sessuhtes et asjad on paremaks läind. minu pidutsemisprobleemid siis. möll on metsik ja meri põlvini aga hommikuti eriti paha pole ja kõik on ideaalselt meeles. võib ainult järeldada, et tekiila on tore! :D
aga muidu mis seals ikka, elu nagu hernes. kolmapäeval käisime liisuga prives trennis. prives oli hea muusika ja tore olla aint et õhkharakate ja viimastega paaritumisest huvituvate isaste konsistents oli selgelt liiga suur. õhkharakas on definitsioon milleni ma neljapäeval jõudsin _ keskmine eesti eelnimetatu on 18+/-pool aastat vana, kannab selgelt liiga palju meiki ja liiga vähe riideid, vajab tantsimiseks enda ümber umbes pooleteistmeetrist vaba ruumi, on selgelt kas juba ülipurjus või teel sinnapoole ning absoluutselt klubis (endaarust) kõige parem, toredam ja ilusam. tavalistele toreinimestele käib ta üldiselt närvidele :) aga nii me siis üritasime teha väike tants kõva mitu tundi ja kolmeks olime mõlemad ilusti juba tekiall. õppetund edaspidiseks eluks - kolmapäevaseid tantsutrenne tuleks alustada kesköö ajal sest siis õhkharakas alles joob sõbrannadega vanematekodus ja pole veel kluppi jõudnud ja seega ruumi palju ja tänu tavapikkusega trennile mis varasema algusaja tõttu saab varem lõppema on tõenäosus õigeks ajaks tööle jõuda kõvasti suurem kui muidu. õpime kuni elame!
neljapäeval tegin algatuseks väike ekstreem ja sõitsin kahe trammiga kosmose juurest linnahalli juurde. kahe trammi peale kokku nägin vist nelja perverti. a muidu käisin inzu ja sandri ja taaviga kõigepealt suurepärases ilmarisekvartali üürikas soendamas ja peale seda läksime kolmekesi päkkdepleisile hollikasse. meeldiv üllatus oli holly garderoobis kohata sõber patzigut tööd tegemas, jope võeti tasuta hoiule ja puha :) hollys oli.. naljakas. poisid olid toredad, kohati võttis muusika puusa nõksuma ja kui kell oli mingi 00:55 siis sai äkki ruum ja õhk ja kõik muud asjad otsa ja siis hakkas räme läbu pihta kuna 1ni oli tasuta sissepääs ju :D üldiselt väljaspool kolmapäevi ma eriline tantsulõvi ei ole (v.a. siis kui liisu ja/või maria kambas on, nemad kuidagi oskavad veenda ilusti) seega hängisime ja chilisime niisama, aegajalt võtsime väike jook ka. ja üritasime indrekut erinevaid tsikke sebima ässitada. hihihi. meeldejäävaks muutis õhtu baarmen kes peale kolmandat jooki ja esimest pangakaardimakset vaatas kaardipealt nime järgi ja ulatas tekiilakoola koos tsekiga naeratades - "palun, liivi!". nii vahva :) ei teagi millal tuttu jõudsin, mingi tavapäraselt 3 ajal äkki? igastahes hommikul ärkasin ilusti 10min enne tööpäeva algust ja õige natuke oli tunne nagu oleks eile pidu olnd. aga muidugi kordades parem tunne kui herrasel sebijal kellel oli ikka konkreetne pohmapäev olnd, võttis eileõhtu taastumis nimel muust möllust vabaks nagu linnapeal jutud levivad :D
