põhimõtteliselt ma otsustasin nüüd lõplikult et mul ei ole mingit eraelulist jama vaja ja ma lihtsalt ignoreerin oma tundeid ja olen okei sõps edasi. telekas saavad ju kõik hakkama sellega, biig diil siis minul mitte saada onju. telekas nad muidugi mingihetk alati avastavad et ikkagi laav on mõlemapoolne ja hakkavad käima ja hullemal juhul abielluvad ja saavad lapsigi. a ma arvan ikkagi et see on tehtav. sest et esiteks ei taha ma mitte mingit suuremat tõugu suhet või suhtedraamat või midaiganes. mittemidagi ei taha ju. eriti. üldse. ja teiseks sellised sõbrad ei kasva just puu otsas. või kui kasvavad, siis ma pole seda puud veel leidnud. ja seega on sellised sõbrad ülimalt haruldased. ja sõprust mingi opaka emotsiooni alusel võssa ajada ei ole nagu eriti mõtet. niiet jah. ma nüüd olen tundetu a suht sõbralik. või üritan vähemalt. proovimise eest pool punkti.

a muidu nädalavahetusel oli audikatega suvepäev kuskil kaugel kaugel põlva ja tartu vahel ja selleraames orienteerusin ühes tiimis koos kätlini, heidi ja tatjanaga ja jube lahe oli. kolmandat koha saime ka jagada lõpuks. koos ramoni urri tiimiga. mis siis et kokku oli seitse tiimi, ikkagi hea saavutus ja pealegi oli meil ainult naiste tiim :) a ja teisel õhtul jõin poolteist pudelit veini ära ja läksin kell pool5 magama ja puhusin hommikul nulli! jeeee! aplaus ja diplom palun. orienteerumise raames nägin muidu võhandu jõe ürgorgu ja eesti kuulsaima akordionivalmistaja sünnikodu ja rõngu energiarada ja ööbikuoru turismipunkti ja vana-antsla kutsekeskkooli ja suuuut põlistamme ja igasuguseid muid põnevaid eesti kohti. ja iga natukese aja tagant sai autoaknast suu ammuli välja passitud ja omakeskis mõeldud et vaaau eesti on ikka üks tõeliselt ilus koht. kui see ilm aint nii s*tt poleks koguaeg. ja ma ütleks et üksi tallinna sõita oli suhtkoht üks nürimaid asju mis ma olen teind oma elu jooksul. mis siis et paar põnevat möödasõitu sai tehtud ja paaril jänesel üritatud järel püsida ja suhteliselt terve tee keskmiselt kõvasti lauldud. ja igavuslainel ei muutunud elu absull paremaks kui linna jõudsin - üleüldse terve pühapäev oli maru igav. kõik kellele helistasin niivõrd-kuivõrd olid bizid või blokkisid või ei võtnud üldse telefoni vastu.. ja niisiis, õhtuse igavuse krooniks käisin meriväljal kirsse söömas ja viimsis pesin autokenese puhtamaks. ja lõpetuseks vaatasin väikese filmi ja jumal tänatud, saigi läbi see igavene päev. a muidu oli suht enamvähem viikend, kui see lõpp välja arvata.

tänapäeval tegime maretiga ülimegatoreda ja hüpermegamaitseva sushilantsideidi, mis oli by far kõige kallim lõuna mis mul kunagi olnud on. aga no pole hullu, annabki inspiratsiooni viimaselajal veidi laristamiskalduvustega eelarve veid koomale tõmmata :) ja noh, seltskond kaalus üüratu arve üles ma arvan. niiet teinekordki. aga nüüd, kuigi öö on käes ja uni taaskord... maitea, kuskil. paneb silma kinni näiteks. pressib või nii. bjuutisliipi vaja.