Kuidagi väsinud tunne on täna. Suutsin inimesi vihastada ja ennast vihastada ja täieliku mõttetuse tunde tekitada ja põhimõtteliselt midagi muud ei teinudki. Tahaks kuidagi maailma ilusaks teha ja mured kasvõi natukeseks ära kaotada. Tegelikult ei olegi mured, rohkem sellised paradoksaalsed probleemid. Lihtsalt täna tundub, et kõigil teistel läheb paremini, nad on ilusama välimusega ja kõhnemad, käivad paremini riides, neid armastatakse ja neist hoolitakse, nende korterid on nii ilusad ja alati korras... Kõigil on kõik parem kui mul noh. Nendest, kellel ei ole, ma täna ei mõtle.

Neljapäeval siis tööle juhuu.