nädal on alanud tormiliselt. esmaspäeval rääkisin messengeris kaarliga. kaarel sai chalmersisse sisse! olgu ka mainitud, et algselt kandideeris peale minu ja tema supply chain management'i alale veel üks tüdruk, kuid tema loobus, ja seega oli/on kaarel minu ainus eestimaalasest konkurent. teisipäeval rääkisin telefonis ristoga. risto sai kaa chalmersisse sisse! aga tema oli eestist ainuke, kes automotive industrial design engineering magistrisse kandideeris. mina ega mari pole veel vastust saanud. mari suhtes olen ma rahulik, tema "jah" on kindlasti juba teel. aga miks ta juba kohal pole? kas seepärast, et meil paberid napilt-napilt õigel ajal kooli jõudsid tõsteti meid läbivaatamispatakas viimasteks? või äkki ei ole lõpetamata bakalaureusega üliõpilased nende jaoks nii väärtuslikud kui juba kraaditud isikud? või äkki saadetakse "vabandame"-kirjad kõige viimastena laiali lihtsalt? uhh, mul oli juba vahepeal niii ükskõik sellest koolist kuid nüüd hakkas igaltpoolt neid "jahh" sõnu tulema (jahh, 2 inimest 10st kandideerijast on igaltpoolt :P) ja tõuseb asi mulgi prioriteetsemaks vast. närv on nii sees. aga risto üle olen maru õnnelik. eriti õnnelik seetõttu, et kes see teine kui MINA avastas chalmersi koolist autodisainieriala ja SOOVITAS ristol sinna kandideerida. kursaõde inksile avastasin eelmine kevad jahiehitamisekursuse kuhu ta kandideeris ja ära käis ja kogemusi kopaga koju tõi. isegi kui endal hästi ei lähe, siis heategusid on siiski tore teha.

aga BESTi suvekursuste tulemused sain ka teada. kui chalmist peaks "jah" tulema siis ei pea vähemalt eelnädala pärast pablama, septembrikuisesse portugali mind vastu ei võetud. ei kõlvanud neile mu luuletus ja portugali keelne kiri :( aga see eest valiti mind madridi, mis oli mu teine valik. ja sinna kandideeris rohkem inimesi, mingi 320 kanti kui ma ei eksi. muahahaha! :) rääkisime sellest sveniga (ülemus) ka ja tundub et saan end kuidagi sinna nihevrdatud isegi. probleem oli nagu natsa sellest, et sven ja lea tahtsid mõlemad sellel ajal puhkusel olla aga juhataja ei luband seda asja ja siis neist üks peab ikkagi tööl olema ja seega saan vast mina minna ja oooooh, ütleme nii et oootame juulikuud täiega. kuigi jah, neljapäevaks saan svenilt loodetavasti kindla ning rõõmustava loa või kurvastava ja plaanetühistava keelu. eks näeb. aga see, et mind vähemalt vastu võeti - see on juba omaette saavutus.

suudaks veel selle ka saavutada et hakkaks lõpuks suve tarvis trenni tegema. juba mitu nädalat tilgutan kott-toolis pisaraid et kui ümaraks kõhuke on kosunud. ümaraks mineviku-liivi-mõistes siis. ma olen harjund piitsavars olema, kes ei suuda parimagi tahtmise juures õllekõhtu ette manada ja kes rannas võõrastelt (ja tuttavatelt) meestelt oma supersileda kõhu eest komplimente kogus :D aga nüüd istun ja vaatan voldikesi ja kirun. maisaagi aru, mis mu vabandus on, et trennis ei suuda käia. iseenesest peaks (mingisse) studiosse tagasi tantsima minema ja paarkorda nädalas majaümbruses jooksutiire tegema ja siis oleks juba suht okei ju. ma arvan. ja siis veel väike rasvaimu ja olekski missimõõdud olemas. muahahha... tegelt, täna võiks ju paar jooksutiiru teha küll?!