reede pidi olema jälle tihe. kutsed olid kolmele peole - neleski tsikikas ja tsaupidu pirital, maria sünnipäevatamine novellis ja prives, marite-jana ühissünnipäevapidu balous. peale pikka planeerimist arutlemist, mõtlemist, ümbermõtlemist ja siis veel väikeste graafikute ja tabelite vorpimist jõudsin järeldusele, et pirita peole ei jõua kuna see oleks nii kaugel ja seal pakuti maasikamojitosid ja seega ma ühelegi teisele peole ei jõuaks. ja tegin plaani niimoodi ümber et töö-kodu-novell-balou-prive. kui me liisuga lõpuks novelli jõudsime oli seal möll täies hoos. et öö ei läheks raisku võtsin algatuseks kohaliku kanatseesari. ja tegemist oli siis absoluutselt ja konkurentsitult kõige suurema tseesarisalatiga mida ma kunagi tallinnas söönud olen. peale poole taldriku hävitamist oli kõht juba totaalselt täis aga söök oli nii hea et kahvel käis endiselt edasi. kahtlane ja nats hirmutav. igastahes chillisime seal, võtsime mõned joogid ja siis äkki, tänu väikesele halvale ajastusele, oli kogu seltskond kadunud. liisu tegi unist ja vässu nägu ja seega hakkasin igaksjuhuks kõikvõimalikke peoloomi läbi helistama. sain teada et mõned tuttavad olid hollysse minemas, mõnedel oli telefon väljas, mõni läbustas parajasti prahas, mõni ei võtnud üldse vastu, mõned üritasid mind seductionisse meelitada. lõpuks otsustasin et lähen hüppan balou peolt läbi ja siis vaatab edasi mis saab, kas priv või holl või mingi alternatiivvariant mida ma too hetk veel ei teadnud. vahva koolivend, kellega sünnipäeva juhuslikult kogemata lauda sattusime jagama, viskas prive ette ära. sünnipäevalapse poolt pehmeksräägitud liisu läks sinna, mina seadsin sammud rüütli avenüüle.
lounge ees vaatasin et no kurja, siin pole ju mingit tralli, jumala vaikne. astusin uksest sisse ja vastu vaatas inimsein. kuna pidu oli aint ühel korrusel siis rahvast oli suht tihedalt ja tuttavaid igasuguseid :D õnnitlesin sünnipäevalapsed ära, ajasin juttu sünnipäevakülaliste ja täiesti kontvõõrasteks sattunud sõpradega, tegin paar drinki. siis mis edasi toimus ja miks ma prive'se ega kuhugi mujale ei jõudnud oli nats kummaline ja arusaamatu. ühel suvalisel ajahetkel kui ma baaris jooki tellisin nägin letiääres ülimalt ootamatult eelmisel nädalavahetusel tuttavaks saanud nägu :) kelle esimene lause mulle oli "oi tsau, mis te tulite koos või?" ja siis ümber pöörates astus uksest sisse meeldivalt vindine endrik :D ja siis voolas paremalt ja vasakult veel igasuguseid sama kamba tuttavaid juurde. osadele tutvustati mind esimest, osadele teist ja mõnedele isegi kolmandat korda. geniaalsed laused millega sain end tutvustada olid näiteks "sa ei lubanud mul võsul oma legodega mängida" ja "kanatseesarit angelis?" :D nüüd ma vähemalt tean kes selle pleisi tuumik on, kaks omanikku juba peaaegu sõpsid. üks neist kahest sundis mind ühe eritirõveda viinaspraidishoti ära jooma ja siis kinkis mu õudusgrimasse nähes lohutuseks purgi redbulli, mis mul siiamaani kotis alles on. mingihetk igastahes saabus mul, leevil ja alaril otsus minna suurepärasesse söögiasutusse. mingil põhjusel jaani kiriku burksiputka vägapalju ei sobinud ja seega läks loosi löögiplats ja nende kolmevinkupraad. seekord oli friikaid nii palju et ma ei jaksand ära süüagi. ja pealegi tänu välisõhu selgele miinustemperatuurile külmusid nad päris kiiresti ära kah. einestamise ajal astus kvaliteetasutusest peale igast muude kirjute ja suleliste tegelaste läbi veel lugupeetav naabrimees kes läbi westmani koju tuttu tõttas. käisime vaatasime alariga mu VSiette pargitud autokenese üle ja lootsin et äkki öö sellega lõppeb kah..
