reedehommikul enne tööd käisin poes. kõigepealt varustasin veidi oma niigi ülepaisunud riidekappi ja seejärel hüppasin selverist läbi ning ostsin endale liitrise razzi. see oleks proloog.
õhtul olime tibikarjaga minujuures. võtsime väikesed dringid, ajasime juttu, joonistasime näod pähe ja vudisime padavai hollykasse klubi 13ndat sünnipäeva tähistama. maitea kas joobeaste oli vale või polnud mul lihtsalt õigeid tantsumuuve kaasas või häirisid jobunilbikud keda kuidagi eriti rohkeseti klubis oli aga paras labajalavalss tuli keset põrandat puusi liigutades. no ei olnd õiget fiilingut. mingihetk hakkasid esimesed tugevad kodudepoole minema ja minul oli tekkinud kinnisidee õnnitleda kesklinna sattunud silverit, kes umbes 6h varem oli helistanud ja teatanud reedeõhtusest sünnipäevatähistamisest, millest ma ühe teatud koduse ürituse tõttu seekord osa võtta ei saanud. seega ukerdasin peale hollyt erakordselt aeglaselt oma 149kroonistel hiina tikk-kontsadel läbi vanalinna populari juurde. kui teised taksodega kodupoole ära läksid siis leidsin mina seltskonnast kellegi e(e)riku, kes mu kõrvalmajas elab, minuga rahulikus tempos läbi linna jalutas ja isegi öise burgeri ostis. ajasime juttu ja täidsa tore oli. järgmine laupäev pärnus kohtume, loodetavasti. hommikul külmikus oli 2/3 razzi alles. see oli esimene peatükk.
laupäeval ärkasin ilma pohmakata ja nii mõnus oli. lebotasime kaksikutega elutoas vaiba peal, ajasime juttu, vaatasime tsikika ja jaanipäeva pilte. siis läksid kaksikud kodu järgmiseks nädalavahetuseks ette valmistama, mina koristasin eelmise õhtu möllu ära, jõin pisikese kokteili selle möllu kõrvale, tuli nelku ja läksime koos liisuga redbulli lennupäeva vaatama. mis oli väga lahe :) niisis seisima kambakesi kai ääres, sõime mandariine, vaatasime kuidas kindla surmasooviga inimesed jääkülma vette hüppasid ja tundsime rõõmu ilmast mis oli küll jäiselt tuuline aga siiski pigem päikeselisusele kalduv. mõned natuke hullud tuttavad hüppasid ka. ja keegi, kes mind tundis, aga kelle kostüüm mind nii ära pettis et ma ei teagi kes üle platsi "tsauuuuu liiviiiii!" hüüdis. ütleme et see võiks olla teine peatükk.
peale lennupäeva läksin sünnipäevale. tegemist oli pisikese üritusega tallinnalähedases suvilas meeldivalt väikeses seltskonnas. sai nalja ja naeru ja muuhulgas porgandeid süüa. kuna kohalesaabudes oli nälg silmanägemist võtmas ja siis tellisin sünnipäevalaps/grillmeistrilt endale suuremas koguses liha. lõpuks, muidugi, sõin vist ühe tüki. a vähemalt teised ei pidanud hetkekski nälga tundma :D terve õhtu limpsisin lahjasid kokteile ja meenutasin endale et hommikul lähen jooksen koos tuuliga sügisjooksu raames 10km. ehehhehee. ma mäletan et mingihetk ma vaatasin kella ja imestasin et joove on juba päris korralik ja kell oli alles 10 või midagi sinnakanti. peale seda hetke läheb asi natuke häguseks... pildike siit, pildike sealt. millalgi ronisin peaaegu lauspüstisest trepist koos oma suure kotiga üles ja läksin igastahes tuttu ära. uni oli magus ja öö oli... mõnus ;) hommikune pikk ärkamine oleks olnud ideaalne kui telefonid ei oleks helisenud ja mingi hetk ei oleks kuskilt välja ilmunud fanfaar. päike piilus aknast, tegime paar lisauinakut, ja tsekkisime telefonist igasuguseid pilte. ühe pildi kohta öeldigi et merineitsi. tegelt olin mina muulil :) suhteliselt driimi ainult et jah, kahjuks ebareaalne. peatükk kolm.
kui end voodist välja suutsin vedada leidsin ma autopagassist tühja razzi. millepeale siis tuli pohmakas. kindlasti üks viimase mõne aasta ebameeldivamaid selliseid. üritasin võimalikult korraliku näo pähe teha sest koju oli vaja saada. sõit tundus umbes kustuhat korda pikem kui ta reaalselt oli aga igastahes toodi ilusti kodumaja ette ära. enesetunne põgenes allakäigutreppimööda põhja suunas ja mingihetk oli isegi väikese sõrme kõverdamine ulmeliselt ebameeldiv tegevus. seega suurepärane plaan maratonijooksjaks hakata läks vett vedama, pigem tegelesin aktiivse diivanil ja selle vahetus läheduses suremisega. mõnna. lühildane ja konkreetne peatükk neli.
ja tegelt ma ei viitsigi kirjutada rohkem praegu, sestet ega palju muud niikuinii ei toimunud. kell on palju ja mul on endiselt õhkõrn olla ja tuleb tunnistada, et see on täiesti jube. pühapäevase päeva olen seega ainult logelenud, üritanud oma kehvast enesetundest üle olla ja mõelnud, igasugustest asjadest. näiteks oma konstantselt halbadest ajastustest, eilsest ööst, tänasest hommikust. headest ja mitteniiheadest hetkedest ja emotsioonidest. et mis toimub ja mis edasi toimuda võiks. et miks asjad on läinud nii, nagu nad näinud on. ja kas ma üldse tahaksingi midagi muuta. tegelt... maitea. asjadel on alati nii mitu külge. epiloog.
