on kell praegu kuus läbi mõned minutid ja noh.... ma olen juba praeguseks hetkeks ära pidanud parandama juba õige mitu kirjaviga. ehksiis õige lühidalt võiks öelda et uhh, väike tudi ei teeks muidugi paha.....

nats pikemalt võiks öelda et nelesk krabas mu seeõhtu välja. ajasime juttu ja hea oli. väga hea. õige tunne on tagasi :) igastahes istusime zebras, kust meid välja visati, siis upupis, kust meid välja visati ja lõpuks juhtus nii et streros, kust meid ka välja visati. stereo ajaks nele lapsendas kolm meie omadest, vägagi võimekatest poistest ka lauaäärde.

ku nelks läks koju (?) ja kutid holly (?) siis mina läksin suletud stereosse tagasi. seal pakuti mõned shotid ja seejärel viidi mind mingitel müstilistel ettekäänetel ja ettepanekutel privvi. kuigi sõberid, kelle seltskonnas sinna kluppi liikumist hetkeks kaalusin olid juba ammu läind. igastahes sisse smuugeldati mind peale väikest väitlust kui stereo töötajat, sest noh, ma olevat seda väärt? :D jope ja muu vara kadusid kõik kuhugi salajasse tagaruumi, pakuti mõned joogid nii ja naapidi, võeti poolvabatahtlikult ehk pigemsunniviisiliselt kaasa elama nikotiinikute raskele elule suitsuruumis, osteti nii mõnigi tasuta jook ja siis juhtus selline asi, et mingihetk pandi tuled põlema. etsiis nüüd on ka privvi peolõpulinnuke kirjas.

edasi toimus tegevus vabasõhus. stereo ees passimine, niivõrdkuivõrd ametlik tutvumine privvi garderoobipoistega (liisu, meie poisi nimi on kaur :D), jaanikirikust purksi taotlemine (tulem - burksid-frankud otsas, asenduseks osteti pisike marsibatoon), löögiplatsilkäik (seekord ma ei praadinudki, hehe), veel veidi stereo ja ka prive ees passimist ja lõpuks saadeti koju tuttu. burgerit ei saanudki. vot on elu iroonia. vähemalt privvi bussijuhti nr on nüüd telefonis olemas tulevasteks puhkudeks. ei või ju iial teada, millal vaja võib minna.

7 tundi hiljem tahaks lisada aint et kummalinbe öö oli. väga väga väga kummaline.