.
esmaspäev, November 17 elu õppetunnid

peale seda kui ma laupäevahommikul koduselt sooja tekiall ärkasin ja üritasin umbes pool tundi meenutada, kas ma olin eelmisel ööl prives käinud või mitte, otsustasin ma et viin on kurjast jook. kui ma umbes tunnikese hiljem end suutsin voodist korraks püsti ajada ja sõber asse diivanilt tudumast avastasin siis otsustasin, et viin on erakordselt kurjast jook. kui asse mulle peale ärkamist rääkis kuidas ma prives (kus ma ikkagi olin käinud) umbes iga 20min tagant sosinal ja kahtlustavalt temaga juttuajavate sõprade kohta küsisin et "kes need härrad siin on", kuigi mulle oli neid ükskunimitukorda juba tutvustatud, siis otsustasin et viina mina enam ei joo. teoreetiliselt oli mul reedel metsikult äge pidu, praktiliselt tõenäoliselt ka, aga minu mälestustes on asi kuidagi selline.. tsipa lünklik. aga üldjoontes ja niipalju kui ma tean, läks pidu siis nii...

peale pikka ja erakordselt piinarikast tööõhtut läksin sandri juurde kuhu lubati palju ilusaid mehi ja viina greibimahlaga. tasub mainimist et sandrijuurde jõuan ma trammide graafikute sobimisel umbestäpselt 15 minutiga. igastahes lõpuks oli sandrijuures nii et mina, nelks, mingitibi ja rohkelt ilustoredaid härraseid. niiet juhuu! igastahes külmik joodi tühjaks, üks hallitanud juustukukkel söödi ära ja peale igasuguseid jutustamisi siit ja sealtpoolt sood liiguti linnapoole edasi.

nelku tõi minu ja paar härrast (isikud kinnimata) prive ette aga kuna pidin seal assega kokku saama, keda seal veel ei olnud, seega otsustasin võõrad härrased krahli ära saata. mida ma siis ka tegin, viisakas tütarlaps nagu ma olen. ja siis vudisin stereo/prive juurde tagasi, nägin sealees kursavendasid max'i ja alex'it, ajasin nendega nats lolli juttu ja juba saabuski härra bonnie&clyde ja lohistas mu stereosse ära. seal seadsin end mõnusalt sisse, palusin assel tellida mulle üks hea kokteil (naiivselt lootsin et kui ainult ühe alkoholi peal püsin et siis on hommikul hea ja kõik meeles ja seega vihjasin viinakokteili eelistust) ja kui tagasi istuma jõudsin ootas mind letil heleroheline imemaitsev unistus. edasi läks kõik väga sujuvalt, tutvusin kolme kohaliku baarmeniga, eikuskilt ilmus ninaette jäkushot ja üks värsketest tuttavbaarmenidest tegi mulle ilma erilise põhjuseta vägasalajase arbuusiviinakokteili (jälle maitsev!!). mingihetk asse kadus ära kuhugi umbes poolekstunniks a polnd hullu. mingi inglane vahepeal tuli ja täiega oli sõps endaarust, üks sõber lällas suht kõrvallauas täie raha eest ja baarmenidega lolli juttu ajada oli ka vahva :D

*tühjus*

järgmine stseen on juba prive's (see, kuidas ma sisse sain on siiamaani kergelt öeldes müstiline sest ma olin tolleks hetkeks juba korralikult võtnud, keskmisest pehmema keelega aga tõenäoliselt kõigi rahvaste ja rahvuste suurim sõber! jope oli ka kadunud kuhugi vist...) kus nägin DJ puldi kõrval mariat möllamas. tema rääkis mulle pühapäevaõhtul et ma olin end täiega armsaks joonud ja üksi kluppi saabunud (??!??!) ja temaga õige julget tantsu teind ja jõin vett (??!?!?!?!?!??!?!!) ja kurtsin et mul on nii vähe tuttavaid aga et õnneks olin sel õhtul mõned juurde saand ja siis ta suuremeelselt tutvustas mind enda sõpsidele, millest ma muidugi mitte midagi ei tea. aga mingihetk oli ta ära läind ja seda ma nagu üldse ei tea sest minuarust oli ta koguaeg seal ju ja mingihetk olin mina see kes hyvasti jättis :D FAIL, appearantly.

*tühjus*

seisan treppgalerii baari juures, asse kõrval, vaatan et kurja, mis kutid need siin on siis kellega asse juttu ajab (see on siis hommikul selgunult üks nendest "eee asseeee?!" "bruno, tallinnast ja slava, moskvast. minu sõbrad. JÄLLE" "eeeee okeeei, tere" hetkedest). avastan taskust garderoobinumbri. seega jope vist ikkagi hängib kuskil.

