viimaseaja peod on kõik kiftid olnud, aga mitte sellised hullud möllud. mina olen enamasti kas kerges joobes võisiis hoopis kaine ja vaatan, kuidas teistel on need peod, millest vahepeal veidi puudust tunnen. sellised möllud, kui isegi kümnes kokteil ei ole veel liiast ja nägu ei õheta ja sott ei ole mingi raha. möllud, kus klubi on võõraid täis aga kõik on omad, tantsusammud tulevad ilma mõtlemata ja ei pea põdema et kuidas öösel koju (või ükskõik kuhu magama) saab. möllud, peale mida ärkad hommikul kuskil ja asud nuputama, et kus ja mida eelmisel õhtul/öösel ikka tehtud sai. möllud, kus ei ole asukoht ega muusika, sest fiiling on lihtsalt nii ülepeakaela mõnus et muust on täiesti ükskõik. möllud, kus ligitikkuvad nilbikud on vähetähtis pisiasi ja tagumikust näpistavad italiaanod ei ärrita ja klubiuksest välja jõuad koos päikesega. möllud, kus pidu ei saa läbi koos klubi sulgumisega vaid alles järgmisel päeval peale metsikut hommikust korteriaftekat. möllud, peale mida oled hommikul endiselt tuntavas (ja nähtavas :D) joobes ning mõtled ainult kust pealejooki saaks et pohm ei tuleks. jah, mõtteis olen hull möllumutt aga reaalselt tahaks ainult magada koguaeg. müštifikatsioon.

suhete teemalt kirjutaks, et mul on taaskord tekkinud austaja. kind of. helistab ja kutsub lõunale ja kinno ja välja. aga maitea, kuni ca 2 nädalat tagasi ma arvasin, et tüüp vihkab mind täiega sest ta käitus eluebaviisakalt ja vastikult alati. nüüd väidab, et see oli vaid tähelepanu võitmiseks. tean teda juba ammustest aegadest (5 aastat kindlasti) aga seltskonda olen seni eelmainitud põhjustel vältinud. niiet jah, keeruline. ei ole minujaoks just ligitõmbav kutt ja igakord kui ta rääkima hakkab siis tuleb mul meelde kuidas risto ta kõnedefekti kallal noris (siis kui me omavahele jäime muidugi, mitte avalikult) ja ma tahaks naerma pursata. rahaga tal kitsas ei ole ja sõidab ilusa autoga (hehe, corvette noh) ja tõenäoliselt võiks mulle kõikke pakkuda mis ma tahaks... aga praegu vist ei ole lihtsalt õige hetk sellise asja jaoks ja tunne ei ole ka õige. niiet kui ta nii väga tahab kutsuda välja ja igalepoole viia, siis olgu nii. mul on lihtsalt väga ükskõik praegu. tahaks ainult puhata ja (oma sõpradega) mängida.

valasin autole kapotialla täna lõhnastatud talvist aknapesuvedelikku. mu lemmik keemiaaroom for sure! ja meenusid kohe erinevad läbielamised oma lemmikuga :) sest me mõlemad fänname seda lõhna kui aknad värskelt puhastatud saavad. eile kohtusime üle eriti pika aja väikeseks lõunapausiks. ajasime juttu maast ja ilmast ja tore oli. aga teistsugune. mul on MARU kahju, et ma see 4 (oli vist?) aastat tagasi paar nädalat hiljaks jäin... sest nüüdseks on ta oma elutee Teisega koos juba põhjalikult sisse tallanud - ühine kodu, investeeringud, tütar. teine elu, teised mured. ja mina teise elusse enam ei kuulu. noh eks see ka mõnes mõttes hea, et ei kuulu. õnneks mul on need mälestused. need vestlused, õhtud, ööd, hommikud, ühised üritused, söömised ja autosõidud. neid ei võta mult keegi ja ma olen selle üle nii õnnelik. oeh :) torm minu veeklaasis.