reedel oli SSJS. põhimõtteliselt istusime 18kesi peppersackis, jõime, sõime, tundsime endid hästi ja tegime 10313kroonise arve. päris tase ju :) õhtu edenedes seltskond kasvas ning mingihetk liikusime läbi kaheksa (kus sain maasikamargaritale lisaks veel mõned tekiilakoolasidrunid ja kanatseesarit kah) miljoni tuttavaga varustatud hollysse, kust omakorda liikusin umbes hommikul baluusse. võinoh, ergo läks õue ära ja kurtis siis õige natsa hiljem telefoni et ei saa taksot ja niipea kui ma õue jõudsin leidsin valli baari eest, põhimõtteliselt ergo kõrvalt, lisaks õnnetutele taksotutele lisaks endriku koos saatjaskonnaga. ja vudinal kõik tolleks hetkeks juba suletud baluusse kus sai jälle veidi drinke ja niisama jaurata. kõvade varaste hommikutundideni. kui ma nüüd ei eksi siis jõin ma õhtujooksul ära 4+2+1+2 tekiilakoolakoksi, tekiilasanraisi, maasikamargarita ja ühe kirsisiidri. koju magama sain nats enne 8t ja hommikul (kell 2) ärkasin nagu lilleke aasal. kõvasti ei kurda, vahest võib niimoodi ka jaurata.
reedeöine eriauhind annele ja michelsonile kelle leidsin kell 6 hommikul baluu eest suitsu tegemast kuna neil ei olnd öösel vastu laupäeva midagi muud teha ja siis nad käisid kahekesi mäkis burksi söömas ning seejärel tulid leevile külla. boonusena viisid mind koju ka sest ma miskipärast olin tol öösel TÄIESTI andetu kõndija ja tahtsin libeduse ja uute saabste koosmõjul absoluutselt kogu aeg sellili kukkuda :(
laupäevane kõrghetk oli tseesari ja toorjuustuvaarikakoogine lõuna ribes koos super seltskonna, konkreetselt nummika teeninduse ja õige pikkade juttudega. meeldis:)
veidi hiljem õhtupoole sain seleebritiks ehksiis hr R võttis kaasa oksana tanditi uue peokleitide kollektsiooni esitlusele. mis oli väga sürr üritus. modellid kõndisid, viiul kääksus, kõik vaatasid. pärast sai üüratutes kogustes sushit ja shampust. a see mulle päris sobis sest sushi on hea ja boonusena sai naabermajas asutuva sushicat'i omanikega nii ja naapidi juttu aetud ja kasulikke kontakte tekitatud :D täiesti teistmoodi ajaviide igastahes.
edasi oli väike suur läbu ühes faffas fotostuudios, millest oli ennegi juttu juba. mõned endised ja praegused modellid, mõned fotograafid, mõned muud tähtsad inimesed ja jälle palju sushit ja alkoholi. minu choice of weapon tundus olevat asti vist. jaurasin seal natsa, ajasin veidike juttu, tegin tähtsat nägu, ja kui mingid tüübid linnapoole hakkasid minema siis krabasin end ka kaasa sest linnas mind juba oodati.
seadsin esimese asjana sammud kaheksasse kus oli tibukari koos. sai tehtud ulmelisel kiirusel 3,5 kokteili (õpetasin neile JÄLLE tekiila + värskeltpressitud sidrunimahl + koola kombinatsiooni), aetud veidi juttu ja siis põgenetud taaskord baluusse kus härrast endrikut singapuri saadeti. päevakangelane oli muidugi täiesti kutu kui ma peale 1 sinna jõudsin a polnd hullu. mingihetk läks õhtu igastahes natsa täiesti müstiliseks. kohalejõudes tegin mõned kokteilid, ajasin kõigiga juttu kes tuttavad tundusid, klaarisin lõplikult ära vanad jamad, ignoreerisin telefonikõnesid, kiusasin dead (nähtavasti teda surnuks rääkides ja kaelast hammustades, hmmmm) ja tekitasin uusi ja põnevaid olukordi. võinoh, pigem need olukorrad tekkisid kuidagi ise. ma ei saanudki täpselt aru kuidas. igastahes väga kõvasti ei kurtnud ja kahetseda ei ole nagu eriti miskit? jälle on natuke põnev ja imelik ja veidike segane igastahes. äkki aeg toob selguse. natukene. nagu ikka. lahe :)
