kuna kinnisvarahinnad aina kukuvad ja meil kodus hakkavad õige pea laed ja muud asjad kokku kukkuma, siis olen viimastel päevadel usinalt kolanud mööda kõikvõimalikke kinnisvaraportaale. kunagi peab ju hankima päris oma kodu ja selle peale, et leian überrikka mehe, kes mu peale kahepäevast tutvust enda tiiva alla võtab, ei saa tänapäeval eriti lootma jääda. eriti, kuna kõik überrikkad ja sümpaatsed mehed on suht hõivatud juba niikuinii :D igastahes hetkel kolimisplaane absoluutselt ei mõlguta aga tänu paari erineva asja ühele ajale sattumisele tuli lihtsalt hoog ja vajadus end kinnisvaraturule sukelduda, end toimuvaga võimalikult kurssi viia, niisama uurida ja puurida.

nii ma siis olengi kaks päeva mõtisklenud, et kus ja milline oleks minu ideaalne kodu. olen jõudnud erisuguste põnevate parameetriteni.

- näiteks peaks kodu olema kindlasti kesklinnas või viruväljakust kuni 5km kaugusel, ideaal oleks kuni 2km. eelistatud elamurajoonid oleks südalinn, kadriorg, kristiine. äärmisel juhul kõlbaks ka mingi ägedam osa põhjatallinnast. vanalinna ei taha, see mulle ei sümpatiseeri üldse miskipärast. samamoodi kõiksugused mäed, linnastväljas uuselamurajoonid, aedlinnakud.
- esimesest võime järeldada et minus ei ole tärganud majageeni. vähemalt mitte veel. praegu ei vaja ma eriti rohkem kui vähemalt 50ruutu põrandapinda ja mõned aknad. küll neid kurke jõuab kasvatada ja roosikesi rohida kui vanust tsipa juurde tulnud.
- kodu ei tohiks olla esimesel korrusel, ainult siis kui all oleks kontorid või äripinnad, esimesel elukorrusel siis, niiöelda. viimasel võiks olla ja oleks isegi lahe. kuskil vahepeal olen nõus siis elama kui on ikka überpleiss, millega tekkinud armastus esimesest külastusest. ja helikindlus on viidud maksimumini :P
- rõdu või terass võiks olla aga ei pea. ei tunne nagu igatsust eriti sellejärgi, eriti kesklinnas, aga samas kui olemas on siis nina ei kirtsuta. saab teinekord päikesekäes peesitada või sõpradega vesipiipu teha ilma et peaks vaiba või põranda pärast muretsema. ja see oleks ju ometi ainult hea.
- saun ei tekita tugevaid emotsioone ja pigem eelistaks ilma selleta kodu. elektrisaunadesse puudub mul suurem usk ja pealegi on sõpradel-sõbrannadel (vanemate)kodus nii ägedaid nii elektri- kui puuküttesaunu et saab ühe külastusega kohe mitmekorra doosi kätte.
- vann võiks olla. aga siuke tavaline, normaalsuuruses, mitte see suur mullinurgavann, mille täitumist ootad esmaspäevast saati et reedeõhtul veiniklaasiga vahumägede vahele sukelduda. vannis dushiall käia on tehtav ja enamasti mugav, samas dushikabiinis vanni võtta.. njah.
- köök kindlasti avatud. see on vist meie generatsiooni värk, vaatasin neid uuselamuid ka, kööginurga koht on, eraldi kööki praktiliselt mitte kuskil. need on rohkem nende vanade renoveeritud kodude värk. elu on näidand et pidudel on köök alati kõige popim pleiss. avatud köögi puhul muudab see automaatselt ka elutoa popiks. tore:)
- tube kindlasti kaks aga pigem kolm. kahetoalise puhul on elutubaköök ja magamistuba. seega võõrustada või kedagi endale korterit jagama kutsuda nats raske. kolmetoalises saab kolmas tuba olla kabinet või vajadusel külalistetuba või kellegi toreda päris isiklik pesa ja mingihetk võibolla muunuda ka lastetoaks. mingihetk kauges kauges tulevikus siis.
- autokenesele katusega parkimispleiss, eelistatult väike soendus ka aga okei, lihtsalt seinadki ajavad asja ära. hea oleks mingi parkla maja all näiteks. lund ma ei viitsi kraapida ju.
- kui ei ole päris kesklinnapleiss siis bussi-trammi-trollipeatus peaks lähedal olema. kesse hull ikka jaksab koguaeg taksoga linnas käia :D ja mingi suurem kaubanduskeskus väikese jalutuskäigu kaugusel ei teeks ka paha. võiks isegi öelda et oleks lausa suhtkoht kohustuslik ju! piima otsalõppemiskatastroof peab olema lahendatav 20min jooksul ja ilma autota.

eks ma täiendan kui veel asju meelde tuleb. üldiselt uurisin oma perekondlikult komisjonilt ka, et mis nemad arvavad kui ma hakkaksin mingihetk varsti endale võibolla kodu organiseerima. ladusin väljaotsitud pesad koos plusside ja miinustega letti ja mu eeltöö põrmustati umbes 20 sekundiga. aga see-eest anti vihjeid ja lootust et kui ehitusbuum jälle jalad alla saab siis hoitakse, mind meeles pidades, silma peal ühel õige mitmele ideaalkodunõudele vastavale krundile ülitõenäoliselt kerkival korterimajal. ja see mõte on mind terve päev nats totakas ärevuses hoidnud. sestet tõenäoliselt ei ole sinna midagi järgmise paari aasta jooksul tekkimas aga samas mingine õhkõrn lootus omale pesale on nüüd olemas ja kinnitust saanud. seniks aga... naudime oma ideaalset elukorraldust tallinna ühes parimas mitteisiklikus üürikodus :)