nädalavahetusel pidutsesin kursakaaslastega saaremaal sutu rannas. võõrustas imre ja lisaks kohalikele olid pealinnast külas peale minu veel kristjanid, mari, inks, kata ja reijo. pikka juttu (nagu minu tavalised kroonika-viikendi-kokkuvõtted) ei viitsi kirjutada, lühidalt oli maru mõnus ja aeg lausa lendas mööda. tegelt ei ikka nii lühidalt kaa ei saa. paar faktoloogilist asja tuleb kirja panna. ehksiis üritaks seekord nagu niimoodi.... liigsete detailideta :) kohale sõitsin kiku ja philiga, kes avastasid teepeal suhtelise hingesuguluse ja nii nad siis pläkutasidki ja minul oli õige vähe võimalust suud paotada :) phili viisime peole ära ja rallisime sutusse, kuhu jõudsime samaaegselt teise kaheautolise ekipaažiga, kes meie praamist napilt olid maha jäänud. siis oli pidu ja siis oli hommik ja siis mängisid teised terve päev võrku ja mina hüppasin batuudil ja päike oli sõber ja imre helesinise veega bassein kaa. ühtlasi suutsin suht sõbruneda imre kahe tohutu suure koera - tiibeti mastiffi prissa ja kaukaaslase maxiga. siis käisime kikuga õhtu jaoks varusid täiendamas ja ostsime selverist mingi 1400EEKu eest alkoholi. poes vaadati veidi naljakalt küll ja paar päris põnevat kommentaari saime ka :D edasi tuli vist õhtusöök ehksiis uskumatutes kogustes grill-liha. minu esimene kogemus metssea sisefileega ja see on PARIM LIHA EVER kui nüüd päris aus olla. ega pakutud tavaline kodunots ja kuldi välisfilee kaa just eriti kehvad polnud aga sisefilee oli kergelt öeldes taevalik :) läbi sai ka hüpatud marumõnusast saunast ja tehtud spordi mõttes maratoni saun-bassein-saun-bassein-saun suunal. siis oli jälle pidu-pidu-pidu ja millalgi tuttu ja siis oli jälle hommik. võinoh, lõuna. kuna ilm oli hall, siis sisustasime päeva toas. sai mängitud eestimaa mängu (jäime matuga teiseks) ja ka aliast (imrega paaris aga samuti teiseks) ning tänu mängudele laiendatud kõvasti oma teadmistepagasit. näiteks eesti kõrgeim tamm on 32,6m kõrgune ja laidoner on olnud TTÜ audoktor ja rattus rattus on kodurott ja no veel palju erinevat. sõnavara täiendas mul eelkõige reijo ja nüüd ma siis tean, mida teevad poisid kajakatega ja kuidas valmistatakse nabakooki. peale mängu oli jälle grillfiesta ja peale seda, kui mahutasime 206 esiistmele 4 täismõõdus noormeest põrutasime põnniga (mari pego) kodupoole. nüüd kodus, väsind aga õnnelik ning loodetavasti tsipake pruunim kui 3 päeva tagasi :) lõppu üks vahva grupilt imre külalistemaja trepilt, kus ainult edith (minu kõrval) on mittemehaanikuna peale eksinud.


aga tagasi sõites sain tõeliselt kurjaks. kata ja inks kaitsesid eelmisel nädalal mõlemad oma lõputööd ära. rääkisid siis kirjutamisest ja juhendajatest ja fanatismist, mis kirjutamisel tekkis. mul hakkas lausa kurb, kuna tegelt ma oleks ka tahtnud kirjutada ja lõpetada ja värki aga autotehnika õppetoolis, kelle all mina peaks oma lõputööd kirjutama, ei ole normaalset juhendajat ning nii see asi soiku jäigi. jürkal, kes meie eest hoolitsema peaks, on kõigist tudengitest nagu suht pohh ja ta isegi ei viitsinud aidata mul midagi välja mõelda, igakord kui temajuures juttu käisin puhumas, tulin tagasi, pea tuult ja tolmu täis ja arvasin, et olen millelgi jälil. 20mintsa hiljem olin alati veel rohkem segaduses kui enne konsultatsiooni. ma tahaks ka leida teema, mis oleks nats mehaaniline, minujaoks põnev, samas mitte liialt konti murdev ja juhendaja, kellel oleks nagu mingi huvi ka minu või minu lõpetamisvõimaluste suhtes. praegu olen lihtsalt sellises faasis, kus kõigil on kõigest ükskõik, ja see teeb mu nii maru kurvaks ja samaaegselt kurjaks, kuna ma ei oska selless suhtes midagi ette võtta ega ka ennast kuhugi õiges suunas liigutada. oehhh, ma isegi ei oska neid emotsioone kirja panna mis mul peas ja kõhus tormi teevad praegu. peaks end vaikselt käsile võtma ja äkki ikka saab mingit asja. lõpetamata kõrgharidus on tänapäeval popp küll, aga mitte minu jaoks. ma vähemalt väga loodan.