umbes neljapäeval dea helistas et ouuuu, kle, romka pakkus välja plaani seoses hiiumaaga! ja no kuidas ma ütlen et äkki ei lähe? muidugi minek, eelminekord oli ju fannkuubis. seekord oli totaalselt teistmoodi aga ikkagi täiega vahva.
reedel oli vahva, et talve suurim torm otsustas tulla ja et üks praam vastu kaid puruks läks ja siis praamijärjekorrad kuhjusid ja kakskolmandikku meie autokolonnist pooleseitsmesele praamile ei mahtunud ja valmistusid juba 3-6tundi sadamas praamiootel veetma. ehksiis panustati 22:30nesele ja mingile väga öisele laevale. kakskolmandikku siis selles mõttes, et kaks autot olid juba rohukülas ootel, kui meie deaga alles ülemistes shoppasime. siis tuli kuskilt siuke mõte, et rallime rahulikult pooleüheteistkümneks kohale, tõstame minuautotäie tavaari annika masinasse ja läheme üle kahe autoga. siis tuli siuke mõte, mis oli suuresti tingitud asjaolust, et katkine praam paranes maagiliselt ja lükati plaanidevälisele 20:30 reisile kuhu meie vabaajasisustajad ilusti peale mahtusid, et ikkagi minu autoga üle minna. ja siis millalgi juba haapsallusuundumise ajal tuli siuke mõte, et jätkem minu mashiina rõemsasti mandrile ja mingem koos minu pagassisisuga jalgsi üle. igastahes umbkaudselt pool10 saime antoni ka lõpuks autopeale ja oma tugevat eluisu trotsides tegin elusõidu haapsallu. ehksiis nats hirmus küll, aga olime rohukülas natsa peale kümmet. keskmistest kiirustest, sellest, et mu kojamehed kergelt öeldes pensionil on ja et ma haapsalumaanteed absoluutselt ei tunne me muidugi valjusti ei räägi aga lõpp hea, kõik hea ja kõik jäid ju ellu :D kusjuures, suht positiivne, et õpilase praamipilet ainult 22 eeku maksab! igastahes kruisisime mingise laheda filmi seltskonnas rahulikult üle vee (üldse ei kõigutanud) ja truu mitsu tuli meile peale 20minutist sadamaspassimist järgi :) saarel oli mingi eluimelik ilm, ergo oli mulle enne praamis kirjeldanud kuidas 3x3cm lumehelbeid sajab ja kusjuures oligi nii. autoga sõites oleks nagu mingises windowsi iidsesse skriinseiverisse sattunud :D aaviku/nugatalus ootas meid ees mutta kinni jäänud corolla, 50m vesises pinnases sumpamist ning suht ülevate emotsioonidega seltskond. kuigi cola oli jäänud ostmata, ei takistanud see mind mitte üks põrm ja õhtumenüüs oli vein veiniga ja lõpuks ka veidi niput. uiiiih, see oli jube asi, rohkem ei taha :D nalja sai nagu ikka ja pilte ka rohkemkuiüks. magama mindi mingil müstilisel kellaajal aga ma kahtlustan et tegemist võis olla ajahetkega peale 4:30t, millal viimane klõps tehtud on. seekord läks veidi paremini kui soomes - ärkasin ilusti tekiall ja pidsaamas ja puha. ainuke hämming oli et kuhu kõik riided kadund oli ja kuidas mu madrats õhku täis sai. õnneks need küsimused said peale pisikest mälumängu ilusti lahendatud.
