mis ma muud ikka öelda oskan, kui et elu on ikka seiklus. ja vahest komöödia ja vahest tragöödia. teinekord krimka. ja mõnikord põnevik. ja päris tihti seebiooper. minuoma eriti. seekordset nädalavahetust on jube raske kuidagi sõnadesse panna. juhtus palju halbu asju ja rohkelt häid, sain uinuda vihasena ja ärgata rõõmsana, magasin terve laupäeva sest oli paha olla ja terve pühapäeva sest oli hea olla, leidsin mitu uut ja toredat tuttavat ning midagi täiesti teistmoodi sealt, kust ma seda ÜLDSE otsida ei osanud. noh, nagu mul ikka lühidalt jah, suhteliselt hullumajapuhvet.