täna me pidime serxiga minema moskovskasse salatit sööma ja niisama istusklema. aga kuna serx suutis haigeks jääda siis see plaan langes ära. halasin tiheda töötegemise kõrvalt jossu virtuaalsel õlal ja lõpuks jõudsime selleni, et kuna ka me mõlemad niivõrd-kuivõrd tõbisepoolsed olime, siis läksin hoopis tema residentsi filmi vaatama ja väikese võiduköhimisele. pakuti väike näks ja väike hõõgvein ja väike tee ja kokku kaks filmi - juno ja idiocracy. kumbki polnud just teabmis tähtteos aga vahepeal sai ikka (korralikult) naerda ja õhtu oli kokkuvõttes vägagi tore. tänutäheks küllakutse ja väikese näksi eest viisin vaesekese (kes köhis ikka märgatavalt rohkem minust) tõnismäe valveapteeki shoppama kah :) see oli nagu baar seal; "tere mida teile?" "aaammm... ma võtaks ühed sinepiplaastrid ja siis midagi nohu vastu...eeee mentooliga? jah? eee jaaa siis ammm.. kle tahad ka midagi? ma teen välja ;)" "mentooliga on xymelin". no ega üldse ei ajanud naerma ju :D sinna need 2 rummkoolat seekord läks... õhtulõpp oli kiire ja konkreetne. tõbine koju ravima ja kuna rom oli blokk ja mu kõnedele (enam) ei vastand siis mul sai isu linnaspassimisest täis ja tulin hoopis koju ära. vot siuke lugu siis seekord!

tahaks veel mainida et mu supervaikne ja mittenagisev auditibu otsustas täna kriuksuma hakata. joss ei identifitseerinud ka ära et mis värk. täidsa imelik. kui koju jõudsin, siis enam ei kriuksund. vist. võibolla harjusin ära hoopis? ma loodan et see on ootamatult saabunud külmast tingitud nähtus ja otseses seoses auto armatuuri plastikkoostisega ja homme on ta jälle samahea kui uus.

ja mu käel on midagi viga. mitte sellel, millega ma eileöösel wiid vehkisin, teisel täiesti. nagu... maitea. ma loodan et homseks on kõik ok. või muidu hakkan selveris invakohtadele parkima ja põhjusega.