ma tegelt ei meeldi endale üldse eriti. parematel päevadel on suht okei aga enamasti on ikka kõik selline kõvasti allakeskmise. ja siis, kui ühel päeval, samaaegselt krissuga MSNis vesteldes avastasin veebist mingi uue breketisüsteemi, mis pidi tekitama puhtama ja kuivema ja meeldivama tunde ja kiiremini ja efektiivsemalt, hakkasid kõrvad kohe muidugi kiiresti liikuma. tegin väikese rissöörtsi ja jõudsin tulemiteni, et õnneks uut süsteemi ka paaris tallinna asutuses juba kasutatakse ja minu veatu naeratus võiks minna maksma vast kuni 25K. sellest tubli 2/3 siis esialgne paigaldus, paar kilo hooldusteks ja paar (mõni?) kilo (uuuuhhhhh) nende kuradi tarkushammaste eemaldamiseks, öäkk. samas võtsin vastu ka otsuse, et pean end kuidagi kokku võtma, ja selle protseduuri ikkagi mitte-üld-narkoosi-all läbi tegema. sest brekside jaoks on vaja säästa ju :) marvan et see kokkuvõtmine läheb mulle maksma mingi maru suure koguse rahusteid. esimene portsjon aja kinnipanemiseks ja siis teine, topeltportsjon, õigel kuupäeval kohale ilmumiseks. siis väike paranemisaeg ja edasi ortodondi jutule ja enne ära ei lähe kui lubatakse need uue süsteemi asjad suhu paigaldada, muahahaha. igaõhtu kui hambaid pesen vaatan oma kihvakesi ja mõtlen, et milline ma modellinaeratusega kunagi välja võiksin näha. kui hambad korda saaks, siis oleks juba suht okei ju? aga no eeeeiiii.... kui naeratuse ja silmadega juba võluks, siis oleks järgmiseks pinnuks silmas minu vägagi kahtlase väärtusega rinnapartii, pisike õllepunsu (ainult et ma ei joo ju õlut) ja täiesti ebaproportsionaalselt laiadele puusakontidele konstrueeritud lohvakas tagumine ots :D ja tänu neile pisiasjadele olengi külgvaates nigu kõver kreeka e. või tsee. või ükskõikmilline kurvjas täht. kui esimese kahe suhtes aitaks väike kirurgiline protseduur (mille jaoks mul seni raha pole, kui rahaka mehe poolt kingitud sõrmus kätt ei ehi), siis viimane on minu needus. toretore küll et lapsi saaks sünnitada nagu kuulipildujast, aga see jalgadega pirni imidž pole ikka päris minu jaoks. ma tahaks ilusat barbikeha - prinki pisikest peput, piitspeenikest piha ja suurB/väikeC partiid. ja muidugi seda modellinaeratust, mille saamisplaani lõpptähtajaks panin hetkel suure hurraaga dets2008. või no selleks ajaks võiks vähemalt breks juba suus olla. hea vähemalt et praegu saab oma suht peenikeste käevarte ja pikaldaste (tontsude :D) jalgade ja ilusate silmadega edvistada.

ahjaa, auk on ka jälle kirjutamisse sisse tulnd. hmmmm. kokteiliõhtu a la eelmine laupäev jäi (minujaoks) ära, vaatasime hoopis kaleviga magasinis ookeani filmi ja üritasime rongil püsida, mis eriti ei õnnestunud, pühapäeval ärkasin ja läksin magama ühes ja samas kostüümis ning ei teind absoluutselt mittekuimidagi, esmaspäeval asusin tööle uuele ametikohale, kus nüüd juba poolteist nädalat õpipoisi ametit olen proovinud, natuke sai lauldud, natuke joostud, natuke nele (ja assistendiga) kinos käidud ning hiljem niivõrd-kuivõrd piibutatud ja meeldivalt chillitud, reedel sai merkal käidud jutustamas ja niisama passimas ning sügispapud koju toodud ja hiljem viis kalev HHCle kust öösel suht üksi koju sai jalutatud ja laupäevahommikul sai firma suve/sügispäevadele bussirallitud ja seal sai rabas matkatud (laudtee? liigne luksus :DDD) ja orienteerutud kolmanda koha vääriliselt ja pilte klõpsitud ja tantsitud nii, nagu keegi ei näeks koos oma ustava tantsutiimiga, ja ukuga rumbatatud ja ehmatatud ja pahaseks saadud ja rõõmustatud jpm. siis sai veel pühapäeval tallinna sõidetud ja tallinnast haapsallu ja haapsalu lennukal ringi uidatud ja inimestega juttu aetud ja siis tallinnasse rallitud ja mu pisipisikesed austraallased lilijuurde "sööklasse" viidud ja bowlingus käidud ja merkal ja kodus ja jälle tööl ja kontsedil ja jälle merkal (sain selle käigu eest kaks suurt vahvat õlakotti, juhuuu) ja merkalt hommikul koos aussidega lennujaamagi sõidetud ja siis nats teles tantsumuuve meenutatud ja andra koju viidud ja nüüd saab siis magama minna. tänane filmiplaan läks küll kergelt öeldes vussi aga eriti ei morjenda, sest siiamaani on elus lootus enne keskööd tekialla saada. seletamatutel põhjustel on hull vässu peal ja silm lihtsalt ei püsi lahti viimasel ajal. eriti vahemikus 11...14 tööjuures olles. õnneks mu uus mentor mõistab mind, sest tema "raske hetk" on umbes täpselt samal ajal ja seetõttu ta orgunniski ülemustelt välja metsikud rahasummad ja kontori ümberkujunduse, et 10min lõunauinaku jaoks kontorilaudade vahele üks korralik diivan tekitada. vahva värk!