elu on täiesti hullumaja noh. ükspäev ma mõtlen et jaaa, ma saan hakkama, kellele seda und ikka vaja on, kirjutan selle lõputöö naksnaksnaks valmis ja saab ikka lõpukleiti ja lilli ja värki kaa (sestet eile selgus et SIISKI TTÜs on kevadel maailma kõige viimased lõpuaktused bakatajatele). ja siis teinepäev on uni mingi kell 7 juba nii silmas et jään lihtsalt poole CMRi tembeldamise peal magama tööjuures ja mis siis mingist asjalikust kirjutamisest veel rääkida! jess noh. praegu käin põhimõtteliselt tööl nii et ärkan varavalges koos kuke ja koiduga (mis toimub minujaoks mingi kl 9 ja ma praegu testin erinevaid äratusviise mis mind kõige edukamalt elustavad niimoodi keset ööd), kogun hoogu ja kukun bakatama. hetkel on valmis muserdavad 20 lehekülge. umbes. noh oleneb kuidas lugeda ja mis nurga alt vaadata. sest et tegelt on praegu 17 aga see on selle väikese reavahega :) /.../ niioot kuhu ma jäingi. jajah, ärkan, bakatan ja siis mingil suvalisel ajahetkel lähen tööle. ajahetk jääb vahemikku 13...16. salaja loodan alati, et saab tööl ka bakatada aga eih... tööl on veod ja arved ja kolleegid ja sada muud asja. niisiis rabangi tööd teha kuni töö on tehtud ja täna tulin näiteks pool10 koju alles. nuuts. ja praegu kogun hoogu et jälle natsa bakatada. ja siis väike uinak. ja jälle baka. bakabakabakabaka. lootus ei ole veel kadunud aga tuleb tunnistada, et tasapisi hääbub küll.

inimkatsed on näidanud et kõige edukamad äratamismeetodid seni on olnud liisu smuutiga ja chalice'i terehommikust täisvolüümil kõrvasisse. teine äratus on nostalgiline - see oli risto powerbookil vahepeal äratajalugu (kui ta veel magasinis kolmandal elas) ja kuna teda äratas ainult see tema haige motorola plärin siis sain mina iga jumala hommik kuulata kuidas chalice kõva häälega kell 6:36 umbes nii kaheksa-kuni-mitu korda "tee-re, tee-re, tee-re, hommikust, tee-re, hommikust, eestimaa!" laulis. sest mina seda äratajat vaigistada ju ei osanud. kolmas ja seni suht edukalt töötanud äratusmeetod on tõsiasi kui kahe tunni pärast läheb lennuk. viimane miskipärast eriti hästi ei funka, kui lennukit reaalselt kuhugi minemas pole.

aga jah, teisipäeval oli mul järjekordselt sünnipäev ja alustasin siis juba kahekümneneljandat aastat selles maailmas siin. ei ole üldse teistmoodi tunne tegelt. aga no pole hullu. tahaks igastahes TÄIEGA tänada kõiki, kes mind sünnipäeva puhul üht või teistmoodi meeles pidasid. näiteks liisut, kes tuli kell 7 (hommikul!!!!!) tordi ja küünalde ja kingiga mulle voodisse külla. ja mailit ja elot kes mulle kell 00:02 biomeedikumi laborist sünnipäevalaulu laulsid. ja kõiki neid 20 inimest, kes mu MSNinimest innustatuna meriväljale tulid mulle õnne soovima ja lille tooma ja saslikut sööma. otseloomulikult tuleb veel tänada neid kümmet inimest kes mulle helistasid, kahtekümmendüheksat inimest kes sönumiseerisid, sadaseitsekümmendkahte inimest, kes orkutis õnne soovisid (ei lugenud üle, orkutisoovid tulid omaette meilboksi lihtsalt :D), ühtteist inimest kes MSNis juttu tegid ja kõik kes laivis head soovid edastasid. täidsa nagu päris :) kinke sain traditsiooniliselt loetud ühikud :) vanavanematelt juba mitmendat aastat taaskord valge ümbrik (JESS!), liisu tõi lauamängu, annelylt sain oma kaaaaaabu ja marati kaardi, nelku tõi healõhnalist minibodyshopperit, krissu raffaellosid ja lilleasendustena sain veel kaks ananassi, pudeli punast veini ja ühe sovetskoe. möistlik :D

aga okei, aega on rämedalt raisatud selle lühikirjutise peale, nüüd asun kõiki ettejäävaid veebisaite analüüsima, sest raamatukogust varastatud teostega tegin hommikul 1:0!