no põhimõtteliselt oleks varem kirjutanud aga ei ole ju millestki kirjutada. juhtus nii, et paar tundi peale eelmist sissekannet põrutasin ühe toreda kooriga seitsme maa ja mere taha suurbritanniasse nii umbes ümmarguselt viieks päevaks. viie päeva sisse mahtus 3,2 linnakese külastamist (bristolis külastasime ainult kaubanduskeskust niiet see läheb kirja kui 0,2), 3 kontserti, 1 kasupere, 1 hostel, 1 urgas, 1 korralik teisipäevane pidu ja 1 korralik kolmapäevane pohmakas. telekoorile iseloomulikult ka paar hilpu ja hilbukenest. pikemalt peatusime nottinghamis, kus sain robin hoodiga pilti teha ja terve päeva veini juua ja inglismaa vanimas pubis (1189) õllemaitsengut teha ja koos mariaga toredas kasuperes ööbida ja lasanjet süüa ja taaskord pool päeva hingetusega võidelda (täpselt sama juhtum mis detsembris tormi peol. no pilt läeb lihtsalt eest ära ja mittemidagi ei saanud teha. hjelp hjelp) ja kõige tipuks leidsin kuskilt nurgast inglise nohu. luks. edasi peatusime cheltenhamis kus sai jubehead aedviljahakklihakartulipudruvormi ja pulmatelgis istuda ja minilaval tantsida ja palju võikusid ja kartulikrõpse ja kuuma dushi ja mätsing kardinate ja voodipesuga hostelis ööbida, kus akna taga oleksid teoreetiliselt võinud hobused jalutada sest kõrval asus hipodroom. aga ei jalutanud muidu. edasi liikusime londonisse kus sai terve päeva proovi teha ja süüa ja siis veel proovi teha ja lõpuks väike kontsert ka. peale kontserti sai veiniiiii ja kallistada caritit ja siimu ja edwardit ja kaljut ja koos viimatimainitu ja peoloomade ja gürkaniga mõni tund hiljem rutata soho ööeluga tutvuma et tarbida meeldivas seltskonnas "mõned" kokteilid polkas ja veel "mõned" aka's. otseloomulikult olin traditsiooniliselt mälus lõpuks ja seda, kuidas ma täpselt victoria&alberti lähedal asuvasse urkasse tagasi jõudsin ja ühegi sigadusega hakkama EI saanud ma siiamaani päris täpselt ei tea ja seega kommenteerida ei oska. igastahes millalgi vahemikus 5...7 olin ma meie urka trepi peal, tervitasin kojutaaruvaid mbg'd ja annelyt ning mõtlesin maailma asjadest. a üldiselt oli vist suht lahe õhtu. õhtu lõpetamiseks roomasin oma urkamadratsile, kuhu ei olnud hoolitsev hotellitöötaja toonud ei tekki ega patja, moodustasin loominguliselt padja esinemisriietekotist ja teki rätikust ja sallist ja keerasin tuttu ära. paar tundi hiljem ehksiis tavainimestemõistes hommikul ärkasin rämeda peavaluga ja peale ülitoredat westminster abbey ekskursiooni, mille kuidagi jeeli jeeli üle elasin (suuresti tänu giidi suurepärasele briti huumorimeelele mis mõistuse enamvähem erksa hoidis) sisustasin meie londonis ettenähtud kahetunnise vaba aja mäkis juustuburgerit nosides ja jaapani restos maitsva sushi kõrvale ära surres ja kollast vett juures. jee ja huumor. niiet inglismaa kohustuslikest turistiasjadest on hetkeseisuga tehtud brititaksoga sõitmine (eelmisel õhtul polkasse minnes) ja westminster abbey külastus. muidu big ben'i ja seda suurt ilmarattaasja nägin ka läbi halli bussiakna aga suht nii halb oli olla tol hetkel et kergelt ükstaskõik oli. niiet ei jää muud üle kui pean ikka tagasi minema millalgi. aa ja kaks korda nägime päikest ka kogu selle viie päeva jooksul. mõnus ilm neil seal ikka. mitte.
reisi absoluutne kuldmuna ja huumoriauhind läheb igastahes marise urkavoodile, millelt tekieemaldamisel ilmusid sealt kõigepealt punased meeste bokserid. ja siis rohelisted naiste stringid. ja nii maris liisile kaissu roniski. hoolitsev omanik tuli pesudele hommikul muidugi järgi ka. niiet kui londonis ekstreemseid elamistingimusi soovite siis acacia hostel ootab teid.
täna sõitsin tsikliga esimest korda päris elavas liikluses ehksiis pärnu maanteed mööda ja korraks isegi 47km/h ja kolmanda käiguga. olen enda üle väga uhke ja teen pika pai sest täna tundi minnes oli hirm üüratu.
aga nüüd on kell miskipärast kuidagi juba pool neli saand ja tundub et on viimane aeg silmad paariks tunniks sulgeda. kuigi tööpäev on vist niiehknaa totaalselt unine tulemas. nagu tänagi. päris puhkust ja totaalselt lebo on vaja. tahaks ka olla koos sõpsidega palanga rannas ja juua jäkut ja rulluda luidetest alla ning otse merre. igavesed jobud ikka et mulle oma kollektiivpuhkusest ei teatanud. urrr.
reisi absoluutne kuldmuna ja huumoriauhind läheb igastahes marise urkavoodile, millelt tekieemaldamisel ilmusid sealt kõigepealt punased meeste bokserid. ja siis rohelisted naiste stringid. ja nii maris liisile kaissu roniski. hoolitsev omanik tuli pesudele hommikul muidugi järgi ka. niiet kui londonis ekstreemseid elamistingimusi soovite siis acacia hostel ootab teid.
täna sõitsin tsikliga esimest korda päris elavas liikluses ehksiis pärnu maanteed mööda ja korraks isegi 47km/h ja kolmanda käiguga. olen enda üle väga uhke ja teen pika pai sest täna tundi minnes oli hirm üüratu.
aga nüüd on kell miskipärast kuidagi juba pool neli saand ja tundub et on viimane aeg silmad paariks tunniks sulgeda. kuigi tööpäev on vist niiehknaa totaalselt unine tulemas. nagu tänagi. päris puhkust ja totaalselt lebo on vaja. tahaks ka olla koos sõpsidega palanga rannas ja juua jäkut ja rulluda luidetest alla ning otse merre. igavesed jobud ikka et mulle oma kollektiivpuhkusest ei teatanud. urrr.
Postitage kommentaar
<< tagasi