millalgi paar päeva tagasi juhtus nii et lund hakkas sadama. ja siiamaani sajab. ja terve tallinn on täiega hädas sest kõik on jumala harjunud, et talve pole ju. päris paljud mu sõbrad panid oma autodele esimesel märtsil lauluga suverehvid alla ja nüüd on ainult nutt ja hala. aga mina õppisin juba 2003 aastal tarmo sünnipäevalt taksoga lahkudes, kui see ühel esimestest aprillikuu öödest kalmistu teel majaees põhjapeal kinni oli, et enne poolt aprillikuud pole eestis nagu eriti mõtet talvekaid välja vahetada :)
hommikul olin mina ka hädas. siiamaani ei tea, mis teisipäeva õhtul mul peas toimus, et oli vaja auto pärnu maantee äärde parkida, kus lumesahad terve öö lumekindlusedisainiga tegelesid. juuvist mõistus väitis et terve öö ikka lund ei saja. mis oli muidugi vääääga vale mõte. kui liisu hommikul trenniminnes helistas ja telefonitorusse lõkerdades rääkis labidatest ja fotokatest ja hulgast lumest minu auto vahetus läheduses, ei osanud ma ka eriti midagi halba oodata. paarkümmend minutit hiljem seisin nõutu näoga juntsu ees kelle sõiduteepoolne külg oli kuni aknaklaasideni lumevalli sisse kinni ehitatud ja kõnniteepoolsel küljel hakkas auto lumest paistma umbes seal, kus rattad teoreetiliselt lõppesid. liikuvaid osasid oli alguses täpselt niipalju kui kõrvalistuja uks, mis 10cm lahti tuli ja ma sain käekoti autosse ära suruda :D tegelt oli siis nii, et peale autoni jõudmist ja väikest hetkeolukorra analüüsi helistasin empsile, ergole, kolleegidele, ülemusele ja hannesele. empsi enda auto oli meriväljal lumevangis, ergo lubas vajadusel tunnijooksul wrangleriga välja tõmbama tulla, kolleegid ja ülemus alguses muhelesid aga siis otsustasid labidatega varustatult appi tulla. hannes muidugi ainult naeris telefoni :D
pooltundi seisin autokõrval, vaatasin siit ja sealtpoolt, tegin paar pilti ja ajasin tööasju. sest telefon muudkui helises ja veod vajasid korraldamist ju! siis ilmusid ülemus andrus ja kolleeg janek ja kaks labidat ja peale tunnikest ehitamist ja kraapimist ja kühveldamist ja autonõksutamist ja sidurikärsatamist ja põhjapealekinnijäämist ja lahtisaamist ja kõike muud head ja paremat olingi jälle liikumisvõimelise autokese omanik. elu on ikka seiklus ma ütlen :D
tööst ei tasu taaskord kirjutada sest päev oli väga stressirohke ja päris palju haigeid ülesandeid vajas lahendamist aga see selleks. lõuna oli mõnusalt lõõgastav ja vaatamata 3tunnisele töölehilinemisele kogemata 2tunnine :) kaaslaseks endine ülemus ja väga tore oli, boonusena pakuti ülimaitsevat lasanjet kaa veel! nats ikka mõtlesin vahepeal et kuigi eelmine töö müügiosakonnas mulle pigem ei meeldinud, siis see oli tegelt ikka hämmastavalt arendav kuidas tsikk kuskilt kuupealt tuli ja mittemidagi ei teadnud ja aasta hiljem läks sellise ehitustermineid teadmistepagasiga minema et endal oli ka kummaline vahest :D vähemalt kui maarist kõrvalt kuulasin siis tuli igast flashback'e vahepeal. tore aeg oli iseenesest.. kes teab, võibolla kunagi veel...?
peale tööd oli dilemma, kas audi tööjuurde jätta ja kojubussitada või audi koju sõita ja mingi hea parkimiskoht välja mõelda. mõtlesin mis ma mõtlesin aga vaadates taevast alla sadavat lumekogust otsustasin tulevaste superkaevetööde vältimiseks seekord ühisteenuseid mitte kasutada ja nii saingi taaskord peaaegu tunnikese oma audit järjekordsest hangest välja rookida. edasi siis läksin ABSitule vilkudes hyperrimisse harja ja lumelabidat shoppama, nii igaksjuhuks :D harja hinnasilt oli kadund ja siis löödi see sisse kui lumekraabits, tubli 16 krooni maksin selle eest :) aga kurvematest uudistest veel niipalju, et üks suunatule pirn otsustas oma elutee lõpetada :( mingilhetkel avastasin, et paremalekeeramisel on suunatulenäitamine nagu singeri õmblusmasinaga töötaks, phäh, jälle peab mingit nõmedat pirni vahetama hakkama..... tuumafüüsika ma ütlen! igastahes ma ei viitsi lumepilte fotokast välja kiskuda, sest kõik huvilised on lund niikuinii juba küll ja veel aknataga, ajakirjanduses ja internetis näinud ning kes tahavad võivad minu hommikust audit orkutist vaadata ja sõber marguse hommikuse audi üle saab ka tänu tänapäevastele infotehnoloogilistele võimalustele veidi oma koduarvuti taga naerda. nurgast on tsipa näha et kõige tipuks tal veel suverehv ka all. teiste õnnetuse üle pole küll ilus naerda aga no kammoooon, hehehehehehe, edu.
