alustaks tagantpoolt. prantsusmaal sai poolkohustuslikus vormis festivali avagalat kuulamas käidud. esimene pool oli surm(avalt igav). meie vintsutatud-väntsutatud koor suht magas ja lootis teiseks pooleks bussi magama ronida. aga teises pooles pidi esinema staar - club for five. jah, ega meiegi polnud neist varem midagi kuulnud. igastahes und trötsides ootasime midagi söödavat. ja see, mis tuli. ahh, kirjeldamatu oleks suht okei sõna. nad tulid viiekesi soomest ja tegid mulle mu elu parima kontserdielamuse. kolm meest ja kaks neiut. mikrid vast veidi aitasid, aga sellest oli täiesti ükskõik, sest see, mis saali jõudis oli vapustav. iga lugu läks aina paremaks ja uskumatumaks. soprani hääl oli nii ilus ja selge ja hääleulatus nii suur et. vau. ja meestest ma parem ei räägigi. see rokilugu (ma nime ei mäleta, aga mingi a la don't leave me standing here vms) oli ämeising ja lohelugu oli vapustav ja kurat, kõik lood olid NII head et ma ei suutnud seda lihtsalt uskuda. tulin kontserdilt bussi ja ainus, mis ma teha suutsin, oli õhku ahmida ja üritada midagigi sõnadesse panna. ei, võimatu. täiesti.

eelmisel esmaspäeval käisime marthaga ürgmeest vaatamas. kompensatsiooniks selle eest, et ma ta pea-aegu sellel samal nädalavahetusel teatrisse tirisin aga siiski kutse ära pidin tühistama. igastahes esmaspäevane etendus oli jan uuspõllu monoloog meeste ja naiste erinevusest. alguses ei ajanud eriti naerma, aga nohh.. alguses ei saa vedama, hiljem ei saa pidama, jee eestlased eksole. mõni koht oli nagu otse minu elust. umbes kõik kohad olid otse selle abielupaari elust, kes minu kõrval istus. mehel oli niii naljakas koguaeg et naisel oli lausa piinlik. vist. ma tegelt ei tea ju, aga tundus nii. igastahes jani sõnade järgi on naised korilased ja mehed kütid. kui neid kvalifitseerumisomadusi loetlema hakati, tunnistasime marthaga end pigem ristanditeks. parimad omadused mõlematest liikidest. nt mina olen lootusetu telekanalite tapja, samas marthale meeldib seltskonnas läbirääkimisi pidada. neid tunnuseid oli muidugi veel, aga ma ei viitsi rohkem meenutada hetkel, aeg hiline ja nii. igastahes etendus oli hea, seltskond oli hea ja enne teatrit tegime marthaga teoks oma ammuse (niivõrd-kuivõrd) plaani. läksime radissoni hotelli, sõitsime liftiga 23. korrusele (see oli omaette elamus) ja võtsime iiiilusa linnavaate taustaks kes latte, kes kohvi+wrapi. lounge hinnad olid igastahes absoluutselt vastavuses vaate ilususega:) minu lattes oli õige vähe piparmünti aga nohh.. linnavaade nats kompenseeris. marthal olid äksid targa-inimese-prillid ja meid teenindas tore meesettekandja/kelner, kes küll vahest nats unustas aga sai siiski paar üliõpilaslikku sandikopikat jootrahaks, sest ta oli mees ja ta oli tore:D

reedel käisin ema ja õega fame-muusikali vaatamas. emal tuli umbes kolmapäeval idee, et võiks minna. sõitis õhtul statoili ja tuli tigedalt tagasi, et homseks pileteid pole. mis siis, et muusikal pidi reedel olemas (ehksiis ülehomme). lühidalt - piletite saamine ei osutunud just eriti suureks probleemiks. sain oma ligi-400-kroonise piletiga koha suht ette ja suht keskele. F-sektori 7s rida ja koht nr 65. ja juba avanumbri peale kukkus lõug põrandale ja jäi sinna ikka päris pikaks ajaks. NIIMOODI tantsisid ja osad veel laulsid kaa ja see oli kokku nii ilus?! et nagu nauditav nii kõrvale kui silmale?! ma olen alati tahtnud tantsida mingis grupis, kus kõik teevad ägedaid tantsuliigutusi ja kõik täiesti koos. ehksiis mingi fame-muusikal oleks mu täitunud unistus. pisikese probleemi tekitaks vaid tõsiasi, et ma ei oska eriti üldse hästi tantsida ja oleks nendes trennides tõenäoliselt peale esimest tundi surnud. niiet see täitunud unistuse asi on nagu mitme otsaga jah. igastahes muusikali stoori suuremat muljet ei jätnud. mingid noored ja nende probleemid. pidevad ajalised hüpped tekitasid segadust ja need nö edasikerimised olid koguaeg eri pikkused. üldse ei saanud aru, mis värk on. mingid uinamuina ballaadid mulle ka peale ei läind, ootasin aina neid uusi tantsunumbreid. õnneks neid ikka oli omajagu. lõpufinaal oli muidugi eriti krõmps. palju palju tantsijaid, kes koguaeg kostüüme vahetasid, laheee. etsiis tantsuosa poolelt 10/10, muusikaosa poolelt 6/10. vaadatav tükk;) otseloomulikult vallandus kohe "heliseva muusika" nostalgiaminutid. ohh, need olid ju tegelt eriti toredad ajad.