eilsest shokist olen juba üle saamas. siiamaani on veidi võõrastav aga noh. eks see pidi varem või hiljem juhtuma. i'm okay.

aga kirjutada tahaks hoopis sellest, et kuigi seoses risto lahkumisega on minu elust kadunud palju põnevaid karaktereid, kellega suhtlesin-pidutsesin põhiliselt nende sõbra tüdrukuna, on õnneks viimase ca kuu ajaga taastunud lähedased suhted minu enda, kahjuks tänu suhtele veidi unarussejäänud, sõpradega. niisiis olengi minu inimestega käinud männikul shootimisele ja tormijuures pokkerile ja roccas bowlingule kaasa elamas, tsikkidega kokteile joomas, paaril sünnipäevapeol, kohvikus, hiiumaal, söömas, karti sõitmas..... ja tore on! sellel nädalal on plaanis filmivaatamine, sünnipäev ja soolaleib/sünnipäev. mõni asi on võibolla meelest ka läinud, vahepeal on tunne, et tegemisi on nii palju, et mõteteks polegi aega. aga see meeldib mulle ka. lihtsalt sõgedalt tormata ja elada elu nii nagu saatus seda ette loobib. täna tegelt mõtlesin kaa, pesin tsikikast kraanikausis elanud klaase ja mõtlesin igasugustest asjadest. vot.

liis, aitähh, et sa täna tulid. on nii lahe tõdeda, et peale kõiki neid aastaid (issand, kas tõesti alustas jooksmist meie kuueteistkümnes teineteise tundmise aasta?!) oleme olnud vihavaenlased ja südamesõbrannad ja kirjutanud teineteisele igapäevaselt mitme A4 pikkusi kirju ja salaja teineteist kirunud ja sõbrapilte klõpsind ja midakõikeveel ja tänaseks, olgem ausad, ei kujuta ma oma elu ilma sinuta ette. loe ja vaata seda vihikut, mis ma sulle kunagi vorpisin, siis saad aru küll! oled omamoodi mõnus ja ootan pikisilmi ootan millal meie teed taaskord mõnes kohvikus (või mõnel peol?) ristuvad :)

aga ühes asjas tahtsin veel kirjutada oma inimestest. nimelt ei ole mul kunagi koolist (v.a. mu üliarmastusväärse TTÜ gängi juhus) ega töölt mingit "kampa" tekkinud. kellega kohtuks heameelega ka väljaspool seda aega, kui kohustuslikult koos oleme. noh muidu on kõik okei ja saame läbi ja nii, aga ei helistata, et läheks õhtul koos välja või teeks midagi. põhi- ja keskkoolis olid sõbrad, aga kui kool läbi sai, siis mindi kõik oma teed pidi. mõned suuremates, teised väiksemates kampades, mina, nagu ikka, omapäi. eks on jäänud inimesi, kellega veel suht-koht rohkem-vähem tihedalt suhtlen, aga sünnipäevakutseid või väljaminekuideid esitavad siiski vaid mõned üksikud. ja selleüle olen õnnelik küll. wallis vahepeal peaaegu et oli mingi grupp, kuhu mind sisse arvati, mingi suurema kambaga käisime bowlingus ja väljas istumas-söömas korra. aga siis tulin sealt ära ja mis silmist, see südamest, nagu elu on näidanud. täna tööl pakuti välja kambaga väljamaale pidutsemaminek. ja mind võeti kui enesestmõistetava osana kambast! nii tore tunne:) aga seal olen ka ikkagi enamikust noorem ja nagu täpselt ei sobi sinna... maitea, eks ma seal alles lühikest aega olnud ka. võibolla veel midagi juhtub :)

tahaks veel kirjutada, et mulle meeldib kinos käia, aga mulle üüüüüldse ei meeldi, kui kino ajal kirjutatakse/loetakse sõnumeid, süüakse krõbisevas pakendis asju või luristatakse juua, räägitakse pingikaaslasele nalju (seda võib ainult igava filmi ajal!!) või kommenteeritakse mulle midagi (seda võib ka ainult igava filmi ajal või siis, kui mina olen juba enne kommenteerinud). kaks viimast on lubatud ainult äääääärmisel vajadusel ja hästi vaikselt, niiet häält ei ole aga suu liigub, onju.

ah mingi mulaajamine toimub jälle. tundub et targem tegu oleks tänaseks kirjutamine lõpetada ja vahelduse mõttes enne kl2 magama saada. jah, päevaplaan on ikka väga untsus viimasel ajal. hilja üles hilja voodi, nõnda rikkus... khm. jah, muidugi.