mu riidekapp on juba maiteakuikaua ääreni täis ja riidepuid jääb iga päev aina vähemaks ja vähemaks. ja nagu sellest veel vähe oleks siis meeldin ma ka võõrastele riideesemetele. sest hetkeseisuga on minuautos/kodus suvepuhkust veetmas 1 rätikukene (ulla oma), 2 meeste jopet (ühe päritolu on teada ja teise leidsid mu vanemad peale mu sünnipäeva vihterpalust), 1 teksatagi (ann) ja 1 paar.. hahahaa :D see on suht hea küsimus miks mul ühe sõbra bokserid juba paar nädalat auto pagassis on. kahtlustan et üks padupidu pärnus paar nädalat tagasi on äkki kuidagi sellega seotud? et vot selline kirju ja eksinud seltskond on leidnud tee minu juurde hetkel. okei, paar liisu käekotti on kaa a nemad on hetkel lihtsalt lähilühikomandeeringus. ausalt :)
muu elu on mul üks paras susservusser praegu. üritasin seda just tunnikese jagu sõnadesse panna aga pole võimalik. emotsioonid on end liialt pusasse keerutanud ja ei saa enam ise ka aru mis tunneb süda ja mida arvab mõistus. keeruline.
lihtsalt muuhulgas mainiks, et load on hetkel selle ootel mil suudan end teooriaga sõbraks teha. siis oleks juba ARK ja kevadel ostame geaga rattad ja hakkame sõitmas käima :D seni kruiisin igast manjakkide seljataga. esmaspäeval juhtus näiteks niiet tunnikese kruiisisin mööda mustakat rahulikult ühe muumi tagaistmel. selle tunnikese jooksul sain teada, et muumi tagaistumiseasend on maailmaebamugavaim (eesistumiseasend see-eest pidi maailmamugav olema) ja veidi agressiivsemal kiirendamisel võib vale käteasetuse korral end sujuvalt mööda maanteed laiali laotatuna leida, sest iste on tal ulmelibe :) peale seda väikest ringi sattusin aga hoopis ühe tuttavliku R1 tagaistmele mõneks tunniks. maitea, ma olen nelja ratta taga sõitnud ja by far meeldib mulle bike taga kõige rohkem. seal on nagu oma istumise üle kõige parem kontroll ja väsib ka kõige vähem. minumeelest. mis siis et istud seal kuskil kõrgel kõrgel nagu kükitav mannatera ja põlved on vastu küünarnukke. seal on ainult see oht et lenksutagune manjakk võib otsustada tagarattasse ajada. nii korra. või paar. või neli. ja sina seal taga ei saa mittemidagi teha, ainult kiivrisse ropendada ja kurja näoga pahandada pärast. muidugi siis lubatakse et rohkem ei tee. vähemalt kuni järgmise foorini.... minu tulevane aga jääb igal juhul kahe rattaga maapeale. ega ma mingi hull pole :D
muu elu on mul üks paras susservusser praegu. üritasin seda just tunnikese jagu sõnadesse panna aga pole võimalik. emotsioonid on end liialt pusasse keerutanud ja ei saa enam ise ka aru mis tunneb süda ja mida arvab mõistus. keeruline.
lihtsalt muuhulgas mainiks, et load on hetkel selle ootel mil suudan end teooriaga sõbraks teha. siis oleks juba ARK ja kevadel ostame geaga rattad ja hakkame sõitmas käima :D seni kruiisin igast manjakkide seljataga. esmaspäeval juhtus näiteks niiet tunnikese kruiisisin mööda mustakat rahulikult ühe muumi tagaistmel. selle tunnikese jooksul sain teada, et muumi tagaistumiseasend on maailmaebamugavaim (eesistumiseasend see-eest pidi maailmamugav olema) ja veidi agressiivsemal kiirendamisel võib vale käteasetuse korral end sujuvalt mööda maanteed laiali laotatuna leida, sest iste on tal ulmelibe :) peale seda väikest ringi sattusin aga hoopis ühe tuttavliku R1 tagaistmele mõneks tunniks. maitea, ma olen nelja ratta taga sõitnud ja by far meeldib mulle bike taga kõige rohkem. seal on nagu oma istumise üle kõige parem kontroll ja väsib ka kõige vähem. minumeelest. mis siis et istud seal kuskil kõrgel kõrgel nagu kükitav mannatera ja põlved on vastu küünarnukke. seal on ainult see oht et lenksutagune manjakk võib otsustada tagarattasse ajada. nii korra. või paar. või neli. ja sina seal taga ei saa mittemidagi teha, ainult kiivrisse ropendada ja kurja näoga pahandada pärast. muidugi siis lubatakse et rohkem ei tee. vähemalt kuni järgmise foorini.... minu tulevane aga jääb igal juhul kahe rattaga maapeale. ega ma mingi hull pole :D
et ühesõnaga - kui ühel päeval ma avan oma kapi uksed ja sealt EI lendagi mulle käekotte enam jalge ette, siis pean tulema mõned tüübid komandeeringust koju tagasi tassima?? :P
Postitage kommentaar
<< tagasi