minu sisemine foobik tegutseb taas. nimelt ma peaks minema hambaarstile. aga ma ei julge. sest et ma lõhkusin ühe oma fäänsidest tehishammastest roomas ära ja ei ole seda ühelegi hambaarstile näitama läinud. jah, ma olin tõesti roomas märtsi alguses ja see oli varsti 3 kuud tagasi. alguses oli nats ebamugav aga nüüdseks olen ära harjunud. ja lisaks sellele teeb üks mu tagumine ja väga valesti kasvav tarkusehammas haiget ja on ebamugav. a kui ma hambaarstile lähen siis ta küsib et miks ma varem ei tulnud. et hammas on tükkideks ja tarkusehambad ka tungivad juba esile ja enamuses välja võtmata ja siis minuga kurjustatakse alguses ja lõpuks hakkatakse süstima ja jubedusi tegema. ja ma nii-ii kardan seda. ma tean, et varem või hiljem peab aga ma eelistaksin hiljem või nii. ja üldse, need lollakad tarkusehambad võiksid ise välja kukkuda näiteks? sest ma kujutan ette et kui ma end mingile suuremale hammasteemaldamisele julgeks kirja panna siis see lõpuks tipneks sellega, et ma oleks mingi kuu aega vähemalt haiguslehel ja sööks ainult jogurit kui sedagi. appi. tegelt peaks ma veel igasuguste arstide juurde aegu kinni panema. muuhulgas näiteks nahaarstile ja naistearstile. aga seda ma ka ei julge. sest seal on ka raudselt mingid hullud arstid kes analüüsivad et mul on kuussada erinevat haigust ja panevad neljaks aastaks antibiotsikuurile ja siis ma ei tohi elada ega hingata ega autoga sõita. aga neid kolme asja ma nagu hullult tahaks teha ju. niiet ei, aitähh, kannatan pigem. muidu hambaarstile minemiseks kogun juba tasapisi julgust sest tuli meelde et üks sugulane on hambaarst ja tema on tore. vist. et saaks selle puru hamba terveks tagasi, oleks vähemalt süüa millegagi. sest valutav tarkusehammas on ju OTSELOOMULIKULT teisel pool kui see roomaslõhutu. niiet normaalne jah, eilne tänane pitsa oli muidu päris mõnus aga kui närida ka oleks saanud oleks ju veel mõnusam olnud ma arvan. üldiselt tippude tipuks peaks ma oma tibuaudile revalisse hooldusaja panema. sest service-aju arust oleks ma juba eelmine nädal ta sinna kärutama pidanud. a mina eelistaks pigem paarituhande km pärast nagu service-kleeps uksepeal näitab. võisiis üldse mitte. sest isegi seda ei julge. sest viin ta sinna analüüsimisele ja siis saadakse teada, et tal on kuussada erinevat osa vaja vahetada ja siis ta peab nädalaega seal paranduses olema ning mina pean kõik oma suure hoole ja vaevaga säästetud rahad tema tervekssaamise alla matma. sest mu pisikese omanikfirma on riiulile kolinud ja ma pean nüüd ise tema hoolduarveid vist maksma hakkama. ja tegelt peaks ta mootoridiagnosti ka viima sest ta sööb kuidagi palju kütust. mis siis, et ma ainult kord kuus tankimas käin, võiks ju kord pooleteist kuu jooksul. aga mootoridiagnost üksi on juba 600 krooni ja kui avastatakse et tõesti miski vajab vahetamist siis see maksab jälle omakorda miljoni. mida mul, otseloomulikult, ei ole ju. niiet jah, ei julge. mittemidagi ei julge. hirmus värk see... elamine.