tegelikult kõik algas sellest, et ned vogue (kristiines) ja ventili (ülemistes) prillid ei andnud mulle rahu. neid oli väga väga vaja. otsustasin siis rommi, kuna ta niikuinii kristiine kõrval elab, kohtunikuks kutsuda, et kui vogued tõesti TEGELT suht okeid on, siis võib ju oma välimusse veidi investeerida. õnneks/õnnetuseks oli see paar juba kellegi koju rännanud ja rommi sai oma vastutusrikkast ülesandest kerge vaevaga lahti. otsustasime telefonitsi mõnipäev koos õhtusööki vaaritada ja sellega asi seekord piirdus.
laupäevahommikul pidime kursaõdedega kl 8 lindaliini laevukesega soome põrutama. olime kataga just sadamasse saabumas (tubli 7:10 oli kell), kui mari helistas, et laev ei välju. läksime asja uurima ja selgus et jah, 1-2m kõrgused lained merel tähendasid pisijaanika jaoks tormi :D otsustasime, et ootame ära kl 10nese laeva saatuse. see muidugi ka ei väljund. koju magama siis. kell oli vist 11:15 või midagi sinnakanti, kui soomlane inks helistas, et kl 12 laev väljub. väikesed kahtlused ja läbiarutamised ja põrutasin taksoga sadamasse. jõudsin närvitsedes 11:40 või nii kohale ja asusuin teisi ootama. kata saabus tsirka 10min enne ja mari 1min enne. ainult et laev väljus 2 min varem seekord. ja nii me eestisse jäimegi, sest pilet oli mari käes ja ei aidanud ei tuttav tütarlaps klaasitaga ega bronninumberi olemasolu. elu on ikka seiklus!
kui mari ema pisipego mind koju viis siis helistas rommi ja teatas et nüüd on võimalus männikule shootima minna. no mis ma seal kodus ikka teen, linnariided võsakostüümi vastu ja gaas põhjas sinika striidile :D sealt edasi ergo wrangleriga tedre striidile ja sealt omakorda kalle PTga männikule. huvitav auto on see, nimelt on eestis olemas tavaline LE ja siis on PT LE. need suuremas osas ei kattu, nagu ma teada sain, nimelt PTl on 90% ajast eeskõigus manöövritele. aga see selleks, jäin ju siiski ellu. igastahes männikul siis proovisime rommi klassiõe juhendamisel veidi kõmmutada. viiepeale oli vist 125 lasku meil, mina tegin tubli ühe :D hull närv oli sees ja kui taldrik lendu lasti siis ma vist nii ehmatasin, et tõstsin põse pära pealt ära ja kui päästikut vajutasin siis lendas see pära täie tagasilöögihooga vastu põsesarna. võttis ikka pisara lahti küll, sest ma pigem ootasin hoopi nagu õla suunas :D suht piinlik lugu aga õnneks praeguseks sinikat veel ei ole. aga valus on küll. ja no muidugi mööda lasin ka. vussi :D aga poisid olid see-eest tublid ja ikka pea pooled vist said puruks tulistatud. eks seda oli fun niisama vaadata ka.
õhtul oli kell vist juba üheksa saamas ja olin vaikselt lootust kaotamas, et kuskil üldse midagi toimuks. õnneks tuli päästev telefonikõne ja võeti mind kaasa poiste pokkeriõhtule tormi juures. trimpasin taneliga koos roosat, lõhkusin (tegelt mina ei lõhkund aga olin kaudselt süüdi) ära ühe veiniklaasi, näksisin kõike (sh värsket õunakooki, mmm) ja õhtu edenedes trimpasin mingit sloveenia punast kah. mõnus õhtu oli, kuigi ma ise ei mänginud. jälgida oli siiski pingeline, pidevalt all in ja tuhast tõusmised. kui ma nüüd ei eksi, siis finaalkolmik jäi taal, rommi ja paesoo ning auhinnafond oli lõpuks aukartustäratavalt lausa neljakohaline. mõned poisid tõmbasid edasi kluppi aga mul seekord erilist himu polnd. ning kuna ma olin oma keele tublisti pehmeks joonud ja auto oli ilusti rommi maja ees taaskord ja teda ma sinna üksi jätta ei raatsinud, siis palusin väikest voodikohta ja maabusin remonditavas kabinetis. niiiii pehme voodi ja niiiiiii pehmed padjad olid. ja hommikul tuldi aeti ilusti üles (khm, hüpati sujuvalt voodisse, oleks õigem öelda), pakuti neljaviljaputru mustsõstramoosiga ja prantsuse räppi kah. täiesti superluksuslik ma ütleks!
