see sünnipäeev on toreee päev. eriti tore, kui oled koos üheteistkümne imekauni tüdrukuga kokteiliklaase kõlistamas ja siis tuleb kesköö ja nad laulavad sulle (kõik viisi pidades) sünnipäevalaulu ja siis tulevad kõrvallaua nilbikud mehed ja laulavad sulle seda TEIST ja kõige erilisemat sünnipäevalaulu ja siis toovad sõbrantsikud kuskilt välja väikese kingipaki ja kuskilt ilmuvad martini asti pudelid ja kõigiga tuleb kokku lüüa ja kõne pidada ja laual on isekorjatud nurmenukud ja maailma kõige kaunimat värvi heleheleroosad tulbid. süda oli kõigi suunas nii lahti et vahepeal lõid emotsioonid üle pea kokku lausa. aga see tunne, et su elus on nii palju inimesi, keda saab julgeda usaldada ja kellel on samasugused mured, on nii hea ikka. öösel komberdasime mööda vanalinna ja sõime deja vu's keedetud pelmeene leemes (purjus peaga maitsesid täidsa head ja ma arvan et need on ka põhipõhjus, miks ma täna veel elan ja hingan) ja tulimegi taksudega koju. olen täna juba kolm korda hambaid pesnud aga tunne on, et peaks ikka veel. nüüdsiis haapsallu ja siis perelõunale. mina ja minu kohutavaltkole notsupäevitus :)