juhtus selline asi, et vist eelmisel kolmapäeval nele helistas ja peale kõne lõppu oli diil selline, et nädalavahetusel kruiisiga rootsi shoppama minek. minu iga-aastane traditsiooniline OMCu eelöö reedel jäi küll poolikuks (lahkusime sealt umbes pool tundi peale südaööd) aga porsch sai oma esimese miilikiirenduse tehtud, 212 süsteemi ekraanile ning juba tuttavlikule seltskonnale sai nägu ikka ära näidatud. seeaasta tulin tallinna vaid ühe suure loomahammustusega (igal aastal olen OMCult mingi vigastuse saanud - eelmineaasta sain maruvalusad sinikad betoonipeal magamisest, üleelmine aasta pani gaasigrill mind praktiliselt põlema, vist aasta enne seda ehk 3 aastat tagasi pidi ju jalg mingi mutuka ampsu pärast pea-aegu otsast mädanema :D) ja põhiüritusest jäin üldse ilma kuid muu nädalavahetusse mahtunu kompenseeris kõik :)

laupäeva hommikul üritas nele mulle reisitünga teha, pärdik siuke. kui ma juba äksi täis hakkasin minema, siis mind muidugi rahustati maha ja lubati et reis ikka toimub ja elu on lill. sõitsime laeva helsinkisse, vaatasime oma 4€ filmi (mis osutus üllatavalt heaks ja huvitavaks, vaatamata oma madalale IMDB reitingule) ja ärkasime. helsinkis laevalt jooksuga maha ja poodide poole. minu südamevalu (puudutud OMCupärast) sai leevendatud, kui kesklinnas hakkas meile vastu tulema vägagi rikkalik ja põneva valikuga kolonn porschesid. edasi tulid poetuurid ja lunch maailmaparimas seltskonnas, maailmaparimat salatit krõmpsutades maailmamõnusas teatri-lounge's. siis jälle poetuuri, väike turisting helsinki valge kiriku vms hoonega platsi ääres ja uue laeva peale.

laevapeal lohetasime, lakkusime esimesi poodlemishaavu ja peale väikest-aga-kallist breezerit siirdusime fun club'i. seal kuulasime muusikat, jõime koskenkorvaviina spraidi ja laimiga (miii) vs bacardicolasid (nelee), tsekkisime gabriella showdancersite eurolaulukava ja kui öö juba päris kohale hakkas jõudma, siis tantsisime end bändisaatel ogaraks :) ükski mees meid ära ei krabanud, kuigi nii mõnigi üritas, ja vaid üks rootsi noormees julges meiega pikemalt juttu teha. aga kui me lubasime 10min pärast tantsupõrandal olla (ja olime kaa) ning tema meid ei uskunud ning magama läks, siis valmistas temagi pettumuse :P vähemalt meil oli bätmän sõpradega ja pidu kestis poole ööni ;) siin pilt kaa, mis enne magamakukkumist taimeriga klõpsatud sai:


pühapäeval vudisime taas uhkelt kesklinnapoole, seekord jälle uues linnas. sitisenter oli kõvasti kaugemal, kui arvata oskasime, aga kohale me jõudsime. kuna kell oli midagi poole 11 paiku siis oli meil nüüd aega poolteist tundi kuni poed ja söögikohad oma uksed avame. hommikuks järasime burgerit mingis kohalikus kiirsööklas ja siis edasi kiiresti kaloreid kulutama. nelesh õnneks oli stocki ostlusparadiisiga veidi tuttav ja nii mind ühest poest teise veetigi :) shopingu lõpuks külastasin oma isiklikku rootsisõbrannat hannat tema tööpostil ja peale väikest toidupoekülastust oli taaskord aeg laevapeale kiirustada. nele kavandatud ajaplaneering oli nii pöörfekt, et jõudsimegi täpselt õigeks ajaks sadamasse ning laev startis tagasi soome suunas. seekordsel sõidul me pigem magasime ja niisama lohetasime, käisime muidugi vaatasime showdancers'ite tagasisõidukava ka üle, mina rõõmustasin diggiloo-diggiley ja nele waterloo üle.

esmasp hommikul jälle laevast maha, esimesed eestlashääled, ning sadamasse uue laeva ootele. tore muidugi, et terminalile pommiähvardus tehti (mina ei teinud) ja see mu kõrvakuulmise põhimõtteliselt hävitas. vähemlt oli veidi põnevust selles üldiselt sündmustesuhtes leebes päevas. laev saabus ja lahkus õigeaegselt, saime sama koha tantsujoogibaari nurgas. naabriteks mitte rahulikud pensionärid vaid joomishimulised soome noored. jõid terve tee - 12 alustasid ja 15 lõpetasid. lõpuks olid kännis ja räuskasid ja ajasid mu pea nii valutama et läksin koju ja magasin terve esmaspäeva maha.

sai palju ilusaid asju endale poodidest kaasa krahmatud ja natukenegi sellest kodusest miljööst minema. tuhatmusi nele, et mu kaasa krabasid. tõsiküll, sellised europopi lood, nagu puppet on a string ja kisses for me on minujaoks nüüd igavesti teiste tunnetega seotud kui seni, ikka kisuvad täiega emotsiooni lahti. raske on mul praegu, uskumatult. ei oska seda sobivat hetke valida et kõik segased asjad selgeks rääkida. palju lihtsam on ju edasi lükata. onju? onju.