jutud on selgeks räägitud. ei olnudki nii raske kui alguses tundus, ei minu ega tema jaoks. igastahes kõik on hingelt ja mõtetest ära öeldud ja eks näis mis saab. või mis mitte. hea igastahes, palju kergem on olla.

neljapäeval lähen kooriga peterburgi. rahvariided on, valge kleidi saan ka, emps tõi kohvri, hääl kadus hommikul ära. tüüpiline.

kui ostad kokat, võid saada hoopis amfi. ei, mitte omast kogemusest ei tea, tuli jutu sees välja. ja koka nähtavasti väga paha polegi (ma vikist lugesin just, googeldada ei julgenud, viiakse veel KAPOsse ülekuulamisele), ajab jutu jooksma ja une minema. teinekord paneb jaburusi ka tegema. ja pärast on kass peal.

alguses oli ka kokakoola sees kokalehti.

esimesed ilmingud et läpakas hakkab vanaks jääma. palud läbi quicksilveri avada messenger (kuna adium ei taha töötada) - avaneb excel. mingihetk pannakse kinni kõik finderi lahtiolevad aknad, ilma pikema põhjenduseta. kustutad ära umbes 3GB jagu muusikat - vaba ruumi tehib juurde 3MB.

probleemi lahendamine selle ignoreerimise teel on populaarne ka väljaspool RK korteri elanikkonda. ja isegi meeste hulgas. votsiis.

tegelt peaks alustama hoopis sellest et täiesti teenimatult on kuidagi tuleviku jaoks jäänud talletamata eelmise nädalavahetuse teises pooles toimunu. kuigi tuleb tunnistada et tegelt ei toimundki midagi eriti, siuke rahulikkusele kalduv oli. kõigepealt veetsime suhtkoht terve päeva asse ja liisuga erinevates ostukeskustes viimaseid rahanatukesi laiaks lüües ja lõpetuseks läksin ühe toreda härrase sünnipäevatähistamisele. alguses oli mul geniaalne plaan teha väike trallmöll ja peole uhkelt trolliga ilmuda aga enesetunne ei luband ühistransporti kasutada ja seega liikusin üritusele oma suurepärase automobiiliga ning elasin kaasa kuidas suuremosa inimesi, sh tähtpäevaline ise, end päris sõlmes kringliteks tõmbasid. kingiks viisin seljasügaja, millest sai ülesünnipäevaline superhitt. nüüd meenubki, peaks neid lausa varuga koju ostma, see aasta tuleb kindlasti veel tähistamisi. igastahes kuna ma seekord olin usin ja tubli ja audiga siis olin seekord puhtalt mahlapeal väljas. nii ma vähemalt arvasin. phili alkomeeter samas arvas et mul on vähemalt 0,7 promilli joovet, kui kella 3 ajal kui linnapoole liikuma tahtsin hakata. ehksiis olin umbes täpselt sama purjakil nagu alkomeetri omanikgi, kes oli terve 1 alkoholivaba õlle ära joonud kõva 6 tundi enne puhumist. samas liina suutis selle asjandusega lõdva randmega mingi 2,9 välja puhuda ja testgrupis osalenud poistest ma parem üldse ei räägi. asjandus on ilmselgelt praeguseks kalibreerimisse viidud :)

eile ehksiis minujaoks reedel juhtus niiet läksin mina VSi, klaverit mängima nagu ikka, ja sattusin seal täiesti poolkogemata siiderit jooma härraste ülari ja andrusega. võinoh, mina jõin siiderit ja nemad olid niisama ja ajasime juttu. ja siis juhtus kuidagi nii et täiesti müstiliselt sattusid samasse asutusse sambuca-kunn dänjel ja margo ka. ja kuna ülar läks koju tuttu ära siis jaurasime õige veidi veel ja siis läksime jaurasime privvi kus oli nii-ii-ii-iii-i hea pidu järjekordselt ja meeldivalt mittepalju inimesi. teised rokkisid mööda tantsupõrandat aga me olime kahekesi enamvähem korralikud ja jõime seal vaikselt siidrit edasi (mõni läks muidugi rummkoolade peale üle mingihetk sujuvalt ja puhus järgmine päev kell14 1,5 promilli...) ning arutasime maailma asju ning lahkasime kordamööda ja korraga minu ja meeste hingeelusid :D tõeliselt khuul õhtu oli, tuleb tunnistada. see oli nii armas kuidas härra suhtles ühe teise härraga sõnumite vahendusel ja siis telefon värises alatasa ja kui oli vajaliku infoga sõnum siis anti mulle ka lugeda ja analüüsida. ja siis kirjutasime koos vastuseid. võinoh.. teineteist assisteerides. kuigi jah tegelt tema vastas ja vahepeal küsis mult üle et kas nii või naa oleks okei öelda. hommikul lahkusime olude sunnil niivõrdkuivõrd sõbralikult teineteisest prive ukse ees, uueks kaaslaseks loosisin täiesti kogemata samal ajal samas kohas olnud liisu ning läksime võtsime koos väikese hommikuse franxi ja koju tuttu ära.

