lugedes praegu aastatetaguseid kirjutisi ei saa ma teinekord üldse aru, mida ma täpselt mõelnud või millest kirjutanud olen. kes on ühe või teise emotsiooni põhjustaja või milliseid tundeid kolmanda või neljanda isiku kohta tundnud olen. mitte et midagi oleks jäänud kirja panemata, oo ei, kohati isegi pigem liialt detailselt on tolleaegne mõttemaailm üles kirjutatud. segadus tuleb hoopis tõsiasjast, et enamik arhiivides leiduv on totaalne mõistujutt. siukesed ilustused ja keerutused nagu vaataks läbi tähede iluuisutamist. olin ikka kunstilise õrnhingega isend, tuleb tunnistada.
aga et oleks tulevikuminal ka 23-aastase minevikumina hingeliste keerdkäikuda kohta mõistatada, siis tuleb kirja panna mis praegu toimub minu peas, hinges ja südames. hetkel, tuleb tunnistada, käib seal paras tramburai ja põhilisemad peategelased on kaks noormeest. ütleme, et ühe noormehe nimi võiks olla A. ma tean teda juba aastaid aastaid aastaid, läbisaamine on olnud normaalne, hea, väga hea, olenevalt päevast ja ilmast eksole. igastahes kallis sõber, kelle arvamus mulle korda läheb ja kelle mõttemaailm mulle istub. praeguseks on asjalood muidugi kuidagi jõudnud sellisesse faasi, et sõber on natsa liiga südame külge kasvanud ja see veidi komplitseerib olukorda, ütleme nii. mis veel olukorda raskendab - lisaks eksisteerib veel teinegi noormees, kelle nimi võiks olla H. teda ma tean võibolla kuukese jagu. niipalju tean et ta on A sõber (ofkoors elu ei ole kunagi nii lihtne kui võiks) ja et talle meeldivad kiired ja ilusad asjad. ning käitumisest võib välja lugeda et mina ei jäta ka vist päris külmaks? :) aga point on nagu selles et mõlemaga nagu midagi oleks või võiks olla aga samas ei ole ka.
olukord A'ga on kestnud juba kuid. teinekord ei näe mitu nädalat, aga lõpuks satume ikka samadele üritustele. ja noh, enamasti on nende ürituste öidki veedetud teineteise niivõrd-kuivõrd vahetus läheduses. aga samas paar me ei ole. kohtingutel ei käi ja käestkinni linnapeal ei jaluta. kui, siis ainult klubis, aga seda ka seetõttu, et ära ei kaoks ja nii. ehksiis täpselt. kohati midagi nagu peaaegu oleks aga tegelt vist ikka ei ole ka. aga kuna kumbki pole nagu seda meie värki jutuks toonud siis hetkel närib hinges ja mõistuses teadmatus. tore lugu küll. H lihtsalt moosib mind üle õhtu MSNis, et ma külla ja kaissu tuleks. ei oskagi seisukohta võtta :D poiss on kena, olukord põnev, jutt on konkreetne ja magus aga.. maiteagi tegelt mis takistab. põhimõtteliselt olen peaaegu murdunud juba :)
aga et asi siiski liialt lihtsaks ei läheks siis tuleb mainida, et käivad veel mingised kahtlase väärtusega jutud linnapeal. ma ei olegi täpselt aru saanud mis jutud. a igastahes mina ja A oleme peategelased ja suht sellised intrigeerivad tunduvad olema, mitmeltpoolt olen mingeid pisiasju kuulnud juba. nähtavasti suht kõik peale minu teavad midagi, mida mina ei tea.... et sellessuhtes suht nõme. igaltpoolt tuleb mingeid vihjeid ja silmapilgutusi ja mina ei oskagi seisukohta võtta. ja et asi veel keerulisem oleks siis on ilmnenud tõsiasi, et A üks igavene pleikar ja tal on mitu lanti eestipeal sisse visatud, mina muidugi üks nendest :) ja H ümber on lihtsalt koguaeg tsikiparv. ja sõbrad ütlevad et peaks silmad hoopis kuhugi kolmandasse kohta pöörama. aga ega mina silmi ei käsuta ju, neil on mingi oma mõistus mis neid juhib, süda vist?