hommikul olin mina ka hädas. siiamaani ei tea, mis teisipäeva õhtul mul peas toimus, et oli vaja auto pärnu maantee äärde parkida, kus lumesahad terve öö lumekindlusedisainiga tegelesid. juuvist mõistus väitis et terve öö ikka lund ei saja. mis oli muidugi vääääga vale mõte. kui liisu hommikul trenniminnes helistas ja telefonitorusse lõkerdades rääkis labidatest ja fotokatest ja hulgast lumest minu auto vahetus läheduses, ei osanud ma ka eriti midagi halba oodata. paarkümmend minutit hiljem seisin nõutu näoga juntsu ees kelle sõiduteepoolne külg oli kuni aknaklaasideni lumevalli sisse kinni ehitatud ja kõnniteepoolsel küljel hakkas auto lumest paistma umbes seal, kus rattad teoreetiliselt lõppesid. liikuvaid osasid oli alguses täpselt niipalju kui kõrvalistuja uks, mis 10cm lahti tuli ja ma sain käekoti autosse ära suruda :D tegelt oli siis nii, et peale autoni jõudmist ja väikest hetkeolukorra analüüsi helistasin empsile, ergole, kolleegidele, ülemusele ja hannesele. empsi enda auto oli meriväljal lumevangis, ergo lubas vajadusel tunnijooksul wrangleriga välja tõmbama tulla, kolleegid ja ülemus alguses muhelesid aga siis otsustasid labidatega varustatult appi tulla. hannes muidugi ainult naeris telefoni :D
pooltundi seisin autokõrval, vaatasin siit ja sealtpoolt, tegin paar pilti ja ajasin tööasju. sest telefon muudkui helises ja veod vajasid korraldamist ju! siis ilmusid ülemus andrus ja kolleeg janek ja kaks labidat ja peale tunnikest ehitamist ja kraapimist ja kühveldamist ja autonõksutamist ja sidurikärsatamist ja põhjapealekinnijäämist ja lahtisaamist ja kõike muud head ja paremat olingi jälle liikumisvõimelise autokese omanik. elu on ikka seiklus ma ütlen :D
tööst ei tasu taaskord kirjutada sest päev oli väga stressirohke ja päris palju haigeid ülesandeid vajas lahendamist aga see selleks. lõuna oli mõnusalt lõõgastav ja vaatamata 3tunnisele töölehilinemisele kogemata 2tunnine :) kaaslaseks endine ülemus ja väga tore oli, boonusena pakuti ülimaitsevat lasanjet kaa veel! nats ikka mõtlesin vahepeal et kuigi eelmine töö müügiosakonnas mulle pigem ei meeldinud, siis see oli tegelt ikka hämmastavalt arendav kuidas tsikk kuskilt kuupealt tuli ja mittemidagi ei teadnud ja aasta hiljem läks sellise ehitustermineid teadmistepagasiga minema et endal oli ka kummaline vahest :D vähemalt kui maarist kõrvalt kuulasin siis tuli igast flashback'e vahepeal. tore aeg oli iseenesest.. kes teab, võibolla kunagi veel...?
peale tööd oli dilemma, kas audi tööjuurde jätta ja kojubussitada või audi koju sõita ja mingi hea parkimiskoht välja mõelda. mõtlesin mis ma mõtlesin aga vaadates taevast alla sadavat lumekogust otsustasin tulevaste superkaevetööde vältimiseks seekord ühisteenuseid mitte kasutada ja nii saingi taaskord peaaegu tunnikese oma audit järjekordsest hangest välja rookida. edasi siis läksin ABSitule vilkudes hyperrimisse harja ja lumelabidat shoppama, nii igaksjuhuks :D harja hinnasilt oli kadund ja siis löödi see sisse kui lumekraabits, tubli 16 krooni maksin selle eest :) aga kurvematest uudistest veel niipalju, et üks suunatule pirn otsustas oma elutee lõpetada :( mingilhetkel avastasin, et paremalekeeramisel on suunatulenäitamine nagu singeri õmblusmasinaga töötaks, phäh, jälle peab mingit nõmedat pirni vahetama hakkama..... tuumafüüsika ma ütlen! igastahes ma ei viitsi lumepilte fotokast välja kiskuda, sest kõik huvilised on lund niikuinii juba küll ja veel aknataga, ajakirjanduses ja internetis näinud ning kes tahavad võivad minu hommikust audit orkutist vaadata ja sõber marguse hommikuse audi üle saab ka tänu tänapäevastele infotehnoloogilistele võimalustele veidi oma koduarvuti taga naerda. nurgast on tsipa näha et kõige tipuks tal veel suverehv ka all. teiste õnnetuse üle pole küll ilus naerda aga no kammoooon, hehehehehehe, edu.
Postitage kommentaar
<< tagasi