päeva müstifikatsioon oli see, et kõigil üheksal oli hommikul silmi avades suht metsik peavalu. minul lisaks ka üleüldiselt halb olemine. niiet sessuhtes ikka sama skoor kui soomes. imelik. igastahes pool päeva logelesime niisama, ma üritasin peavalu ja halbolemist välja magada aga nagu väga ei õnnestunud. see-eest veeti poolest päevast kärdlasse sööma ja sealt edasi käinasse ujuma. minu ujumine nägi siis välja selline, et ronisin lastebasseini ja lebotasin kordamööda seal ja aurusaunas ja saunassaunas ja dushiall kuni ujumisaeg läbi sai. sport võidab! ja siis edasi tallu tagasi ja kuigi poisid olid väga rannapaargu peoleminekule meelestatud siis peale väikest aliaseturniiri (anton ja tema meiejaoks uudis-sõna furunkel ning tanel ja tema 10minuti pikkused avaliku vooru sõnaseletused ja ergo ning tema lambikad arvamised olid suht staarid) ja väikest drinkit ja kui esimesed vaprad juba tuttu ära kadusid sai see idee lõpuks lämmatatud. istusime järjest väheneva seltskonnaga köögis ja lahkasime maailma asju. maailma asjad on siis näiteks et kas kaotada käsi või jalg või et kas valida sõbrad või kallim või et kas olla kurt või pime. ja vahepeal sai lihtsalt nalja ja vahepeal sai helistada hr härmatisele mauritiusesaarele ja lõpuks saigi tuttu ära minna.
pühapäev oli suht konkreetne. äratus, hommikusöögiks kartuli-muna-kotletikomplekt, praamiralli (ahjaa, corolla said erxid juba laupäeval mudast välja), praamipokker ja niisama chill ja koduralli. koduralli ajal tegi anton mulle möödasõidukoolitust ja lõpuks sain juba päris kiita :D see ei tasu jälle valjusti mainimist, et põhiliselt sõitsin mööda (ühest ja samast) corollast ja ääsmäe-haapsalu teekonnarekord sai vist taaskord purustatud, mis siis, et seekord teistpidisel marsruudil. kuigi peale eluohtlikku praamilejõudmist lubasin endale et olen edaspidi maailma kõige seadusekuulekam autojuht ja tallinnasse sõidan maksimaalselt 100km/h... vähemalt oli arendav ja närvetreeniv kogemus. õhtul sain niipalju targemaks, et mul on nüüd lõpuks auto :) ja enne tuttuminemist sattusin PGMi õe korterisse wiiõhtule ja peale seda veel väikesele öömäkile.
öösel eriti ei maganud. hoopis ärkasin kogu aeg üles ja alatasa oli kas halb või väga halb või väga väga halb. hommikul ajasin end poolenisti voodist välja ja sikutasin läpaka tekialla, et tööle teatada oma töövõimetusest. peale seda tegevust oli muidugi vaja veel 10minutit tududa, sest see meilikirjutamine oli tõesti hämmastavalt kurnav. peale taastumist lükkasin läpaka tekialt välja aga ise jäin veel sinna. nii umbes terveks päevaks. muuhulgas vaatasin ära kõik "big bang theory" osad ja nats lasvegast ja nats simpsoneid ja pärastlõunal veel 2 filmi ka - step up'i ja she's the man'i. viimase kahe ühendav tegur oli (täiesti kogemata kusjuures!) mees nimega channing tatum, kellel on esiteks väga lahe nimi ja teiseks hämmastavad oskused jalkat mängida ja tantsida ja lahe olla. ja kes üldse suht vastas mu meestemaitsele. rärr :D muudest tegevustest sain infot, et normaalsed lõputööteemad on jälle mingite troppide poolt ära võetud aga võibolla hakkame reijoga kahepeale mingit müravärki tegema. see selgub täpsemalt homme. ma väga loodan küll, sest kaks pead on ikka nats rohkem kui aint minu pea. tagasi mittekooliteemadele kulgedes oli päeva söögiskoor suhtkoht hommikukrõbinad (kell 15) ja banaan (tundtagasi) ja kõht on tühi aga isu ei ole üldse. ja nüüd panen silmad kinni ja loodan tänaöösel ilusti magada ja homme veel veidi taastuda ja kolmapäeval olla samahea kui uus. ei, veel parem isegi. et reisile minnes energiast pakatada! optimist nagu ma olen.