umbes täpselt siis kui härrasele oma tänavanurgal tsauki sain öeldud, lendas majaette lantsa delta kamma kappa turbo integraale ja läksime kruiisima :D käisime tõdesime et kell 5 prive oli juba kinni ja peale paari telefonikõnet (mina arutasin näiteks mingil põhjusel veel mittemagava mariaga tema sünnipäeva erinevaid üksikasju ja kuidas ta supermölluklaase oli hävitanud) läksime hoopis endisesse sofabaari, mille praegune nimi on minu jaoks müstika. kusjuures ma eileöösel mõtlesin et asse jätab oma looma väga julgelt igalepoole, huvitav kas ta parkimistrahvi on ka saand kunagi? või kas üldse on mingi ühisteenuste ööekipaaži kes 19...08 vanalinnas ringi patrulliks ja parkijaid kontrolliks? hmmmmm... igastahes sofabaaris olid asse sõbrannad kadri ja liina. pisieesti on meil ikka. kadri on nimelt privi piletitsikk ja muuhulgas meriväljalt mul peaaegu kõrvalmajast (äratundmisrõõm tuli siis kui selgus et mul on aias see pimestav päikesekera). nats peale seda kummalist vahejuhtumit saabus äratundmisrõõm vastasistunud härrasmehega, kui sõrmest sarnased sõrmused leidsime. äratundmisrõõmu absoluutne kroon oli muidugi see kui selgus, et tema väikevend mu paralleelikas oli ja et tema ise novellis lauakaaslaseks olnud erkki klassivend :D see oli ikka totaalselt sürreaalne hetk, kell muide oli pool 6 hommikul vastu laupäeva. õnneks natsa peale 6 toodi mind koju ära ja saingi tuttu. juhuuu.
niiet tegelt tuleb tõdeda et ma ei saa absoluutselt aru kust ma võtan seda tahtmist ja viitsimist rämedalt pidutseda niimoodi? viimased paar nädalat on asi nagu eriti hulluks läind. kell 3 koju jõudmine tundub öö raiskamisena ja kell 5 ühel või teisel põhjusel üleval olla tundub igati okei. praegu mõtlen küll et uuuhhh alkohol, eriti ei taha, aga mingi 6h pärast on tõenäoliselt juba mitmes klaasike näpuvahel ja möll käib täiega. hommikul äratasid mind järjest isa kõne perekondlikule lõunasöögile, mille jaoks end terve päev ette olen valmistand, ja siis nats hiljem endriku sõnum sünnipäevakutsega. niiet tundub et ka täna ei tule lihtne öö. alguses väike trall juba peaaegu koduseks saanud baluus ja siis edasi vaatab, krahli stereoööle või privvi vast. hirmus hirmus. aga noh, noor inimene, huvi on, jaksu ka. miks mitte :D
aga muidu mis seals ikka, elu nagu hernes. kolmapäeval käisime liisuga prives trennis. prives oli hea muusika ja tore olla aint et õhkharakate ja viimastega paaritumisest huvituvate isaste konsistents oli selgelt liiga suur. õhkharakas on definitsioon milleni ma neljapäeval jõudsin _ keskmine eesti eelnimetatu on 18+/-pool aastat vana, kannab selgelt liiga palju meiki ja liiga vähe riideid, vajab tantsimiseks enda ümber umbes pooleteistmeetrist vaba ruumi, on selgelt kas juba ülipurjus või teel sinnapoole ning absoluutselt klubis (endaarust) kõige parem, toredam ja ilusam. tavalistele toreinimestele käib ta üldiselt närvidele :) aga nii me siis üritasime teha väike tants kõva mitu tundi ja kolmeks olime mõlemad ilusti juba tekiall. õppetund edaspidiseks eluks - kolmapäevaseid tantsutrenne tuleks alustada kesköö ajal sest siis õhkharakas alles joob sõbrannadega vanematekodus ja pole veel kluppi jõudnud ja seega ruumi palju ja tänu tavapikkusega trennile mis varasema algusaja tõttu saab varem lõppema on tõenäosus õigeks ajaks tööle jõuda kõvasti suurem kui muidu. õpime kuni elame!