õhtul olime tibikarjaga minujuures. võtsime väikesed dringid, ajasime juttu, joonistasime näod pähe ja vudisime padavai hollykasse klubi 13ndat sünnipäeva tähistama. maitea kas joobeaste oli vale või polnud mul lihtsalt õigeid tantsumuuve kaasas või häirisid jobunilbikud keda kuidagi eriti rohkeseti klubis oli aga paras labajalavalss tuli keset põrandat puusi liigutades. no ei olnd õiget fiilingut. mingihetk hakkasid esimesed tugevad kodudepoole minema ja minul oli tekkinud kinnisidee õnnitleda kesklinna sattunud silverit, kes umbes 6h varem oli helistanud ja teatanud reedeõhtusest sünnipäevatähistamisest, millest ma ühe teatud koduse ürituse tõttu seekord osa võtta ei saanud. seega ukerdasin peale hollyt erakordselt aeglaselt oma 149kroonistel hiina tikk-kontsadel läbi vanalinna populari juurde. kui teised taksodega kodupoole ära läksid siis leidsin mina seltskonnast kellegi e(e)riku, kes mu kõrvalmajas elab, minuga rahulikus tempos läbi linna jalutas ja isegi öise burgeri ostis. ajasime juttu ja täidsa tore oli. järgmine laupäev pärnus kohtume, loodetavasti. hommikul külmikus oli 2/3 razzi alles. see oli esimene peatükk.
laupäeval ärkasin ilma pohmakata ja nii mõnus oli. lebotasime kaksikutega elutoas vaiba peal, ajasime juttu, vaatasime tsikika ja jaanipäeva pilte. siis läksid kaksikud kodu järgmiseks nädalavahetuseks ette valmistama, mina koristasin eelmise õhtu möllu ära, jõin pisikese kokteili selle möllu kõrvale, tuli nelku ja läksime koos liisuga redbulli lennupäeva vaatama. mis oli väga lahe :) niisis seisima kambakesi kai ääres, sõime mandariine, vaatasime kuidas kindla surmasooviga inimesed jääkülma vette hüppasid ja tundsime rõõmu ilmast mis oli küll jäiselt tuuline aga siiski pigem päikeselisusele kalduv. mõned natuke hullud tuttavad hüppasid ka. ja keegi, kes mind tundis, aga kelle kostüüm mind nii ära pettis et ma ei teagi kes üle platsi "tsauuuuu liiviiiii!" hüüdis. ütleme et see võiks olla teine peatükk.
peale lennupäeva läksin sünnipäevale. tegemist oli pisikese üritusega tallinnalähedases suvilas meeldivalt väikeses seltskonnas. sai nalja ja naeru ja muuhulgas porgandeid süüa. kuna kohalesaabudes oli nälg silmanägemist võtmas ja siis tellisin sünnipäevalaps/grillmeistrilt endale suuremas koguses liha. lõpuks, muidugi, sõin vist ühe tüki. a vähemalt teised ei pidanud hetkekski nälga tundma :D terve õhtu limpsisin lahjasid kokteile ja meenutasin endale et hommikul lähen jooksen koos tuuliga sügisjooksu raames 10km. ehehhehee. ma mäletan et mingihetk ma vaatasin kella ja imestasin et joove on juba päris korralik ja kell oli alles 10 või midagi sinnakanti. peale seda hetke läheb asi natuke häguseks... pildike siit, pildike sealt. millalgi ronisin peaaegu lauspüstisest trepist koos oma suure kotiga üles ja läksin igastahes tuttu ära. uni oli magus ja öö oli... mõnus ;) hommikune pikk ärkamine oleks olnud ideaalne kui telefonid ei oleks helisenud ja mingi hetk ei oleks kuskilt välja ilmunud fanfaar. päike piilus aknast, tegime paar lisauinakut, ja tsekkisime telefonist igasuguseid pilte. ühe pildi kohta öeldigi et merineitsi. tegelt olin mina muulil :) suhteliselt driimi ainult et jah, kahjuks ebareaalne. peatükk kolm.
kui end voodist välja suutsin vedada leidsin ma autopagassist tühja razzi. millepeale siis tuli pohmakas. kindlasti üks viimase mõne aasta ebameeldivamaid selliseid. üritasin võimalikult korraliku näo pähe teha sest koju oli vaja saada. sõit tundus umbes kustuhat korda pikem kui ta reaalselt oli aga igastahes toodi ilusti kodumaja ette ära. enesetunne põgenes allakäigutreppimööda põhja suunas ja mingihetk oli isegi väikese sõrme kõverdamine ulmeliselt ebameeldiv tegevus. seega suurepärane plaan maratonijooksjaks hakata läks vett vedama, pigem tegelesin aktiivse diivanil ja selle vahetus läheduses suremisega. mõnna. lühildane ja konkreetne peatükk neli.
ja tegelt ma ei viitsigi kirjutada rohkem praegu, sestet ega palju muud niikuinii ei toimunud. kell on palju ja mul on endiselt õhkõrn olla ja tuleb tunnistada, et see on täiesti jube. pühapäevase päeva olen seega ainult logelenud, üritanud oma kehvast enesetundest üle olla ja mõelnud, igasugustest asjadest. näiteks oma konstantselt halbadest ajastustest, eilsest ööst, tänasest hommikust. headest ja mitteniiheadest hetkedest ja emotsioonidest. et mis toimub ja mis edasi toimuda võiks. et miks asjad on läinud nii, nagu nad näinud on. ja kas ma üldse tahaksingi midagi muuta. tegelt... maitea. asjadel on alati nii mitu külge. epiloog.
Postitage kommentaar
<< tagasi