jälle üks lohe nädal seljataga :) neljapäeval käisime tipsuklubiga mari isa juures väikesel grillveinil. et teisest viimast võtta oli mul riz kaineks autojuhiks kaasas. temal muidugi sai mingi nats enne ühte pidutuju otsa ja nii jätsingi kangelannad kikuga jooma ja põrutasin ise koju tuttu. kurrrrb, jälle jäin põhikildudest ilma :(

peale viimast töönädala päeva käisime combikatega nõmmel oma võimeid testimas. seikluspargis nimelt. mul on siiamaani tunne, nagu oleks terve reedese päeva pühendanud ainult kätekõverduste tegemisele. käed ja kõik rindkeres paiknevad lihased on niiiii valusad, ei suuda end isegi kotttoolist normaalselt püstigi ajada. ega kui korraks valvsuse kaotad ja pilk maapinna suunas ekslema läheb siis on ju kohe kogu ülakeha krampis ja süda puperdab rinnus :D aga vähemalt sai esimesed kolm rada edukalt läbitud. jajah, need mis mõeldud kuni 140cm lastele. minujaoks suurimad katsumused kolmanda rea redel (viimastel astmetel oli tunda ikka korralikult kõikuvat resonantsi juba), pikilaudadest palksild ja gorillahüpe (kõik siis mingi ca 6m kõrgusel). viimane oli tõeline eneseületamine. istusin seal puuotsas, nutt oli kurgus, käed värisesid ja tõeliselt õudne oli kokkuvõttes noh! aga ära tegin. jäin veel viimasel rajal kuhugi maa ja taeva vahele kinni sest ei suutnud end võrku kinnitada sest papu tuli ära, aga see oli pisiasi. väga lahe oli igastahes. pärast vaatasin neid supertublisid, kes neljanda ja viienda raja peal müramas käisid. huhhh, ei, minujaoks oli see kolmas kaa juba väga suur pluss elukogemuste karbikesse. tubli töö.

reedel külastasime kadri sünnipäeva. kuidagi on nii juhtund, et mulle ei sümatiseeri eriti üldse midagi peale veini juua enam. uhkeid kokteile aint :) igastahes travel lounges suutsin ühe siidri ära juua ja loksukese rummkoolatki, aga ega isu rohkema jaoks jätkunud ka. näkerdasin juustu ja küüslauguleibasi ja vaatasin kuidas inimesed purjutasid. palju toredaid inimesi taaskord.

ahjaa, on vist jäänud mainimata, et neljapäeval sain oma nunnu-nikoni kätte ja esimesed mitukümmend pilti on tehtud ka. nunnu-nikoni nime sai ta [digi] ajakirjast, kust paar tundi tagasi beebit arvustavat artiklit lugesin. fotoka sisseõnnistajaks sai neletibu, kelle vanemate pulmakingituse jaoks minul ja pisil oli au kõvasti pilte klõpsutada. minuarust sai tulemus täiesti okei ja ma loodan et hõbepulmalistele sobib ka :) aga beebiga on meil veel pikk tee minna - pole manuaali veel eriti pikalt lugenud ja seega siiamaani tegustenud põhiliselt auto-režiimil ja sisetunde ajendil. suurem treening saabub loodetavasti algava nädala lõpupoole, kui ristoga soome põrutame. aga kuidas, on minujaoks veel natuke müstiline. hetkel on sõiduvahend (ehksiis porsch, sest teemaks on porsche tehasekülastus) garaažis, pooli rattaid pole all, tungraud kõhuall, mootoriremont tegemata, targakatus irvakil ja pidurid ilma vedeliku ja tihenditeta. no igastahes loodame parimat.