mul oli imelik naistepäev. algatuseks tehti mind ööl seku-asendajaks. sekretär ja üks teine töökaaslane läksid nädalaks itaaliasse ja ilma minult suuremat arvamust küsimata pandi mind ettelauda asendajaks. alguses tundus hull draama aga praeguseks olen olukorraga juba harjunud. raamatupidaja assistent krista, kes sekretäriametit samapalju mittearmastab, kui mina, on oma esialgsest vastuseisust üle saanud ja nüüd oleme vahetustega eeslaua elanikud. siiamaani on minu vahetuse jooksul olnud vist üks läti kõne (venekeelne, ofcourse) ja üks inglisekeelne kõne ja palju imelikke kõnesid. keeruline on suunata, kui firmas on kontoritöötajaid 40 ja igalühel oma eriala ja spetsiifika. ei ole vist kordagi veel nii suunata osanud, et kelleltki pole abi küsind :P lisaks on suht segadusttekitav tõsiasi, et kõik firmale kuuluvad numbrid, nii mobiilid kui lauatelefonid, suunatakse peale umbes 20sek kutsungit alla seku telefonile. sellega saab alati nii palju nalja ja/või suuremat tõugu segadust. mina ei näe kuskilt, kas kõne tuleb otse või suunatult ju. enamasti saab telefoni ärapanemishääli kuulata. tänu sellele, et vahelduva eduga eeslauas passin, saab ka palju infot. näiteks oli meie firma kõrgeima isiku sellekuu telefoniarve 6000 krooni ja müügiinimestel enamikel 1500 kanti. mul oli 48 :D

aga naistepäeva puhul sain mõned õieksed ka. okei, paar tükki pildistatutest ei ole minu omad, aga jäid lihtsalt kaameraette ja olid vahvad.
kõik kontori naised said kaks pikka ilusat roosi. aga need olid mingid tujukad isendid, kella kümneks olid kõigil pead norus ja surmamaik suus. niisiis tõsteti suurem osa eraldiseisjatest ühte vaasi kokku tagasi. minuomad resideerusid vahepeal eviani pudelis suht edukalt. aga pead jäid neil, vaatamata seltskonnale, isegi peale seda kui neil korduvalt vars lühemaks oli lõigatud ja juba kolmas vahetus tulikuuma vett sooja andis, vägagi norgu. kurvad hinged.
liinale tulid külla mehed kraanavabrikust. tõid naistepäeva puhul suure kringli ja priimulapoti. liina priimulaid lapsendada ei soovinud ja niisiis elasid need pisikesed köögilaual ja tõid rõõmu kõigi eludesse :P
pisipisikese tulbijuntsu said nii kontori kui laotöötajaid. minuoma leidis suure armastuse mu arvutikuvari näol ja nii nad seal praegugi kahekesi kaelustavad teineteist. kuna mingi 70 vaasi ei ole just eriti tõenäoline ühes firmas olema siis minu tulbik elutseb keskmise edukusega hiiglaslikus plastiktopsis ja tundub, et tunneb end seal super hästi.
lennuosakonna lea sai kuskilt kolm imearmsad valge-roosa-rohelisekirjut tulpi. nii lahedad, et pidin lihtsalt pilti tegema.
risto tõi mulle kolm oranzhikakirjut roosiõit. esimese õhtu pidasid ilusti vastu, teiseks õhtuks järgisid kontorirooside eeskuju ja mossitasid, õied põranda poole. lõikusin neid veidi ja panin uue kuuma vee ja järgmiseks hommikuks olid kõik jälle rõõsad ja roosad. peakski nende eest uuesti hoolitsema minema.
niikaua kui mina mäletan, on meie peres isa alati naistepäeval kõigile meiepere naisolevutsele tulbikimbu toonud. eelmisel aastal olid näiteks sellised. ei olnud erinev ka see aasta. emm helistas ja ütles, et pisikesed ootavad mind kodus. eileõhtul tõime ristoga nad linnakoju ära, võtsime vaasi ka. et kõik, kes tahavad mulle lilli tuua, siis tulbikimbud on teretulnd, mul on neile ideaalne vaas :) eelmine aasta sain wallis ka suure kollase tulbikimbu. lilled on lahedad.

