käisime ristoga reedel kinos vaatamas sellist filmi nagu the prestige. ei teagi, kuidas see eestikeeles kõlas, lõppvaatus või finaal või hoopis midagi kolmandat. aga suht põnev teos oli. ristol oli mingi apaatne tuju jälle ja siis ma pugesin sügavale toolisisse ja tõmbasin alatasa salli üle pea, kui veidi hirmsamaks läks. ühekorra proovisin kaitset hankida varrukast sikutamise abil, aga sallialune tundus palju turvalisem variant olevat. hirmuhoogudele vaatamata oli tegelikult tegemist väga laheda filmiga. paljud süžeejõnksud olid etteaimatavad, samas päris tihti ehmatas korralikult. isegi mitte sellise õudusfilmi tüüpi kiir-ehmatusega, vaid pigem sellise süveneva õudusega vms. ei oskagi seletada, palju emotsioone tekkis. finaal meeldis mulle eriti (tagantjärgi, kohapeal oli ikka veidi liiga jube), mis siis et palju laipu oli. film ise meenutas natuke fight club'i; peaks vist teise korra veel vaatama, et asjadest paremini sotti saada. lühidalt, suht okei asi, kahju et oskareid ei jagunud. imdb.com kõigi aegade filmide edetabelis on aukartustäratab 164's koht.
teisipäeval käisin elisa (hehe, mitte lizu :P) soovitusel tema juuksuri juures lõikumas ja värvimas. alguses ikka tagasihoidlikult onju. ehksiis jätkasin blonduelu, lõikusin järku ja tukandus tekkis ka ette. orkutis mingine pilt on aga tegelt tol päeval fotokas eriti koostööd ei teind ja midagi väga vaatamisväärset mälestuseks ei jäänud, kahjuks :( ei midagi drastilist, aga katkised otsad nüsisin maha ja juuksekesed näevad märgatavalt paremad välja. lühidalt - rahul :)
tööl hakkan vist lõpuks vankrile jõudma. täna oli esimene palgapäev ja tunnen end isegi pea-aegu maksujõulise isendina. saadetisi, millel minu nimed-allkirjad ilutsevad, on tänase seisuga juba 19, kaks nendest valmisid täna mingise pooleteist tunnise aja jooksul. suht tubli, mis siis et vigu ikka eksib siia-sinna. ma mõtlen, et kui ma rootsi ei saa, siis selles ametis kujutaks end isegi pikemaajaliselt ette. kuigi (võõraste) inimestega suhtlemise ja kannatlikkuse ning positiivsuse säilitamise kiirkursuse peaks küll läbima, kui kuskil pakutama peaks. lühidalt siiski - rahul :))
teisipäeval käisin elisa (hehe, mitte lizu :P) soovitusel tema juuksuri juures lõikumas ja värvimas. alguses ikka tagasihoidlikult onju. ehksiis jätkasin blonduelu, lõikusin järku ja tukandus tekkis ka ette. orkutis mingine pilt on aga tegelt tol päeval fotokas eriti koostööd ei teind ja midagi väga vaatamisväärset mälestuseks ei jäänud, kahjuks :( ei midagi drastilist, aga katkised otsad nüsisin maha ja juuksekesed näevad märgatavalt paremad välja. lühidalt - rahul :)
tööl hakkan vist lõpuks vankrile jõudma. täna oli esimene palgapäev ja tunnen end isegi pea-aegu maksujõulise isendina. saadetisi, millel minu nimed-allkirjad ilutsevad, on tänase seisuga juba 19, kaks nendest valmisid täna mingise pooleteist tunnise aja jooksul. suht tubli, mis siis et vigu ikka eksib siia-sinna. ma mõtlen, et kui ma rootsi ei saa, siis selles ametis kujutaks end isegi pikemaajaliselt ette. kuigi (võõraste) inimestega suhtlemise ja kannatlikkuse ning positiivsuse säilitamise kiirkursuse peaks küll läbima, kui kuskil pakutama peaks. lühidalt siiski - rahul :))
mis krt tähendab "hehe, mitte lizu :P"????
ma esiti ei saanudki kohe aru.. et omg, sa tunned veel mingit elisat.. paanika ja armukadedus oli juba :$
Postitage kommentaar
<< tagasi