reedel oli vahva, et talve suurim torm otsustas tulla ja et üks praam vastu kaid puruks läks ja siis praamijärjekorrad kuhjusid ja kakskolmandikku meie autokolonnist pooleseitsmesele praamile ei mahtunud ja valmistusid juba 3-6tundi sadamas praamiootel veetma. ehksiis panustati 22:30nesele ja mingile väga öisele laevale. kakskolmandikku siis selles mõttes, et kaks autot olid juba rohukülas ootel, kui meie deaga alles ülemistes shoppasime. siis tuli kuskilt siuke mõte, et rallime rahulikult pooleüheteistkümneks kohale, tõstame minuautotäie tavaari annika masinasse ja läheme üle kahe autoga. siis tuli siuke mõte, mis oli suuresti tingitud asjaolust, et katkine praam paranes maagiliselt ja lükati plaanidevälisele 20:30 reisile kuhu meie vabaajasisustajad ilusti peale mahtusid, et ikkagi minu autoga üle minna. ja siis millalgi juba haapsallusuundumise ajal tuli siuke mõte, et jätkem minu mashiina rõemsasti mandrile ja mingem koos minu pagassisisuga jalgsi üle. igastahes umbkaudselt pool10 saime antoni ka lõpuks autopeale ja oma tugevat eluisu trotsides tegin elusõidu haapsallu. ehksiis nats hirmus küll, aga olime rohukülas natsa peale kümmet. keskmistest kiirustest, sellest, et mu kojamehed kergelt öeldes pensionil on ja et ma haapsalumaanteed absoluutselt ei tunne me muidugi valjusti ei räägi aga lõpp hea, kõik hea ja kõik jäid ju ellu :D kusjuures, suht positiivne, et õpilase praamipilet ainult 22 eeku maksab! igastahes kruisisime mingise laheda filmi seltskonnas rahulikult üle vee (üldse ei kõigutanud) ja truu mitsu tuli meile peale 20minutist sadamaspassimist järgi :) saarel oli mingi eluimelik ilm, ergo oli mulle enne praamis kirjeldanud kuidas 3x3cm lumehelbeid sajab ja kusjuures oligi nii. autoga sõites oleks nagu mingises windowsi iidsesse skriinseiverisse sattunud :D aaviku/nugatalus ootas meid ees mutta kinni jäänud corolla, 50m vesises pinnases sumpamist ning suht ülevate emotsioonidega seltskond. kuigi cola oli jäänud ostmata, ei takistanud see mind mitte üks põrm ja õhtumenüüs oli vein veiniga ja lõpuks ka veidi niput. uiiiih, see oli jube asi, rohkem ei taha :D nalja sai nagu ikka ja pilte ka rohkemkuiüks. magama mindi mingil müstilisel kellaajal aga ma kahtlustan et tegemist võis olla ajahetkega peale 4:30t, millal viimane klõps tehtud on. seekord läks veidi paremini kui soomes - ärkasin ilusti tekiall ja pidsaamas ja puha. ainuke hämming oli et kuhu kõik riided kadund oli ja kuidas mu madrats õhku täis sai. õnneks need küsimused said peale pisikest mälumängu ilusti lahendatud.