vot sellistel eluhetkedel annaksin ma ükskõik mida et olla tüüpiline mees. minna vooluga kaasa ja mitte üldse mõelda ega analüüsida olukordi ja nende tagajärgi. et vaataks mis tuleks ja ei roniks kaelani mingite pseudoprobleemide sisse.......
//kuuaega hiljem// mõlemad ignoreerivad mind. üks rohkem kui teine. huvitav, mida ma valesti tegin. H suhtub minusse ebaviisakalt ja negatiivse alatooniga. nähtavasti sebis mingi teise tsiki ära muga paralleelselt ja nüüd on temaga jamad. mingil igavavõitu pühapäeval ma murdusin ja käisin ühe korra kaisus filmi vaatamas a see oli siuke nats... imelik. niiet jah. A on lihtsalt mind ära unustanud. võisiis üritab seda täiesti hingest teha. ma tahaksin teda unustada. ta numbri kustutada ja ignoreerida neid tundeid ja mõtteid mis on mind viimased pool aastat piinanud. kaduda lihtsalt ära. et temas tekiks huvi või igatsus või misiganes. ja ta helistaks. ja kutsuks kuhugi. küsiks, kuidas mul läheb ja mis ma teen. mul on tunne et kõik mis ta teeb või viimasel ajal teinud on on olnud minu provotseeritud ja põhjustatud. et tegelt meil ei ole enam ammu midagi olnud. et ta ei taha mind enam. v.a. kui mängus on väike suur kogus alkoholi. siis kõik muutub. siis tahetakse mind kaissu ja mida kõike veel. aga ta ei räägi. ta ainult vihjab ja tegutseb. ma olen juba ühe korra olnud suhtes kus ei räägita. võin vihjeks öelda et see on suht jama. ei oskagi enam midagi teha. elu läheb edasi, loodame.
//veel hiljem// mittemidagi ei saa aru enam.
//4 kuud hiljem// jumala suva on :)
aga et oleks tulevikuminal ka 23-aastase minevikumina hingeliste keerdkäikuda kohta mõistatada, siis tuleb kirja panna mis praegu toimub minu peas, hinges ja südames. hetkel, tuleb tunnistada, käib seal paras tramburai ja põhilisemad peategelased on kaks noormeest. ütleme, et ühe noormehe nimi võiks olla A. ma tean teda juba aastaid aastaid aastaid, läbisaamine on olnud normaalne, hea, väga hea, olenevalt päevast ja ilmast eksole. igastahes kallis sõber, kelle arvamus mulle korda läheb ja kelle mõttemaailm mulle istub. praeguseks on asjalood muidugi kuidagi jõudnud sellisesse faasi, et sõber on natsa liiga südame külge kasvanud ja see veidi komplitseerib olukorda, ütleme nii. mis veel olukorda raskendab - lisaks eksisteerib veel teinegi noormees, kelle nimi võiks olla H. teda ma tean võibolla kuukese jagu. niipalju tean et ta on A sõber (ofkoors elu ei ole kunagi nii lihtne kui võiks) ja et talle meeldivad kiired ja ilusad asjad. ning käitumisest võib välja lugeda et mina ei jäta ka vist päris külmaks? :) aga point on nagu selles et mõlemaga nagu midagi oleks või võiks olla aga samas ei ole ka.
