peale väga pikka ärkamist ja kindlasti üht kallimat hommikusööki mu elu jooksul, tegin end kodus minimaalse ajaga maksimaalselt kenaks, rallitasin lagedile õeraasule järgi ja sealt omakorda läbi merivälja piritale tähistama mu vanaisa 80ndat juubelit. mis oli täpselt analoogne kõigile muudele perekondlikele suurjuubelitele. palju vanasid inimesi, kellel on umbes 6 tundi vaba aega ja 50...90 aasta jagu elukogemust, mida nad kõik hirmsasti minuga jagada tahavad. ja jutualla-peale muidugi korrutada kuiväga ma ühe või teise nägu olen, kuidas ma olen nii-ii pikk (tegelt olid nemad kõik pisikesed ju) ja nii-ii kaunis. noh komplimendid on alati toredad a mulle meeldib neid pigem ilustoredatelt ja pigem kahekümnendates noormeestelt kuulda onju.

peale "läbu" lõppu tulin linna ja olin totaalselt plaanitu. dressid selga, arvuti lahti ja diivanile kerra. väss oli peal, kopp oli ees, a samas süümekad närisid hinge. ometi laupäev ju!! tundub et saatsin kuhugi kosmosesse õigeid signaale sest MSNis tuli ründas mind noormees umbes täpselt identsete emotsioonidega. umbes 8 minutit hiljem olid nad sõbraga mu majaees, dressid pidupluusi vastu vahetatud, isegi juuksed jõudsin puhtaks pesta. uus isiklik rekord vist. käisime angelis, võtsime kõik kanatseesarid ja väikesed dringid kõrvale, pärast läks sõber koju ja meie kahekesi tsekile krahli. kus oli 12 ajal, kui me sinna jõudsime, umbes 10 inimest. minu garderoobinumbri järgi küll 220 aga need 218 nähtavasti olid hästi maskeeritud sestet peol haigutas tühjus. igastahes väikesed dringid käpaotsa ja nautisime ruumi ja mjuusikut, kõrvale lihtsalt rääkisime maast ja ilmast. näiteks tema päevase etteplaneeringuga kahenädalasest jaapanireisist. suht sürr, kas pole? kuigi pidu pidi pigem minu masti olema, siis tuttavate kohtamises võttis mu õhtukaaslane seekord selge liidripositsiooni. kuid see ei takistanud teda 2 ajal tegemast ettepanekut peolt lahkumiseks. kuna ma seekord eriti tugevat läbuasendit ei viitsind sisse võtta siis jalutasime veidi mööda linna ja lahkusime löögiplatsi juures sõpradena. tema kontorisse kainenema ja mina koju tuttu.

kodus ronisin tekialla, ajasin pidsaama selga ja panin familyguy multika arvutis jooksma. igaksjuhuks tegin paar kõnet ka. ikkagi laupäev ja kell polnud kolmgi veel! üks telefon oli väljas. üks telefon ei vastanud. üks telefon ütles et hetkel on linnapeal jalutamas ja kui tal hea idee tuleb siis ta mulle helistab. seega keerasin end kerra ja jäin tukkuma. kell oli 3:03 kui telefon helises ja mulle pakuti välja stereosse chillimaminek. kaks kuni neli korda kahtlesin aga lõpuks ajasin end voodist välja, järjekordsed (seekord pigem mugavad) piduriided selga ja taaskord õueminek, kus mind seekord ootas lantsa ükssarviku ja truu omanikuga. suund stereole, mis oli küll kinni, a polnud hullu. ronisime kustus tuledega asutusse sisse ja ajasime paar tundi juttu. nats võõrkeha tunne oli vahepeal, kõik ikkagi vanad semud ja stereo teoreetilise kuldkaardi omanikud, töötajad ja nende bestikad. a tore oli ikkagi ja nalja sai ning see on põhiline! viimased tugevad valisid kodu või mingi alternatiivpeo vahel (linnapeal levisid jutud et krahlipidu oli selleks hetkeks mingi suht tõutalli vaildiks läinud juba :D), meie viisime lantsaga ühe baarmenidest koos kaasaga koju, ise võtsime mulle räägust ühe vastiku rotika (mitu aastat ei taha enam!!) ja siis oli kell juba viis, linn kustunud ja meil kah ideed otsas. ja nii ma koju magama jõudsingi lõpuks.