reedel käisin koolis. jube imelik oli, nagu mingi püha või värk. kui kõige popimal ajal, veidi enne 12 kohale jõudsin, oli parkla täiesti tühi ja 13:30 vahetunni ajal ei olnud sööklas mitte mingeid järjekordi (ohh, võtsin söögiks mingi taimetoidu - seene riisiroa - ja kuigi minujaoks eluvajalikku liha ei olnud, oli ikkagi nämm. laiendan oma menüüd :P). aga igastahes jube imelik oli. küsisin mingilt aastanooremalt mehaanikult selleaasta tugevuse KT asju. saatis mulle eelmiseaasta imre poolt valmis kirjutatud küsimused :D

õhtul viis risto mind esimest korda porschega sõitma. käisime pirita ringrajal, meriväljal, mähel ja lõpuks selveris. see auto on eht loom ikka. nagu kart aga suurem ja võimsam. rattakoopad asuvad põhimõtteliselt seljataga ja kõik liiv ja sodi, mis rattad üles keerutavad käib nagu vastu pead :D väga lihtsalt on aru saada, millal risto jalga gaasi läheduses hoiab - siis oled istmes kinni ja pead on raske pöörata. iga väikesema pedaalivajutuse tulemus on kiirus 75+, mis on natuke kurb siin tallinnas, kus kiirusepiirang umbes 50 kanti jääb. tagaistmed on autol megapraktilised. risto seljataha mahtus ilusti tema seljakott, minu seljataha sobis otsekuju valatult minu paberipahna hunnik ja käekott, lisaks pagassi saaks paigutada paar kringlit (kõrvuti, mitte üksteise peale). kuhugi suutis risto ka selveri ostukoti mahutada, täpsema info suhtes pole mul õrna aimugi, aga koju see kuidagi jõudis. mähekandis otsustas targakatuse mootor katki minna. siis, kui auto ei seisnud, hakkas suristama ja üritas katust lukustada, mis siis, et katus juba niigi kinni oli. aga kuna tal mingit hammasrattad katki või kulund vms siis ei saand sellega hakkama. loll ja järjekindel, muudkui suristas seal seljataga :D sellele vaatamata on auto mulle juba südame külge kasvanud. audi on ja jääb muidugi ALATI esikohale aga porsche comes in close second ;) aprilli lõpus läheme temaga esimesele pikemale sõidule, ooootan väga.

eile tähistati kolmandal kristo sünnipäeva. miskipärast läks kiiresti käest ära. kell oli mingihetk 12, mul juba krt-teab-mitmes siidri-veinikokteil käpaotsas ja kurjustasin ristoga, kes ei tahtud pittu janno sünnipäeva tähistama minna. siis tuli kiiresti uni, päterdasin allakorrusele ja pudenesin voodisse tuttu. kell pool7 ärkasin sellepeale, et maru halb oli olla, pea valutas ja käis ringi ning süda läikis. phäh. sundisin endale klaasikese vett ja kaks valuvaigistit ja magasin vahelduva eduga poole päevani. risto kadus mingihetk oma last kasvatama (porsch onju) ja mina tegin silmad mingi ühe ajal lahti. selleks ajaks oli juba suht hea olla. vot sellised seiklused siis.

ahjaa, tahaks veel kilgata, et minu mitte-just-kõige-odavam käekott on parim ost üle pika aja :) sest ta on samasuur kui mu must rootsimärss, aga heleda sisuga, kust kõike jubehästi üles leiab ja kahe mobiilitaskuga ja kattenahk on nii mõnsik ja pehme :)