huhh, päris suur auk on sisse tulnud kirjutamisse. igastahes rootsikool ei ole mind endiselt suvatsenud õnnistada (ükskõikmillise) infoga ja seega koban jätkuvalt pimeduses. põnevus on nüüd jälle üle läinud ja vastusest juba vaikselt suhteliselt ükstaskõik. kui saan sisse, siis tore, kui ei saa, siis ka suht okei. ükspäev nägin kapipeal risto chalmersisse sissesaavat kinnitavat ja kooli tutvustavat värvilist ja uhket paberipakikest, siis läks meel küll veidi kurvaks. aga mul on vähemalt mu suvine madrid. praeguse seisuga on BESTi suurel lehel 15 osalejat ja mina ainuke eestlane. tööl on osakonnakaaslastega läbirääkimised peetud ja kuigi suurim ülemus ega personalijuht (vist) mu plaanist midagi ei tea, siis minek on igastahes kindlamast kindlam. jeeeehhh.

aga nädalavahetusel käisime risto ja hulga porschedega soomes. toimus nimelt eesti porscheklubi 2007 hooaja avaüritus ehk uusikaupungi porschetehase külastus. kokku oli meid kolonnis 17 porschet ja üks audi (mitte mina). kõik autod, tõsiküll, ei olnud eesti päritolu. kui mu mälu mind nüüd ei peta, siis 7 autot olid leedu porscheklubist. igastahes reedene päev algas harjumatult vara - nimelt juba kl 6 oodati meid sadamasse et stariga soome põrutada. laevapeal sain järjest üllatuste osaliseks. laevaga tutvudes nägin energeetikute kampa (sh liis ja rainer), kes nähtavasti soome tuumajaama tsekkima läksid. peale lühikest jutuminutit jalutasime edasi ja siis jalutasid vastu kallis mehhatroonik tarmo ja mõned tema kursakaaslased, kes läksid tootearendusgalale helsinkisse (risto pidi ka sinna minema aga tootearendusgala vs porschetehasekülastus? hmmmmm raske valik tõesti). hiljem kui üleval laevanina kohal baaris kohad sisse võtsime siis nägin veel kursakaaslaseid ehat, beritit ja henrit ka. neilgi sama siht kui mehhatroonikutel. igastahes naljakas. kooli enam üldse ei satu ja kedagi ei näe ning nüüd siis äkki selline posu tipikaid ühe pisikese laeva peal. helsinkisse jõudes tuli laialilagunenud porschekarjast eeskujulik numbririvi moodustada. meie olime nr 8 ja niisiis pea-aegu keskmine masin. saime kontaktispüsimiseks ja walkie-talkie endale autosse ja sellest oli pallllju kasu. helsinkis tekitasime väikese liikluskaose ja rallitasime edasi uusikaupungi poole. muidu suht rahulikus tempos aga vahepeal tekkisid eespool mingid vahed sisse ja vahepeal ei alanud kiirusenumbrid enam sugugi ühega... muidu oleks suht okei olnud (ja enamikel autodel oli vast kaa) aga risto targakatusele (hiiglaslik katuseluuk) paigaldatud uued hammasrattad ei olnud vist väga korrektselt paigutatud ja nii ta end mingi 200km/h juures irvakile ajas. mina pidin muidugi see olema, kes seda käega üritas kinni tõmmata ja sellises asendis ka hoida. suh ebamugav, sest kõik ääred, kust kinni sai võtta, olid maru teravad. õnneks kiirused mingihetk jälle vähenesid ja katus püsis ise ka kinni. ei läindki eriti pikalt kui olime uusikaupungis kohal ja läksime valmetisse tehast avastama. 8ha suur hoone, täiesti kreisi :) aga jube lahe oli, nägime keevitamisosakonda ja lõppkomplekteerimisliini. tehase näitusesaalis nägime paari maailmas unikaalset cabriomasinat ja uut porsche caymanit, mida sai ka sõrmedega õige lähedalt vaadata. pärast tehast läksime automuuseumi, mis alguses tundus pisikese võimlasuuruse saalina, mis ääreni vanemaid autosi täis puksitud, kuid läbijalutamisel ilmnes tagantruumides veel 4 korda samapalju saale, põhiliseks täitematerjalist valmetis läbi aegade toodetud saabid :) peale automuuseumi loositi võistkonnad ja asusime tegelema autoorienteerumisega, finishiks hotell. meie partneriteks osutusid leedukad - saime (minumeelest) kõige ülbema ja rangelt ainult leedukeelse sõnavaraga porschejuhi aga ta kaardilugeja oli väga lahe ja vägagi okei inglisekeelega niiet sai hakkama kah. orienteerusime end (kaheksast võistkonnast) viiendaks, nagu selgus järgmisel hommikul. aga vähemalt saime kirja kiireima aja :) laupäeval käisime laevaga saarte vahel kruiisimas ja hommikueinestamas ja paar tundi hiljem rallitasimegi juba helsinki poole tagasi. vahetult enne pealinna trehvasime mõnede soome porscheklubi liikmetega ja kui linna sisse sõitsime, oli võõraid masinaid kolonnis juba ligi 10. päris uhke rivi moodustasime. kuidagi orgunniti kõigile vaatamiseks kõige porschem mudel ka - ereroheline superauto, mis eestirahas vist ligi 3miljonit maksab. ja oligi aeg laevale minna. kokkuvõtteks ütleks et SUPER! väga edukalt veedetud kaks päeva. kui kellelgi on huvi üritusest paari pilti kaeda ja ühe teise auto kaasreisija vaatenurgaga tutvuda, siis lingin siia ka marguse porsche blogikirjutise sama reisi kohta.

aga täna olen hoopis muudest asjadest mõtteid mõlgutanud. tõdesin täna, et viimane sukeldumiskogemus on mul juba pea 6 aasta taha jäänud. tegelikult on see ju super hobi. veeall on nii ilus ja rahustav ja kalad ja värki. aga kuidagi on nii juhtunud, et pole peale balit enam kostüümet selga saanud. sukeldumislitsentski väidab et olen veel junior (ehksiis kuni 18-aastastele mõeldud kaart). eks sellel ole omad põhjused kaa, miks pooleli jäi. isal on ju odavam ainult üht tütart sukelduma kaasa vedada (reeta siis). ja pealegi on neil kahel mõlemal AOWD olemas, minul aga tavaline OWD. kui nemad balil öösukeldumist ja orienteerumist tegid siis põdesin mina hotellis päikesepõletust (jee, sealt tulidki tedretäpid õlgadele. loogiline ju, et kui koguaeg basseinis oled siis päike sulle liiga ei tee ja päikesekreemi vaja ei lähe) ja kõrvapõletikku. pealegi pelgasin ma elueest kõikuvat paati ja selgees vette prantsatamist. aga kogu see rahu ja ilu seal vee all. selle nimel ju võis. no kui chalmist ei tuleb ja kõik mu senini tehtud plaanid jonksu jooksevad ja end aasta-paari pärast uus-meremaalt leian, küll siis taasavastab selle hobi mõnud. totaalne unistajalohe olen ikka :)