aga lõpetuseks kombineeriks siia ühe pildikollektsiooni mu imesuperluksmõnusast hispaaniasuvkursusest sest ega tegelt vist pole kellelegi eriti neid pilte näidanud ja äkki kedagi ikka huvitab. tuli siuke väike meenutamisehimu peale :) üritasin alguses piirduda neljateistkümne pildiga, igast päevaks üks, aga noh, läks nagu alati ja lõpus pidin ikka kõvasti kässari peale tõmbama et mitte 50 pilti kokku lükata. seekord siis 24 ja suuremaksklikitav pisipilt :) aga kõvad kärped on endiselt sees ja kui kellelgi sügavam huvi, siis 1437 + 141 on neid minu arvutis hetkel kokku, lisaks veel DVD plaat kõigi piltidega ja.... oeh, oli tore aeg :)
laupäevahommikul pidime kursaõdedega kl 8 lindaliini laevukesega soome põrutama. olime kataga just sadamasse saabumas (tubli 7:10 oli kell), kui mari helistas, et laev ei välju. läksime asja uurima ja selgus et jah, 1-2m kõrgused lained merel tähendasid pisijaanika jaoks tormi :D otsustasime, et ootame ära kl 10nese laeva saatuse. see muidugi ka ei väljund. koju magama siis. kell oli vist 11:15 või midagi sinnakanti, kui soomlane inks helistas, et kl 12 laev väljub. väikesed kahtlused ja läbiarutamised ja põrutasin taksoga sadamasse. jõudsin närvitsedes 11:40 või nii kohale ja asusuin teisi ootama. kata saabus tsirka 10min enne ja mari 1min enne. ainult et laev väljus 2 min varem seekord. ja nii me eestisse jäimegi, sest pilet oli mari käes ja ei aidanud ei tuttav tütarlaps klaasitaga ega bronninumberi olemasolu. elu on ikka seiklus!
kui mari ema pisipego mind koju viis siis helistas rommi ja teatas et nüüd on võimalus männikule shootima minna. no mis ma seal kodus ikka teen, linnariided võsakostüümi vastu ja gaas põhjas sinika striidile :D sealt edasi ergo wrangleriga tedre striidile ja sealt omakorda kalle PTga männikule. huvitav auto on see, nimelt on eestis olemas tavaline LE ja siis on PT LE. need suuremas osas ei kattu, nagu ma teada sain, nimelt PTl on 90% ajast eeskõigus manöövritele. aga see selleks, jäin ju siiski ellu. igastahes männikul siis proovisime rommi klassiõe juhendamisel veidi kõmmutada. viiepeale oli vist 125 lasku meil, mina tegin tubli ühe :D hull närv oli sees ja kui taldrik lendu lasti siis ma vist nii ehmatasin, et tõstsin põse pära pealt ära ja kui päästikut vajutasin siis lendas see pära täie tagasilöögihooga vastu põsesarna. võttis ikka pisara lahti küll, sest ma pigem ootasin hoopi nagu õla suunas :D suht piinlik lugu aga õnneks praeguseks sinikat veel ei ole. aga valus on küll. ja no muidugi mööda lasin ka. vussi :D aga poisid olid see-eest tublid ja ikka pea pooled vist said puruks tulistatud. eks seda oli fun niisama vaadata ka.
õhtul oli kell vist juba üheksa saamas ja olin vaikselt lootust kaotamas, et kuskil üldse midagi toimuks. õnneks tuli päästev telefonikõne ja võeti mind kaasa poiste pokkeriõhtule tormi juures. trimpasin taneliga koos roosat, lõhkusin (tegelt mina ei lõhkund aga olin kaudselt süüdi) ära ühe veiniklaasi, näksisin kõike (sh värsket õunakooki, mmm) ja õhtu edenedes trimpasin mingit sloveenia punast kah. mõnus õhtu oli, kuigi ma ise ei mänginud. jälgida oli siiski pingeline, pidevalt all in ja tuhast tõusmised. kui ma nüüd ei eksi, siis finaalkolmik jäi taal, rommi ja paesoo ning auhinnafond oli lõpuks aukartustäratavalt lausa neljakohaline. mõned poisid tõmbasid edasi kluppi aga mul seekord erilist himu polnd. ning kuna ma olin oma keele tublisti pehmeks joonud ja auto oli ilusti rommi maja ees taaskord ja teda ma sinna üksi jätta ei raatsinud, siis palusin väikest voodikohta ja maabusin remonditavas kabinetis. niiiii pehme voodi ja niiiiiii pehmed padjad olid. ja hommikul tuldi aeti ilusti üles (khm, hüpati sujuvalt voodisse, oleks õigem öelda), pakuti neljaviljaputru mustsõstramoosiga ja prantsuse räppi kah. täiesti superluksuslik ma ütleks!
aga lõpetuseks kombineeriks siia ühe pildikollektsiooni mu imesuperluksmõnusast hispaaniasuvkursusest sest ega tegelt vist pole kellelegi eriti neid pilte näidanud ja äkki kedagi ikka huvitab. tuli siuke väike meenutamisehimu peale :) üritasin alguses piirduda neljateistkümne pildiga, igast päevaks üks, aga noh, läks nagu alati ja lõpus pidin ikka kõvasti kässari peale tõmbama et mitte 50 pilti kokku lükata. seekord siis 24 ja suuremaksklikitav pisipilt :) aga kõvad kärped on endiselt sees ja kui kellelgi sügavam huvi, siis 1437 + 141 on neid minu arvutis hetkel kokku, lisaks veel DVD plaat kõigi piltidega ja.... oeh, oli tore aeg :)
liivi ampsamas eestit on väga hea :P
Postitage kommentaar
<< tagasi