olukord A'ga on kestnud juba kuid. teinekord ei näe mitu nädalat, aga lõpuks satume ikka samadele üritustele. ja noh, enamasti on nende ürituste öidki veedetud teineteise niivõrd-kuivõrd vahetus läheduses. aga samas paar me ei ole. kohtingutel ei käi ja käestkinni linnapeal ei jaluta. kui, siis ainult klubis, aga seda ka seetõttu, et ära ei kaoks ja nii. ehksiis täpselt. kohati midagi nagu peaaegu oleks aga tegelt vist ikka ei ole ka. aga kuna kumbki pole nagu seda meie värki jutuks toonud siis hetkel närib hinges ja mõistuses teadmatus. tore lugu küll. H lihtsalt moosib mind üle õhtu MSNis, et ma külla ja kaissu tuleks. ei oskagi seisukohta võtta :D poiss on kena, olukord põnev, jutt on konkreetne ja magus aga.. maiteagi tegelt mis takistab. põhimõtteliselt olen peaaegu murdunud juba :)
aga et asi siiski liialt lihtsaks ei läheks siis tuleb mainida, et käivad veel mingised kahtlase väärtusega jutud linnapeal. ma ei olegi täpselt aru saanud mis jutud. a igastahes mina ja A oleme peategelased ja suht sellised intrigeerivad tunduvad olema, mitmeltpoolt olen mingeid pisiasju kuulnud juba. nähtavasti suht kõik peale minu teavad midagi, mida mina ei tea.... et sellessuhtes suht nõme. igaltpoolt tuleb mingeid vihjeid ja silmapilgutusi ja mina ei oskagi seisukohta võtta. ja et asi veel keerulisem oleks siis on ilmnenud tõsiasi, et A üks igavene pleikar ja tal on mitu lanti eestipeal sisse visatud, mina muidugi üks nendest :) ja H ümber on lihtsalt koguaeg tsikiparv. ja sõbrad ütlevad et peaks silmad hoopis kuhugi kolmandasse kohta pöörama. aga ega mina silmi ei käsuta ju, neil on mingi oma mõistus mis neid juhib, süda vist?
vot sellistel eluhetkedel annaksin ma ükskõik mida et olla tüüpiline mees. minna vooluga kaasa ja mitte üldse mõelda ega analüüsida olukordi ja nende tagajärgi. et vaataks mis tuleks ja ei roniks kaelani mingite pseudoprobleemide sisse.......
//kuuaega hiljem// mõlemad ignoreerivad mind. üks rohkem kui teine. huvitav, mida ma valesti tegin. H suhtub minusse ebaviisakalt ja negatiivse alatooniga. nähtavasti sebis mingi teise tsiki ära muga paralleelselt ja nüüd on temaga jamad. mingil igavavõitu pühapäeval ma murdusin ja käisin ühe korra kaisus filmi vaatamas a see oli siuke nats... imelik. niiet jah. A on lihtsalt mind ära unustanud. võisiis üritab seda täiesti hingest teha. ma tahaksin teda unustada. ta numbri kustutada ja ignoreerida neid tundeid ja mõtteid mis on mind viimased pool aastat piinanud. kaduda lihtsalt ära. et temas tekiks huvi või igatsus või misiganes. ja ta helistaks. ja kutsuks kuhugi. küsiks, kuidas mul läheb ja mis ma teen. mul on tunne et kõik mis ta teeb või viimasel ajal teinud on on olnud minu provotseeritud ja põhjustatud. et tegelt meil ei ole enam ammu midagi olnud. et ta ei taha mind enam. v.a. kui mängus on väike suur kogus alkoholi. siis kõik muutub. siis tahetakse mind kaissu ja mida kõike veel. aga ta ei räägi. ta ainult vihjab ja tegutseb. ma olen juba ühe korra olnud suhtes kus ei räägita. võin vihjeks öelda et see on suht jama. ei oskagi enam midagi teha. elu läheb edasi, loodame.
//veel hiljem// mittemidagi ei saa aru enam.
//4 kuud hiljem// jumala suva on :)
Postitage kommentaar
<< tagasi