põhimõtteliselt kuna ma praegu "kirjutan hoogsalt ja pidurdamatult bakatööd" siis olen terve päeva tegelenud kõige muuga, mis isegi mitte kaudselt põhitegevusega kokku ei puutu. ja kui miskil põhjusel juba sinnapoole tüürima hakkas siis sain ikka õigel ajal pidama ja valele rajale tagasi. niietsiis, hetk enne uinumist, kirjutaks veel pisireisikirjale viimased read, kasutades suuresti suurepärast kavafaili, sest enda mälestused reisist on kergelt öeldes hägused ja segased :)
baselipäeval pidime minema laevukesega rheini jõele rallitama. aga kuna ilm oli kergelt öeldes Halb, siis lasti tsikid hoopis linnapeale lahti ja tormati uisapäisa poodlema. hirmus ja jube ja produktiivne - tõin koju muuhulgas siis kõrvarõngaid, vöö, kleidi, paar pluusi, paar kampsikut, pusa, vesti, papud... võibolla midagi veel. saak on nats segane sest kohver, kuigi juba eestis, ei ole minuni veel jõudnud. õhtul oli (minumeelest) kogu tuuri parim kontsert. super mõnus kontsertsaal/kirik, hiiglaslik lava ja eriti midagi ei läind sassi kah. otseloomalikult oli tegemist kõige publikuvaesema esinemisega :(
hommikul põrutasime schaffhausenisse. seal käisime vaatasime euroopa suurimat koske (suurus väljendus siis selles et sealt tuli rämedalt vett alla, ega ta tegelt niiväga suur-lai-kõrge tundnud) ja nautisime vihmasegust ilma. muidugi niipea kui laevasõidud rheinil ja koseotsas saarekesel turnimine läbi said lõi halli taeva täiesti klaariks ja isegi päike tuli välja. selge ilma tulek oli tõneäoliselt tingitud tõsiasjast, et meie läksime peale väikest turismitrippi kirikusse proovi tegema. 7sekki kaja oli muljetavaldav aga meie, eesti proffide jaoks, kes niguliste 11sekundiga sinapeal oleme, igapäevane värk :D salu oli esinemiskohast muidugi eufoorias. peale proovi lubati väike vabaaeg aga on ju loogiline, et uksest välja astudes õues jälle kallas. jee.
ööbisime peredes aga tundus et iga pere sai endale nime järgi lemmikuid valida ja minu esialgne pere oli välja valinud minu ja martha. kuskil aga oli mingi väike jämm ja kamm (st doris ei julgenud üksi kuhugi perre minna) ning seega lõpetasin kuskil ghettokülas üksinda vägagi toredas perekonnas võõrustatavana. kolm last olid, üks ilusam kui teine, ning pereema isa ja vanaisa olid eestisakslased. lisaks nad olid perega eestis mitu korda käinud. vahva :) õhtuks pakuti pisike ploominaps kohviga ja maailma kõigekõigekõige pehmema tekiga magamisaset kah. uni oli niiii magus.
järgmisel päeval põrutasime locarno suunas minema. käisime külastasime rigi mäge, mis teoreetiliselt pidi pakkuma sveitsi parimaid vaateid. praktiliselt oli räme udu ja mitte midagi ei näinud. peale umbes tunnikeselist valge ja ereda õhu nautlemist sõitsime rongiga alla tagasi ja kes tahab pakkuda mis siis juhtus? LOOMULIKULT kadus udu nagu tina tuhka ja päike tuli välja. niiet järgmise rongiga tulijad raudselt nägid ka neid sveitsi parimaid vaateid, meie nägime mingeid riismeid kui tõstukite ja rongidega allapoole laskusime. õnneks oli vähemat innsbruckist paar mägist pilti reservis olemas. samal päeval käisime veel luzernis katusega silda vaatamas ja minus tärkas uue sajandi fred jüssi. teise lausepoole tõlge oleks siis midagi stiilis et mul on miljon pilti luikedest, partidest ja lilledest.
locarnos jagati jälle peredesse, seekord läks õnneks ja lubati krissuga koos minna. meil olid raudselt kõige ilusamad perelapsed. poisist saab mingi paari aasta pärast kindel südametemurdja ja tüdruk oli lihtsalt väga armas :) igastahes kuna perele oli antud ülesanne meie saatjaid lõbustada siis saadeti meid väikese puhkuse asemel kohe ühele teisele perele külla ja nii me siis veetsime koduse õhtusöögi asemel hoopis aega tuuli ja annely pool sünnipäeval istuskledes ja veini-saslikut nautides. öösel toodi õnneks ikka magama ka ja tuli tõdeda meie pere pisike kodu oli müstiline. asus konkreetselt mäe küljes, mingi 200m kõrgusel auto parkimise kohast. tugeva kaldega betoonrajad-trepid viisid imearmsa pisikese majakeseni mis asus vapustavalt lopsaka aia keskel. vauh noh, võttis hingetuks. eelkõige muidugi seetõttu et ronida oli raske :)) panen siia veranda pildi kaa sest noh, ilus oli.