neljapäeval tegin algatuseks väike ekstreem ja sõitsin kahe trammiga kosmose juurest linnahalli juurde. kahe trammi peale kokku nägin vist nelja perverti. a muidu käisin inzu ja sandri ja taaviga kõigepealt suurepärases ilmarisekvartali üürikas soendamas ja peale seda läksime kolmekesi päkkdepleisile hollikasse. meeldiv üllatus oli holly garderoobis kohata sõber patzigut tööd tegemas, jope võeti tasuta hoiule ja puha :) hollys oli.. naljakas. poisid olid toredad, kohati võttis muusika puusa nõksuma ja kui kell oli mingi 00:55 siis sai äkki ruum ja õhk ja kõik muud asjad otsa ja siis hakkas räme läbu pihta kuna 1ni oli tasuta sissepääs ju :D üldiselt väljaspool kolmapäevi ma eriline tantsulõvi ei ole (v.a. siis kui liisu ja/või maria kambas on, nemad kuidagi oskavad veenda ilusti) seega hängisime ja chilisime niisama, aegajalt võtsime väike jook ka. ja üritasime indrekut erinevaid tsikke sebima ässitada. hihihi. meeldejäävaks muutis õhtu baarmen kes peale kolmandat jooki ja esimest pangakaardimakset vaatas kaardipealt nime järgi ja ulatas tekiilakoola koos tsekiga naeratades - "palun, liivi!". nii vahva :) ei teagi millal tuttu jõudsin, mingi tavapäraselt 3 ajal äkki? igastahes hommikul ärkasin ilusti 10min enne tööpäeva algust ja õige natuke oli tunne nagu oleks eile pidu olnd. aga muidugi kordades parem tunne kui herrasel sebijal kellel oli ikka konkreetne pohmapäev olnd, võttis eileõhtu taastumis nimel muust möllust vabaks nagu linnapeal jutud levivad :D
reede pidi olema jälle tihe. kutsed olid kolmele peole - neleski tsikikas ja tsaupidu pirital, maria sünnipäevatamine novellis ja prives, marite-jana ühissünnipäevapidu balous. peale pikka planeerimist arutlemist, mõtlemist, ümbermõtlemist ja siis veel väikeste graafikute ja tabelite vorpimist jõudsin järeldusele, et pirita peole ei jõua kuna see oleks nii kaugel ja seal pakuti maasikamojitosid ja seega ma ühelegi teisele peole ei jõuaks. ja tegin plaani niimoodi ümber et töö-kodu-novell-balou-prive. kui me liisuga lõpuks novelli jõudsime oli seal möll täies hoos. et öö ei läheks raisku võtsin algatuseks kohaliku kanatseesari. ja tegemist oli siis absoluutselt ja konkurentsitult kõige suurema tseesarisalatiga mida ma kunagi tallinnas söönud olen. peale poole taldriku hävitamist oli kõht juba totaalselt täis aga söök oli nii hea et kahvel käis endiselt edasi. kahtlane ja nats hirmutav. igastahes chillisime seal, võtsime mõned joogid ja siis äkki, tänu väikesele halvale ajastusele, oli kogu seltskond kadunud. liisu tegi unist ja vässu nägu ja seega hakkasin igaksjuhuks kõikvõimalikke peoloomi läbi helistama. sain teada et mõned tuttavad olid hollysse minemas, mõnedel oli telefon väljas, mõni läbustas parajasti prahas, mõni ei võtnud üldse vastu, mõned üritasid mind seductionisse meelitada. lõpuks otsustasin et lähen hüppan balou peolt läbi ja siis vaatab edasi mis saab, kas priv või holl või mingi alternatiivvariant mida ma too hetk veel ei teadnud. vahva koolivend, kellega sünnipäeva juhuslikult kogemata lauda sattusime jagama, viskas prive ette ära. sünnipäevalapse poolt pehmeksräägitud liisu läks sinna, mina seadsin sammud rüütli avenüüle.
