.
teisipäev, Jaanuar 1 kakstuhatkaheksa

uus aasta tuli. ja tuli mürtsuga. ja palju veiniga. vist. sessuhtes, et kui me elisaga kahepeale jõime ära kaks veini ja pudeli hennesyt, siis olime me mõlemad suht soodad lõpuks. eile avasin ma esimese pudeli kella 6 ajal, teise pudeli millalgi veidi enne uut aastat ehksiis tõenäoliselt äkki 9 ajal. ja siis jõin kuni väljas valgeks läks aga ma täpselt enam ei tea mida, sest vein oli ju otsas ja hommikul avastasin, et rummipudel pagassis ka alles. lõpptulemus ei olnud sooda, pigem nagu totaalselt süsi täpp. aga ma ei kurda absoluutselt, nalja sai palju, võiks isegi öelda et nii hellalt palju et rohkem valutasid hommikul mu kõhulihased, kui pea. kuigi sellel kohal ma valetan, sestet pea ei valutand ja kõhulihased ka tegelt eriti mitte, lihtsalt jumalasta halb oli olla kui peale väga väga toitvat kolmetunnist und silmad lahti tegin. siiamaani käed värisevad ja silmeees virvendab, autosõit nõvalt mustamäe hessi ei ole kunagi nii pikk olnud............. :)

lugesin huvipärast kaheaastataguse aastavahetuse kohta käinud kirjeldust, ja tundub, et seekord läks suhteliselt samamoodi. vähemalt emotsioonid olid sarnased ja õhtukirjeldus ka suhteliselt klappis ning enesetunne umbes täpselt aasta tagasi oli ka analoogne. ainult et seeaasta ma starterit ja viina ma ei joonud (nojah, LÕPUKS ikka õpib omadest kogemustest), peo käigus silma looja ei lasknud, ristole armastust ei avaldanud, käisin oma autoga ja ei lugend kaarti, ei maganud teise korruse diivanil ega kellegi kaisus, ilutulestikku kind of nägin, rõvedusi ei teinud ja järgmisel päeval peale ei võtnud.

huumori alla liigitaksin sellel aastal valge gospeli osalemise meie üritusel, et mihil oli vaja käest rakette lasta ja et ta särk põlema läks, et keegi (jälle mihi vist) leevit miskil põhjusel golfikepiga lõi, et mehed omavahel suudlema kippusid, et mehed omavahel kaklema kippusid, et jaan end pardiks jõi, et ma kell 7 hommikul köögis hüsteeriliselt naersin jana perekonna "omapära" kirjelduste peale, et valge gospel oli ka hommikul veel valge gospel, et mihi ja arva ärkasid umbes tonni juuksegeeli võrra rikkamate soengutega, et LKLN ja rohkelt naerupahvakuid pakkuv üritusel osalesid, et mihi magas põrandal tekikapi ees, et oliver magas autos ja jättis natuke kütust ka kojujõudmiseks, et jaan kell 4 hommikul tiit sokule uusaastasõnumi saatis ning öösel kuhugi okastraati kinni jäi, et rakettide laskmise ajal oli väljas nii kottpime et sa ei näinud üldse keda sa õnnitled ja seega oli ju palju lihtsam lihtsalt üritusel osalejatele helistada ning neid seega telefoniteel häid asju soovida (seda tegid õnneks teised, mitte mina), et ma jälle saatsin ulmeliselt palju sõnumeid, mida ma järeldan puhtalt sellest et mul on telefonis õige mitu vastus-sõnumit mille sisu on mujaoks tsipake müstika ning et ma kaksikutega rääkisin ilmast ja aastavahetusest mingine 20 minutit (10 minutit 2h enne aastavahetust ja 10 minutit 2h peale aastavahetust, alguses ühega ja siis teisega. väga korrektne.) jnejnejne.

piltide ootamine ei ole kunagi olnud nii põnev, sestet seda, et ma umbkaudselt kell 8 magama läksin sain ma järeldada sellest, kui jana fotokast paari klõpsu nägin ja pildinurgas kellaaega taipasin vaadata. ehksiis pool8 olin ma veel rõõsa ja roosa topsiga köögilaua taga. mis siis, et see olukord mu jaoks väga tuttav ette just ei tule. eks näis mis koomiksi piltide alusel pärast kokku paneb :D

aga ütleme nii et korralik aastalõpumaraton oli. sessuhtes et neljapäeval sain kell 6 magama ja trimpasima elisaga, reedel sain kell 3 magama ja trimpasin tüdrukutega, laupäeval sain kell 7 magama ja endaarust ei trimbanud ju palju kuigi nähtavasti peale õhtuse jooginimekirja kellelegi ettelugemist vaadati mind kaastundliku pilguga ja nenditi, et ma olen alkohoolik, pühapäeval sain kell 3 magama sest ma käisin peale kontserti ja ansambiltsikkide ja mariaga bassotamist tormi juures filmiõhtul ja nüüd siis grandefinalena esmaspäeval kell 8 magama ja 11 üles. lahe, elu on ikka seiklus küll ja võibolla ma tõesti viimasel ajal olen tiba palju jooma hakanud. ahhh, seni kuni jaksu on, miks mitte. võin ausalt öelda, et nüüd enam eriti ei ole jaksu päris natukeseks ajaks. nüüd 2007 aasta mälestuseks üks väike topgear ja siis tuleb uinak. ma loodan, et kui ma praegu silmad kinni panen, siis maakera enam ei pöörle. sest ma ausõna ei jaksaks seda karuselli välja kannatada.....


.
hiljuti kirjutatud.
mismõttes
mehed!!
jöulud
mõnusad mõtted
shoulddrinkmore
rasked valikud
šaakal
väikese inimese elu
iroonia
minu pöff 2007