*tühjus*

asse on kadund ja torman mööda klubi ringi ja leian ta otseloomulikult keset tantsupõrandat möllamas mingite sõbrannadega. hea oli et tal valge pusa seljas oli, muidu eksleksin seal vist siiamaani :)

*tühjus*

oleme asse, slava ja brunoga löögiplatsil ja mul on suurepärane kolmevinkupraad ees. njammi. mingil põhjusel leian hea ettekäände slavale oma "suurepärast" venekeelt demonstreerida. poisid ootavad klassikalist eesti keeleõppe pärli a la dostoprimetsatelnosti aga saan neid üllatada hoopis tänu oma suurepärasele keska venekeeleõps olegile igaveseks ajaks pealuusisse kulunud lemmiksõna neplatjoošešspasobnost'iga :D kell on umbes veerand 6 hommikul.

*tühjus*

peale löögiplatsi olin lapsendanud asse enda suurepärasele rohediivanile sest jäkushott oli temajaoks olnud parem valik kui mahla või veiniklaas ja seega tema lantsa delta kappa kohila gamma integrale turbo ootamas oma omanikku stereo ukseees, otse äravedamissildi alla pargituna. 24/7 tasulises parkimisalas. hommikul vedasime kihla (õnneks mittemillegi peale) et kas auto on saanud trahvi, ära veetud või seisab siiamaani rõemsalt vanas kohas. mina pakkusin raudse kindlusega kahte esimest. asse (võidu)rõõmuks toimis reaalselt variant 3. etsiis nagu. MISMÕTTES. täiesti ebaaus.

laupäeval pidime nelkuga minujuures tegema väike drink. helistasime-sõnumeerisime natsa ka teistele tsikkidele-mitteniivägatsikkidele ja selle tulemina oli meie kuldse duuo kolmas liige seekord kristel. mingihetk ilmus külla sander koos üllatuskülalise aigariga. nats aja pärast saabus külla mart. istusime, tripmasime, ajasime väike jutt, mõnedel oli natuke igav vahepeal aga noh.. mis seals ikka parata, kõigil ei saa ju koguaeg põnev olla. siis läks natuke veel aega mööda ja äkki ilmus uksetaha hord omasid. täpsemalt torm, rom, lenc, anton ja stennu. kolisid paulijuurest ümber. tsipa peale seda põgenes mart koju ja veidi hiljem sander ja aix krahli ära ja mina jäin oma järjest metsikumaks muutuva loomaaiaga omapäi :D võinoh.. loomaaed ja siis kultuursed tütarlapsed ja kained autojuhid :P kell oli tsipa peale kahte kui ma otsustasin loomaaia kodust välja peksta kuna krahli kutset oli kaugele kuulda. kristel läks koju, osad hollisse ja mõned kadusid ära, mina vastasin kutsele et kohtuda krahli seinte vahel sandri ja aixi (kes oli tolleks ajaks juba tõeline tšingis khan) ja arsiga (sandri sõber kellega eelmisel õhtu tutvusin). ja nagu hiljem selgus veel erisuguste karvaste ja erakordselt sulelistega :D kuna seekord käivitus pidu täpselt sama raskelt kui nädalaega tagasi (taaskord neljas öö järjest siiski), ei olnud ma ka seekord saavutanud kluppisaabumise hetkeks märgatavat ega tuntavat joovet ja väga sujuvalt seltskonda sulanduda ei osanud. oma osa mängis muidugi tõsiasi et mul leidus kodus vaid pool poolesest tekiilast ja see sai suht käppelt otsa. krahlis sain muuhulgas ka elu kõige naljakaima lantimislause omanikuks. seisin rõdul ja ootasin poisse, kes olid mõlemad all jooke toomas, kui mingi jorss tuli, küljealla ujus, ja üritas mind ära võluda lausega stiilis "õu beib, sa oled maamuna peal asuvatest naistest raudselt kõige kaunim, tule minuga, kukume koos trepist alla, see oleks ju äge!" millepeale ma lihtsalt naerma hakkasin. kell oli tsipa neli läbi kui tuled põlema ja muusika vait pandi. ei ole just mitu korda juhtunud mu elukese jooksul :D kuigi arsi oli hullult äksi täis ja seletas kuidas peaks minema mingisse poodi ja/või statoili ja söögiasju ostma ja minu või sandrijuurde hommikusööki tegema minema ja siis võibolla teha ka väike hommikune drink aga sander oli selgelt juba unes omadega ja mul oli lihtsalt tolleks õhtuks peost isu täis. ja seega käisime sohvabaaris, ajasime natsa juttu, mõni võttis väikese klubivõileiva ja mõned üritasid mitte võtta rummkoolat aga selgelt ebaõnnestuseid. ja õige pea olingi juba kodus tekiall.

hommikul oli kõik kronoloogiliselt ideaalselt meeles ja imehea olla. viva la tequila!! :)


.
hiljuti kirjutatud.
kinnisvarahai
rahakotilugu
selgelt liiga palju
põhiklient
ise ei saa ka aru
gurmaan
käisin sõjas
31:18
natuke kõigest
no kuradikurat