järgmisel päeval saadeti asumisele lago maggiorele. asus seal üks pisike paradiisisaar, mis kunagi oli olnud suur hunnik kivisid aga siis tuli hull tädi ja mõtles et teeks parem botaanikaaia. vedas sinna mitu tonni mulda ja lilli-taimi siit ja sealtpoolt euroopat ja nii oligi. oli vahemeretsoon ja hiinatsoon ja dsungitsoon jne. lisaks olid veel soe päike ja kurjad pardid. ja krisi kodustatud ja sõbralikkusele kalduv part brad. peale pikemat lebo ja loodusenautlemist lahkusime ascona suunas (linn, mitte opel nagu krissu teravmeelselt märkis) mis oli lihtsalt üks armas aga igavavõitu linnake lago maggiore ääres. õhtul peale kontserti välja linnapeale minna ei viitsinud, kuigi annely tahtis vägaväga et ta ikka pauguga ära saadetaks kuid väsimus oli peal. aga kuidagi läks hoopis nii et murdjaund vältides sai kella kaheni suurestoas lauamänge mängitud ja niisama jutustatud. rahulik ja meeldiv, pole midagi öelda.
laupäeval veetsime 13tundi bussis reisiskledes läbi sveitsi, itaalia ja austria. põhitegevused olid midagi stiilis alias, lollused, magamine ja söömine. oh põnev põnev põnev. lisaks tundsime pisipisikeste peatuste ajal 25*C soojust, päevitasime põgusalt ja möödusime veneetsiast 10km kauguselt. jõudsime mingi öösel vastu hommikut viini ja siis sai hosteli receptionis tunnikese või miljon kakelda teemal kas meil ikka on 30nele inimesele broneering või mitte. ega ei olnud ühtegi närvis inimest seal ootamas oma kohvritega ju kui tundus et jäämegi ulapeale :D aga kõik lahenes ja näedsasiis, olengi ilusalt ja elusalt kodus tagasi.
praeguseks olen "bakatööga maadeldes" käinud nelkuga mereääres jalutamas (kalll), tulkat õnnitlenud, liisul juukseid triikinud, uue ehtekomplekti valmistanud, feissbuuki ja orkutisse reisipilte asetanud, kodust dushi testinud, lavashirulli valmistanud ja vist ongi kõik enamvähem? lebotanud olen kaa. lebotamine on mõnus. nüüd teen väikese unilebo ka veel.
baselipäeval pidime minema laevukesega rheini jõele rallitama. aga kuna ilm oli kergelt öeldes Halb, siis lasti tsikid hoopis linnapeale lahti ja tormati uisapäisa poodlema. hirmus ja jube ja produktiivne - tõin koju muuhulgas siis kõrvarõngaid, vöö, kleidi, paar pluusi, paar kampsikut, pusa, vesti, papud... võibolla midagi veel. saak on nats segane sest kohver, kuigi juba eestis, ei ole minuni veel jõudnud. õhtul oli (minumeelest) kogu tuuri parim kontsert. super mõnus kontsertsaal/kirik, hiiglaslik lava ja eriti midagi ei läind sassi kah. otseloomalikult oli tegemist kõige publikuvaesema esinemisega :(
hommikul põrutasime schaffhausenisse. seal käisime vaatasime euroopa suurimat koske (suurus väljendus siis selles et sealt tuli rämedalt vett alla, ega ta tegelt niiväga suur-lai-kõrge tundnud) ja nautisime vihmasegust ilma. muidugi niipea kui laevasõidud rheinil ja koseotsas saarekesel turnimine läbi said lõi halli taeva täiesti klaariks ja isegi päike tuli välja. selge ilma tulek oli tõneäoliselt tingitud tõsiasjast, et meie läksime peale väikest turismitrippi kirikusse proovi tegema. 7sekki kaja oli muljetavaldav aga meie, eesti proffide jaoks, kes niguliste 11sekundiga sinapeal oleme, igapäevane värk :D salu oli esinemiskohast muidugi eufoorias. peale proovi lubati väike vabaaeg aga on ju loogiline, et uksest välja astudes õues jälle kallas. jee.