lounge ees vaatasin et no kurja, siin pole ju mingit tralli, jumala vaikne. astusin uksest sisse ja vastu vaatas inimsein. kuna pidu oli aint ühel korrusel siis rahvast oli suht tihedalt ja tuttavaid igasuguseid :D õnnitlesin sünnipäevalapsed ära, ajasin juttu sünnipäevakülaliste ja täiesti kontvõõrasteks sattunud sõpradega, tegin paar drinki. siis mis edasi toimus ja miks ma prive'se ega kuhugi mujale ei jõudnud oli nats kummaline ja arusaamatu. ühel suvalisel ajahetkel kui ma baaris jooki tellisin nägin letiääres ülimalt ootamatult eelmisel nädalavahetusel tuttavaks saanud nägu :) kelle esimene lause mulle oli "oi tsau, mis te tulite koos või?" ja siis ümber pöörates astus uksest sisse meeldivalt vindine endrik :D ja siis voolas paremalt ja vasakult veel igasuguseid sama kamba tuttavaid juurde. osadele tutvustati mind esimest, osadele teist ja mõnedele isegi kolmandat korda. geniaalsed laused millega sain end tutvustada olid näiteks "sa ei lubanud mul võsul oma legodega mängida" ja "kanatseesarit angelis?" :D nüüd ma vähemalt tean kes selle pleisi tuumik on, kaks omanikku juba peaaegu sõpsid. üks neist kahest sundis mind ühe eritirõveda viinaspraidishoti ära jooma ja siis kinkis mu õudusgrimasse nähes lohutuseks purgi redbulli, mis mul siiamaani kotis alles on. mingihetk igastahes saabus mul, leevil ja alaril otsus minna suurepärasesse söögiasutusse. mingil põhjusel jaani kiriku burksiputka vägapalju ei sobinud ja seega läks loosi löögiplats ja nende kolmevinkupraad. seekord oli friikaid nii palju et ma ei jaksand ära süüagi. ja pealegi tänu välisõhu selgele miinustemperatuurile külmusid nad päris kiiresti ära kah. einestamise ajal astus kvaliteetasutusest peale igast muude kirjute ja suleliste tegelaste läbi veel lugupeetav naabrimees kes läbi westmani koju tuttu tõttas. käisime vaatasime alariga mu VSiette pargitud autokenese üle ja lootsin et äkki öö sellega lõppeb kah..
umbes täpselt siis kui härrasele oma tänavanurgal tsauki sain öeldud, lendas majaette lantsa delta kamma kappa turbo integraale ja läksime kruiisima :D käisime tõdesime et kell 5 prive oli juba kinni ja peale paari telefonikõnet (mina arutasin näiteks mingil põhjusel veel mittemagava mariaga tema sünnipäeva erinevaid üksikasju ja kuidas ta supermölluklaase oli hävitanud) läksime hoopis endisesse sofabaari, mille praegune nimi on minu jaoks müstika. kusjuures ma eileöösel mõtlesin et asse jätab oma looma väga julgelt igalepoole, huvitav kas ta parkimistrahvi on ka saand kunagi? või kas üldse on mingi ühisteenuste ööekipaaži kes 19...08 vanalinnas ringi patrulliks ja parkijaid kontrolliks? hmmmmm... igastahes sofabaaris olid asse sõbrannad kadri ja liina. pisieesti on meil ikka. kadri on nimelt privi piletitsikk ja muuhulgas meriväljalt mul peaaegu kõrvalmajast (äratundmisrõõm tuli siis kui selgus et mul on aias see pimestav päikesekera). nats peale seda kummalist vahejuhtumit saabus äratundmisrõõm vastasistunud härrasmehega, kui sõrmest sarnased sõrmused leidsime. äratundmisrõõmu absoluutne kroon oli muidugi see kui selgus, et tema väikevend mu paralleelikas oli ja et tema ise novellis lauakaaslaseks olnud erkki klassivend :D see oli ikka totaalselt sürreaalne hetk, kell muide oli pool 6 hommikul vastu laupäeva. õnneks natsa peale 6 toodi mind koju ära ja saingi tuttu. juhuuu.
niiet tegelt tuleb tõdeda et ma ei saa absoluutselt aru kust ma võtan seda tahtmist ja viitsimist rämedalt pidutseda niimoodi? viimased paar nädalat on asi nagu eriti hulluks läind. kell 3 koju jõudmine tundub öö raiskamisena ja kell 5 ühel või teisel põhjusel üleval olla tundub igati okei. praegu mõtlen küll et uuuhhh alkohol, eriti ei taha, aga mingi 6h pärast on tõenäoliselt juba mitmes klaasike näpuvahel ja möll käib täiega. hommikul äratasid mind järjest isa kõne perekondlikule lõunasöögile, mille jaoks end terve päev ette olen valmistand, ja siis nats hiljem endriku sõnum sünnipäevakutsega. niiet tundub et ka täna ei tule lihtne öö. alguses väike trall juba peaaegu koduseks saanud baluus ja siis edasi vaatab, krahli stereoööle või privvi vast. hirmus hirmus. aga noh, noor inimene, huvi on, jaksu ka. miks mitte :D
Postitage kommentaar
<< tagasi