saanud inspiratsiooni ühest martha kursaõe blogist otsustasin ükspäev valmistada pasta bologneset. pastad on pea-aegu minu leivanumber, kui välja arvata tõsiasi, et koguste arvestamises olen ma kohutavalt koba. viimanekord, kui endale spagette valmistasin, tuli neist potist kolme portsjoni jagu. ka seekord sai spagette hirmuäratavas koguses aga kuna kaste sai peale superväga maitsev (kui palju ikka saab eksida retsepti hakklina + purk kastet juures) ei jäänud järgi eriti midagi. niiet üks lisalinnuke "jah!" toitude nimekirja. üleüldiselt hakkavad mu söögimõtted otsa saama :( ristol on üks ja kindel eelistus - alati ja igal võimalusel itaalia pada. mina seda talle kunagi tutvustasin ja kuna see siiamaani mu lemmiksöök on, ei ole mul selle iganädalase menüükülalise vastu mitte midagi. aga mitmekesisust on vaja.... ma olen üritanud pastasi teha (makarone, spagette, spagette praetult koos munaga), ühekorra pannkooke (neid tuli hirm palju ja pealegi läks tainas ümber ja terves köögis oli mingi vastik taignakiht pärast) ja risto vist ühekorra proovis korraga praadida friikartuleid ja mingeid liha-asju veel. esimesed jäid pooltooreks ja teised läksid vist ebaühtlaselt soojaks aint. ahjus oli sama rooga niiii lihtne valmistada.... igastahes üks lollikindel kõhutäitja on üks paras lavashiportsjon :) aga see kööginurk ajab mind lausa marru kohati. kaks pliidirauda ja need ka üksteise taga. pann ja pott üksteise seljataga on väga ebamugavad toimetada ja üldse, jonn, häda, viletsus. kodust saadud pann on muidugi ka tõeline õelusekott - kuumaks minnes tõmbab põhja kummi ja praadimiseks peab tõeline professionaal olema et õigeid kuumi nurki söögiga tabada. seda ma ju ei ole... :P eelmine nädal läksin poodi ja ostsin 2kg koti kartuleid (risto ostis ka 3 sibulat sest ta tundis et neid on vaja aga mina neid ei söö ja nüüd nad elavad kapis) plaaniga neid praadida ja njämmusid krõmpse tudengikartuleid süüa. lõikusin läbi higi ja pisarate hästi õhukesed viilakad ja viskasin pannile. umbes pooled said söödavad, umbes kõik ülejäänud olid täiesti TOORED! see-eest enne kartuleid pannil figureerunud minifrikadellid tulid üli head ja neid olen nõus teinekord ka näksima :P oeh, nii palju söögijuttu ja ei mingit loogikat. igastahes selles kodus on isetehes proovimata on veel kanafileetükid, riisikeetmine ja keedukartulid. mis minu ustavate lugejate söögisoovitused oleks?

aga lohepoolelt... lõputöö teema on valimata, juhendajaga rääkimata, tugevus II kodutööd tegemata, logistika aluste KT'ks õppimata, dushiall käimata, garderoobinurk on jälle sassis, kodu vallutavad tolmurullid, kevad on nautimata ja mina istun toolis, kirjutan blogi, unistan docs.ee lehel oma kunagisest porschest ja mängin netis. normaalne, nagu ikka.