mingihetk hakkas baluus pidu läbi saama, pandi juba tulesid põlema ja muusikat vait. võtsime seda kui vihjet ja liikusime kolmekesi föörstlaunži hommikust sööma. esimest korda maailma ajaloo jooksul ma SAINGI seal kanatseesarisalatit. hommikul kell pool7 või nii. eelmistel kordadel on neil alati mingi vabandus olnud. küll pole ei salatit või kokka või no maitea, pole nagu saanud lihtsalt. vastik koht on see muidu, tekitab mul pohmakat ja und miskipärast. ja nii oligi et sõin oma salati ära, tundsin et ei ole eriti hea olla enam ja seega keerasin diivanile magama. poisid sõid ka oma söögid ära, valvasid mul und, maksid söögid kinni ja kui minek oli siis äratasid delikaatselt üles :D tol hetkel sain muidugi aru mis süsteemi järgi organismi ja tekiila koostöö mul töötab praegusel eluhetkel - kuni ma pole magama jäänud siis on kõik okei. ja peale kasvõi minutist uinakut jõuab alkohol verre ja kikib täiega äässi. ehksiis kui me laundžist välja ronisime siis mul jalad vaevu kandsid ja ma sain maailma asjadest üldse õige vähe aru ja lalisesin umbes täie raha eest. hea oli et härrad viitsisid assisteerida jalutamisega, tõenäoliselt oleks ma muidu ärganud a la niguliste parklas või heal juhul hookahi ees. igastahes mingihetk oli jaanikiriku kõrval vestlus kus üritati mult välja selgitada et kas ma saan ise hakkama kojuminemisega või mitte. õnneks oli küsitlejale ilmselge et ega ikka pigem ei saa küll (põhivastus intervjuuküsimustele oli stiili maiteaää, mulonsuvaää, tahanmagadaäää) ja seega saadeti mind viisakalt käpaotsas koju ära. kui ma lõpuks tuppa jõudsin siis tundsin end nii raskes joobes et ei saanud isegi mitte pidžaama selgaajamisega hakkama. ja nii ma siis täis peokostüümis tekialla ronisingi, tugeva lalina tausal. täiesti lollaks ikka :D kell oli tol hetkel ka midagi pigem 8 kanti hommikul, trammid igastahes juba käisid ja tädikesed sõitsid turule shoppama. ja mis oli kõige parem? hommikul avasin silmad ja kuigi hetkeks oli nats kahtlane olla siis tõdesin et jepp, lilleke aasal, jumala mõnus olla. tekiila on ikka maailma parim leiutis! igastahes tõeliselt pikk ja mõnus hommik oli, tuleb tõdeda ;)
pühapäeva pärastlõunal helistas taaskord hr R ja sikutas koos kambaga boheemi hommikust sööma. või lõunast. või õhtust. fotostuudiopidu oli ka lõpuks ikka kräuhhhiks kätte ära läind nähtavasti. seega käisime neljakesi koplis vanakraamipoes, kui teised täiega shoppasid siis ma arutasin deaga telefoniteel poole tunni jagu eelmise öö plusse ja miinuseid ja keerdkäike, lõpuks sõime vanakraamihuvilistega mõned pannkoogid ja lõpuks ma maandusin oma kodus, ilusti tekiall, unenägusid nägemas. ehksiis tegin kirjeldamatu väsimuse peletamiseks vahepeal väikese uinaku ja selle postituse alustamisest on praeguseks möödas julgelt üle 5 tunni :)
reedeöine eriauhind annele ja michelsonile kelle leidsin kell 6 hommikul baluu eest suitsu tegemast kuna neil ei olnd öösel vastu laupäeva midagi muud teha ja siis nad käisid kahekesi mäkis burksi söömas ning seejärel tulid leevile külla. boonusena viisid mind koju ka sest ma miskipärast olin tol öösel TÄIESTI andetu kõndija ja tahtsin libeduse ja uute saabste koosmõjul absoluutselt kogu aeg sellili kukkuda :(
laupäevane kõrghetk oli tseesari ja toorjuustuvaarikakoogine lõuna ribes koos super seltskonna, konkreetselt nummika teeninduse ja õige pikkade juttudega. meeldis:)
veidi hiljem õhtupoole sain seleebritiks ehksiis hr R võttis kaasa oksana tanditi uue peokleitide kollektsiooni esitlusele. mis oli väga sürr üritus. modellid kõndisid, viiul kääksus, kõik vaatasid. pärast sai üüratutes kogustes sushit ja shampust. a see mulle päris sobis sest sushi on hea ja boonusena sai naabermajas asutuva sushicat'i omanikega nii ja naapidi juttu aetud ja kasulikke kontakte tekitatud :D täiesti teistmoodi ajaviide igastahes.
edasi oli väike suur läbu ühes faffas fotostuudios, millest oli ennegi juttu juba. mõned endised ja praegused modellid, mõned fotograafid, mõned muud tähtsad inimesed ja jälle palju sushit ja alkoholi. minu choice of weapon tundus olevat asti vist. jaurasin seal natsa, ajasin veidike juttu, tegin tähtsat nägu, ja kui mingid tüübid linnapoole hakkasid minema siis krabasin end ka kaasa sest linnas mind juba oodati.