päeva müstifikatsioon oli see, et kõigil üheksal oli hommikul silmi avades suht metsik peavalu. minul lisaks ka üleüldiselt halb olemine. niiet sessuhtes ikka sama skoor kui soomes. imelik. igastahes pool päeva logelesime niisama, ma üritasin peavalu ja halbolemist välja magada aga nagu väga ei õnnestunud. see-eest veeti poolest päevast kärdlasse sööma ja sealt edasi käinasse ujuma. minu ujumine nägi siis välja selline, et ronisin lastebasseini ja lebotasin kordamööda seal ja aurusaunas ja saunassaunas ja dushiall kuni ujumisaeg läbi sai. sport võidab! ja siis edasi tallu tagasi ja kuigi poisid olid väga rannapaargu peoleminekule meelestatud siis peale väikest aliaseturniiri (anton ja tema meiejaoks uudis-sõna furunkel ning tanel ja tema 10minuti pikkused avaliku vooru sõnaseletused ja ergo ning tema lambikad arvamised olid suht staarid) ja väikest drinkit ja kui esimesed vaprad juba tuttu ära kadusid sai see idee lõpuks lämmatatud. istusime järjest väheneva seltskonnaga köögis ja lahkasime maailma asju. maailma asjad on siis näiteks et kas kaotada käsi või jalg või et kas valida sõbrad või kallim või et kas olla kurt või pime. ja vahepeal sai lihtsalt nalja ja vahepeal sai helistada hr härmatisele mauritiusesaarele ja lõpuks saigi tuttu ära minna.
pühapäev oli suht konkreetne. äratus, hommikusöögiks kartuli-muna-kotletikomplekt, praamiralli (ahjaa, corolla said erxid juba laupäeval mudast välja), praamipokker ja niisama chill ja koduralli. koduralli ajal tegi anton mulle möödasõidukoolitust ja lõpuks sain juba päris kiita :D see ei tasu jälle valjusti mainimist, et põhiliselt sõitsin mööda (ühest ja samast) corollast ja ääsmäe-haapsalu teekonnarekord sai vist taaskord purustatud, mis siis, et seekord teistpidisel marsruudil. kuigi peale eluohtlikku praamilejõudmist lubasin endale et olen edaspidi maailma kõige seadusekuulekam autojuht ja tallinnasse sõidan maksimaalselt 100km/h... vähemalt oli arendav ja närvetreeniv kogemus. õhtul sain niipalju targemaks, et mul on nüüd lõpuks auto :) ja enne tuttuminemist sattusin PGMi õe korterisse wiiõhtule ja peale seda veel väikesele öömäkile.
öösel eriti ei maganud. hoopis ärkasin kogu aeg üles ja alatasa oli kas halb või väga halb või väga väga halb. hommikul ajasin end poolenisti voodist välja ja sikutasin läpaka tekialla, et tööle teatada oma töövõimetusest. peale seda tegevust oli muidugi vaja veel 10minutit tududa, sest see meilikirjutamine oli tõesti hämmastavalt kurnav. peale taastumist lükkasin läpaka tekialt välja aga ise jäin veel sinna. nii umbes terveks päevaks. muuhulgas vaatasin ära kõik "big bang theory" osad ja nats lasvegast ja nats simpsoneid ja pärastlõunal veel 2 filmi ka - step up'i ja she's the man'i. viimase kahe ühendav tegur oli (täiesti kogemata kusjuures!) mees nimega channing tatum, kellel on esiteks väga lahe nimi ja teiseks hämmastavad oskused jalkat mängida ja tantsida ja lahe olla. ja kes üldse suht vastas mu meestemaitsele. rärr :D muudest tegevustest sain infot, et normaalsed lõputööteemad on jälle mingite troppide poolt ära võetud aga võibolla hakkame reijoga kahepeale mingit müravärki tegema. see selgub täpsemalt homme. ma väga loodan küll, sest kaks pead on ikka nats rohkem kui aint minu pea. tagasi mittekooliteemadele kulgedes oli päeva söögiskoor suhtkoht hommikukrõbinad (kell 15) ja banaan (tundtagasi) ja kõht on tühi aga isu ei ole üldse. ja nüüd panen silmad kinni ja loodan tänaöösel ilusti magada ja homme veel veidi taastuda ja kolmapäeval olla samahea kui uus. ei, veel parem isegi. et reisile minnes energiast pakatada! optimist nagu ma olen.
Postitage kommentaar
<< tagasi