ööbisime peredes aga tundus et iga pere sai endale nime järgi lemmikuid valida ja minu esialgne pere oli välja valinud minu ja martha. kuskil aga oli mingi väike jämm ja kamm (st doris ei julgenud üksi kuhugi perre minna) ning seega lõpetasin kuskil ghettokülas üksinda vägagi toredas perekonnas võõrustatavana. kolm last olid, üks ilusam kui teine, ning pereema isa ja vanaisa olid eestisakslased. lisaks nad olid perega eestis mitu korda käinud. vahva :) õhtuks pakuti pisike ploominaps kohviga ja maailma kõigekõigekõige pehmema tekiga magamisaset kah. uni oli niiii magus.
järgmisel päeval põrutasime locarno suunas minema. käisime külastasime rigi mäge, mis teoreetiliselt pidi pakkuma sveitsi parimaid vaateid. praktiliselt oli räme udu ja mitte midagi ei näinud. peale umbes tunnikeselist valge ja ereda õhu nautlemist sõitsime rongiga alla tagasi ja kes tahab pakkuda mis siis juhtus? LOOMULIKULT kadus udu nagu tina tuhka ja päike tuli välja. niiet järgmise rongiga tulijad raudselt nägid ka neid sveitsi parimaid vaateid, meie nägime mingeid riismeid kui tõstukite ja rongidega allapoole laskusime. õnneks oli vähemat innsbruckist paar mägist pilti reservis olemas. samal päeval käisime veel luzernis katusega silda vaatamas ja minus tärkas uue sajandi fred jüssi. teise lausepoole tõlge oleks siis midagi stiilis et mul on miljon pilti luikedest, partidest ja lilledest.
locarnos jagati jälle peredesse, seekord läks õnneks ja lubati krissuga koos minna. meil olid raudselt kõige ilusamad perelapsed. poisist saab mingi paari aasta pärast kindel südametemurdja ja tüdruk oli lihtsalt väga armas :) igastahes kuna perele oli antud ülesanne meie saatjaid lõbustada siis saadeti meid väikese puhkuse asemel kohe ühele teisele perele külla ja nii me siis veetsime koduse õhtusöögi asemel hoopis aega tuuli ja annely pool sünnipäeval istuskledes ja veini-saslikut nautides. öösel toodi õnneks ikka magama ka ja tuli tõdeda meie pere pisike kodu oli müstiline. asus konkreetselt mäe küljes, mingi 200m kõrgusel auto parkimise kohast. tugeva kaldega betoonrajad-trepid viisid imearmsa pisikese majakeseni mis asus vapustavalt lopsaka aia keskel. vauh noh, võttis hingetuks. eelkõige muidugi seetõttu et ronida oli raske :)) panen siia veranda pildi kaa sest noh, ilus oli.
järgmisel päeval saadeti asumisele lago maggiorele. asus seal üks pisike paradiisisaar, mis kunagi oli olnud suur hunnik kivisid aga siis tuli hull tädi ja mõtles et teeks parem botaanikaaia. vedas sinna mitu tonni mulda ja lilli-taimi siit ja sealtpoolt euroopat ja nii oligi. oli vahemeretsoon ja hiinatsoon ja dsungitsoon jne. lisaks olid veel soe päike ja kurjad pardid. ja krisi kodustatud ja sõbralikkusele kalduv part brad. peale pikemat lebo ja loodusenautlemist lahkusime ascona suunas (linn, mitte opel nagu krissu teravmeelselt märkis) mis oli lihtsalt üks armas aga igavavõitu linnake lago maggiore ääres. õhtul peale kontserti välja linnapeale minna ei viitsinud, kuigi annely tahtis vägaväga et ta ikka pauguga ära saadetaks kuid väsimus oli peal. aga kuidagi läks hoopis nii et murdjaund vältides sai kella kaheni suurestoas lauamänge mängitud ja niisama jutustatud. rahulik ja meeldiv, pole midagi öelda.
laupäeval veetsime 13tundi bussis reisiskledes läbi sveitsi, itaalia ja austria. põhitegevused olid midagi stiilis alias, lollused, magamine ja söömine. oh põnev põnev põnev. lisaks tundsime pisipisikeste peatuste ajal 25*C soojust, päevitasime põgusalt ja möödusime veneetsiast 10km kauguselt. jõudsime mingi öösel vastu hommikut viini ja siis sai hosteli receptionis tunnikese või miljon kakelda teemal kas meil ikka on 30nele inimesele broneering või mitte. ega ei olnud ühtegi närvis inimest seal ootamas oma kohvritega ju kui tundus et jäämegi ulapeale :D aga kõik lahenes ja näedsasiis, olengi ilusalt ja elusalt kodus tagasi.
praeguseks olen "bakatööga maadeldes" käinud nelkuga mereääres jalutamas (kalll), tulkat õnnitlenud, liisul juukseid triikinud, uue ehtekomplekti valmistanud, feissbuuki ja orkutisse reisipilte asetanud, kodust dushi testinud, lavashirulli valmistanud ja vist ongi kõik enamvähem? lebotanud olen kaa. lebotamine on mõnus. nüüd teen väikese unilebo ka veel.
Postitage kommentaar
<< tagasi