seadsin esimese asjana sammud kaheksasse kus oli tibukari koos. sai tehtud ulmelisel kiirusel 3,5 kokteili (õpetasin neile JÄLLE tekiila + värskeltpressitud sidrunimahl + koola kombinatsiooni), aetud veidi juttu ja siis põgenetud taaskord baluusse kus härrast endrikut singapuri saadeti. päevakangelane oli muidugi täiesti kutu kui ma peale 1 sinna jõudsin a polnd hullu. mingihetk läks õhtu igastahes natsa täiesti müstiliseks. kohalejõudes tegin mõned kokteilid, ajasin kõigiga juttu kes tuttavad tundusid, klaarisin lõplikult ära vanad jamad, ignoreerisin telefonikõnesid, kiusasin dead (nähtavasti teda surnuks rääkides ja kaelast hammustades, hmmmm) ja tekitasin uusi ja põnevaid olukordi. võinoh, pigem need olukorrad tekkisid kuidagi ise. ma ei saanudki täpselt aru kuidas. igastahes väga kõvasti ei kurtnud ja kahetseda ei ole nagu eriti miskit? jälle on natuke põnev ja imelik ja veidike segane igastahes. äkki aeg toob selguse. natukene. nagu ikka. lahe :)
mingihetk hakkas baluus pidu läbi saama, pandi juba tulesid põlema ja muusikat vait. võtsime seda kui vihjet ja liikusime kolmekesi föörstlaunži hommikust sööma. esimest korda maailma ajaloo jooksul ma SAINGI seal kanatseesarisalatit. hommikul kell pool7 või nii. eelmistel kordadel on neil alati mingi vabandus olnud. küll pole ei salatit või kokka või no maitea, pole nagu saanud lihtsalt. vastik koht on see muidu, tekitab mul pohmakat ja und miskipärast. ja nii oligi et sõin oma salati ära, tundsin et ei ole eriti hea olla enam ja seega keerasin diivanile magama. poisid sõid ka oma söögid ära, valvasid mul und, maksid söögid kinni ja kui minek oli siis äratasid delikaatselt üles :D tol hetkel sain muidugi aru mis süsteemi järgi organismi ja tekiila koostöö mul töötab praegusel eluhetkel - kuni ma pole magama jäänud siis on kõik okei. ja peale kasvõi minutist uinakut jõuab alkohol verre ja kikib täiega äässi. ehksiis kui me laundžist välja ronisime siis mul jalad vaevu kandsid ja ma sain maailma asjadest üldse õige vähe aru ja lalisesin umbes täie raha eest. hea oli et härrad viitsisid assisteerida jalutamisega, tõenäoliselt oleks ma muidu ärganud a la niguliste parklas või heal juhul hookahi ees. igastahes mingihetk oli jaanikiriku kõrval vestlus kus üritati mult välja selgitada et kas ma saan ise hakkama kojuminemisega või mitte. õnneks oli küsitlejale ilmselge et ega ikka pigem ei saa küll (põhivastus intervjuuküsimustele oli stiili maiteaää, mulonsuvaää, tahanmagadaäää) ja seega saadeti mind viisakalt käpaotsas koju ära. kui ma lõpuks tuppa jõudsin siis tundsin end nii raskes joobes et ei saanud isegi mitte pidžaama selgaajamisega hakkama. ja nii ma siis täis peokostüümis tekialla ronisingi, tugeva lalina tausal. täiesti lollaks ikka :D kell oli tol hetkel ka midagi pigem 8 kanti hommikul, trammid igastahes juba käisid ja tädikesed sõitsid turule shoppama. ja mis oli kõige parem? hommikul avasin silmad ja kuigi hetkeks oli nats kahtlane olla siis tõdesin et jepp, lilleke aasal, jumala mõnus olla. tekiila on ikka maailma parim leiutis! igastahes tõeliselt pikk ja mõnus hommik oli, tuleb tõdeda ;)
pühapäeva pärastlõunal helistas taaskord hr R ja sikutas koos kambaga boheemi hommikust sööma. või lõunast. või õhtust. fotostuudiopidu oli ka lõpuks ikka kräuhhhiks kätte ära läind nähtavasti. seega käisime neljakesi koplis vanakraamipoes, kui teised täiega shoppasid siis ma arutasin deaga telefoniteel poole tunni jagu eelmise öö plusse ja miinuseid ja keerdkäike, lõpuks sõime vanakraamihuvilistega mõned pannkoogid ja lõpuks ma maandusin oma kodus, ilusti tekiall, unenägusid nägemas. ehksiis tegin kirjeldamatu väsimuse peletamiseks vahepeal väikese uinaku ja selle postituse alustamisest on praeguseks möödas julgelt üle 5 tunni :)
Postitage kommentaar
<< tagasi