seljataha jäänud nädal ja selle vahetus on kuidagi lauskummalised olnud. plaanid suured ja ilusad aga tulemid täiesti mööda või teistsugused. tööst pole mõtet rääkida, see on juba iganädal-igapäev siuke üksluine värk ning koosneb suuresjoones samadest emotsioonidest - vihastan, ironiseerin, lähen trotsi täis, näen vaeva ja teen ära. tundub, et minus ei ole ikka seda special something'i, mis teeks must superveokorraldaja ja niisiis püüan oma keskpärasel tasemel kasvõi enamvähem hakkama saada. laululainest niipalju, et ansambli kontsert ujub aina ligimale, aga tunnen end lugude suhtes endiselt vägagi abituna, tasapisi hakkab hirm maad võtma, kuna lihtsalt pole olnud aega asju selgeks teha! ausõna, esmaspäeva hommikul ärkan varem ja klimberdan oma partiid läbi, siis on veidi kindlam õhtusesse proovi minna. kooriasjus sain teada, et 2008 aastasse lükati vaesekestele VEEL 2 reisi - lisaks kahele euroopa kevadtuurile ja suvisügisele londonile veel saksamaa ja venemaa tuuritamised. laulmine on ikka täiskohaga töö tundub.

vabast ajast sai möödunud nädalal tehtud väike ja tore filmiõhtu viimsis "uue" seltskonnaga kus minuga juba harjutakse, reedeks sai planeeritud super veinijuustumöll MBga (mille asemel jõime kahekesi pudelikese ära, näksisime end mõnusalt pehmeteks ja läksime sips peale keskööd tuttu ära), laupäevane kava oli tihe, paar trimpamist ja suurem pidu. reaalselt aga sai trimbata oma algklassilemmikutega moskvas, shopata lushis näidiseid ja apteegist kuivshampooni, eksprompt mustamäel poistega martiniklaasist rummkoolat limpsida, trimbata veeeel, seekord oma möllutsikkidega (kes polnud keegi eriti mölluks meelestatud vist), üritatud privve tantsima minna (3 korda) ja lõpuks, külmetand ja kurjana, saadud maili poolt koju ära viidud. pühapäevasest laulupäevast sai peale proovi ärajäämist sujuvalt offroading päev, kui kolme jeebiga viimsi poolsaarele metsa ronima läksime. 1 prangler jäi sildade peale kinni, 1 hiluxuslikul lõhuti stange ära ning kadusid ära tagurdustuled ja 1 samurai pääses napilt korduvalt ümberminemisest. hirmus ja jõle mudane oli :D hiljem käisime veel põlislaantes vaatamas, kuidas päris offroaderid seenel käimisega tegelevad ehk kuidas volvo-kast, rotikas hiluxus ja pajero läbi võsa ja vee murdsid ja kinni jäid ja välja surid ja vintsisid ja teineteist sikutasid ja mida kõike veel... ei, pole midagi öelda. põnef!