juhtus nii et sünnipäeval natuke pressiti ja vihjati ja siis ma mingihetk mõtlesin et vhattahell, tehkem siis sünnipäevapidu. kuna see on ammu ja üldteada tõsiasi, et mul taktitunnet ja loogilist mõtlemist põhimõtteliselt pole ja seega ega ma end külalistenimekirja koostades väga tagasi ei hoidnud - esialgne kutse lendas laiali umbes 80le inimesele. vauh. kurjam, kui mingil müstilisel ja seletamatul põhjusel kunagi pulmad peaks tulema siis pean küll mingi imevalemi välja töötama et peiksiga kahepeale alla 100 külalisega hakkama saaks ja edaspidiseks eluks ka mingisugust krabisevat jääks. no igastahes, alguses tundus et peost võib tulla hüperreiv, kus pole ruumi hingata ega liigutada, aga läks ikka nagu läks ja reedepäeva jooksul telefon muudkui piiksus ja järjest langes tulejaid ära. mis oli muidugi mõnesmõttes kurb. aga noh, elu on selline. ja lõpuks tundus et rahvast oli täiesti piisavalt. kokkuvõtlikult külastas minu tagasihoidlikku aastapäevatähistamise üritust vitherpalu kandis umbkaudselt 30 isikut. niiet tahaks öelda suursuursuur aitähh kõigile mu kallitele sõpradele, kes leidsite aega reedeõhtul pikemaks-lühemaks ajaks peole tulla. suured kallid teile, nele, dea, ullabritt, phil, taal, ergo, iff, karin, hiv, stennu, georg, janne, kaarel, inz, doris, ingrit, erik, kiku, edith, imre, lili, airi, olari, liina, tuuli, kristel, annely, andra, kris, andre, maria ja erki, + hommikused üllatuskülalised tarmo ja elo. ja sünnipäevahõngulise rahakorjandusaktsiooni liivi rikkamaks tulemusena on mul riiulis raamatuvahel hoiul 3031 krooni :) ehksiis umbestäpselt sünnipäeva toidukulud nulli ja tsiklijakk väljaostetud. kuigi ma ise suutsin end taaskord suhteliselt pildituks kaanida siis ma täpselt ei tea kas oli hea üritus või mitte aga pole nagu eriti kuulnud negatiivseid emotsioone. nats tegin lolluseid küll aga pole hullu, minuga ikka juhtub ju. marvan et mu sõbrad mõistsid mind seekord. magama sain millalgi vastu hommikut ja pohmakas tuli järgmine päev kella 5 ajal. pahhh. eile jäin magama juba kl 11, lihtsalt silmad vajusid kinni ära. mis siis, et sellele õhtule oli planeeritud oli kõva 3 pidu tegelt... lõppu üks pilt vahetult peale rahalugemist ja enne tuttujäämist. väsind ja veidi svipsis aga siiski häppi. tänks, sõbrad :)


kui eile päraslõunal põrnika ja ulla ja pudelitega linnapoole vurasime jõudsin tõdemuseni, mis mind tegelikult juba nädalaid kummitanud oli, kuid mida ma siiamaani tunnistada ei ole tahtnud. ja siiani ei taha. võibolla ei ole vaja ka. ilma oleks ju elu palju lihtsam. kui nüüd vaid suudaks mõistuse tagasi tööle panna ja mingi geniaalse salaplaani välja töötada mis mind sellest jamast välja aitaks. siis oleks elu jälle lihtne nagu lillemeri. või nii. aga eks näis, elul on viimasel ajal igasuguseid põnevaid vingerpusse mulle mängima hakanud.