mingi nädal aega on russalka juures üks kurb porsche seisnud. ma ei tea, mis tal juhtus, aga mul on tast jube kahju. ta ei ole isegi mitte selles suures taskus, kus autod pulmade ajal pargivad, vaid pisikeses, kus mõnikord mendid reidi tegemiseks pesa teevad. seisab seal nukralt, lume ja pori alla mattununa ja minul süda tilgub verd et miks keegi teda koju ei vii :(

aga muidu on täna väga müstiline päev olnd. äratati hommikul esimest korda peale kahte kosutavat unetundi ja peale seda, kui tõdesin, et ükski ühesilbiline sõna polnud esimese korraga veel välja hääldatav, võtsin teki ümber tagasi ja asusin unevarusid täiendama. teinekord, kui juba silmad ise lahti läksid, ei saanud veel hakkama kahesilbilistega, ning paar tundi edasi sain juba hakkama paari lihtsama kolmesilbilisega ja seega elu võis alata. margus tõi linna ja ronisin otse kinosaali, kus ma siis käte värisedes pool filmi ajast mõtlesin söömisest (hommikusöögiks oli pidulistest jäänud ainult mandariinid) ja teise poolest et kuhu kuradi kohta ma need peopildid üles riputan, sest neid sai ju õige mitu :) peale filmi lõppu ajasin ergo vahipatist linna, kuna üksi tundus igav kella nelja ajal hommikust sööma minna, ja läksin tegin kaheksas kolmesotise ja alkoholivaba arve. jalutuskäik söögini oli küll nagu jupike mingist filmist. näiteks aitasin eht-filmilikult mingi tädikese üle tänava ja kõik vastutulevad inimesed tundusid sellised väga stereotüüpsed karakterid; korraks sain osa nende kummaliseteemalistest vestlustest ja läinud nad olidki. endale tundus, nagu istuksin kinosaalis ja vaataksin oma elu pealt. PÖFF overdose vist :D aga jah, istusime ergoga mingi paar tundi kaheksas ja siis tõime mu auto ära (ei tundnud end küll eriti kainena mingi 19 ajal kui rooli ronisin....) ja läksime õnnitlesime pätrikus helerit. siuke hea chill õhtu oli, sai seal veel neljakesi veidi istutud ja ni TÄIESTI lampidest asjadest juttu aetud. nagu filmis noh rsk :)

muuhulgas mainiks, et PÖFFi vahekokkuvõte on hetkel 5/11 (kui ma nüüd ei eksi) ja muljeid on juba omajagu kogunenud. aga praegu on kell miljon ja järgmine nädal on nii palju teha ja seega välja puhata on vaja niiet eks ma need muljed kroonika mõttes millalgi tulevikus kirja panen. millalgi tulevik võib vabalt näiteks homme päeval olla, kui end tööjuurest just hulluks pole estimeerinud :D

ahjaa, kui huvilisi peaks olema, siis kolmapäeval, 5.dets, üritab meie tagasihoidlik vokaalansambel mingit jõulukontserti anda. huvitatutel ilmuda paluks ajaloomuusjumi (oli vist?) laiale tänavale millalgi 19 ajal ja võtta kaasa kas 25 krooni (kui ollakse õpilane) või 50 krooni (kui ei olda onju). minu kujundatud on kava (mida ma pole veel alustanud) ja lauldud üks madalam hääl (mida ma eriti ei oska) :)