seda ma täpselt ei mõista et miks krdi pärast ma ärkasin peale umbes 4+4siidrit (vist?) reedeöösel laupäevahommikul ropu peavalu, veel ropuma kõhuvalu ja üleüldise vägahalbollaga. siider on limunaad ju! peaks kahjutu olema. põhimõtteliselt esimest ärkamist ma eriti üldse ei mäleta aga peale köögis vee järgi käimist võtsin vastu otsuse et ibumetiin ja tekialune on antud päeval päris kindlasti minu suurimad sõberid. ja nii ma siis vahelduva eduga kella viieni tekiall valuvaigistite (mis miskipärast absoluutselt peavalu vaigistada ei soovinud) uimas tukkuda tiksusingi. vahepeal tegin ühe või teise silma lahti ja vastasin MSNis esitatud küsimustele, siis pöörasin teise külje ja tudisin edasi. ametlik kella viie ajal toimunud ärkamine tähendas siis seda, et kogusin oma allesjäänud tahtejõu kokku ja lohistasin end kööki võikude kallale järama. et natukenegi elu sisse saada. vaatasin taaskord mõned suurepärase kultuurisaate (tõlge: top gear, ofcourse) osad ja lõpuks juhtus kuidagi nii et gea ja phil krabasid mu autopeale ja kimasime viimsisse filmile.

seal olid toredad sõberid ja nalja sai ja adrenaliin oli juba siis hea film kui seda kinos vaatamas käisin. kuna olemine oli endiselt natuke hõre siis eelistasin filmikõrvale limpsida granaatõunamahla rohke jääga. filmi lõpetuseks käisime mustaka hessukas ja siis toodi koju tagasi.

aga no laupäev ju! mis lollid naljad! seega krabasin köögist sidrunimahlapaki ja lippasin baluusse, kus pidi toimuma Hea Pidu. kui veidi problemaatiline sanitaarruumide olukord välja arvata siis täpselt nii oligi. täismaja, odavad joogid, super muusika ja ükskunimitu tuttavat nägu. viisin oma sidrunimahla baari ja nautlesin tekiila-sidrunimahla-koolasid, erihinnaga, terve öö :D igastahes jaurasin siin ja jaurasin seal ja mingihetk juhtus hoopis nii et läksime CJga angelisse tseesardama. tüüp oli mulle ühe salati sees a lõpuks ilmnes hoopis siuke tõsiasi et ainuke kaart mis tal kaasas oli oli angeli kliendikas ja nii saingi mina hommikusöögi kinni maksta :D jaurasime mis me jaurasime (see koht õhtust on miskipärast nats hägune, kuna me ajasime koguaeg juttu. aga millest? seda ei tea vist keegi) aga lõpuks jaurasime baluusse tagasi. kus oli pidu just ära lõpetatud. no maru mõnus lugu küll. baluu uksetaga kopereerusime härraste Mi ja Pga ning miskipärast võtsime suuna levist välja poole. sinna kohale jõudes ootas meid ees inimparv tänaval ning tõdemus, et ka seal on põhimõtteliselt ustesulgemiseaeg ja sealt visati meid enne välja kui mantlid seljast saime. seega, mis nüüd edasi? CJ hiilis salaja taksopeale ära ning põgenes koju. ja alles jäi meid kolm. kuskilt leidsime veel korraks härrase andruse mingite daamidega. aga nemad kadusid juba hetk hiljem uuesti ära kuhugi.

igastahes tekkis kuidagi üligeniaalne plaan minna luise avenüüle väikestele drinkidele. aga kuna luises polnd alkoholi varutud siis tuli mul übergeniaalne plaan ära realiseerida roosikrantseri viinad mida üldiselt oli kasutatud ainult ravieesmärkidel ja külaliste jootmiseks. aga kuna meie närvihaiged naabrid on külaliste kutsumise kui sellise isu absoluutselt ära võtnud siis noh, mis nendega ikka teha, eriti tihti ei olda meil siin ju haiged ka. ehksiis mina lippasin koju viinade järgi ja kutid läksid westmanni pealejooki ja dikile sööki ostma. nii oligi. sellest stseenist on jäänud ka minu öö ainukene registreeritud kellaaeg peale 00:15 hessuka järjekorrast ootamist, nimelt kui kodust väljusin, siis helistati ja uuriti kus ma olen. kell oli 6:34... luises oli jämm ja jaur ja jämm ja jaur ja juhtus palju väääga naljakaid asju mis ei kannata ei trükimusta ega tegelt meenutamistki, kõvasti liiga sürreaalne :D maru lahe oli ja marvan mul kõhulihased homme teevad suurt valu mulle sest paar korda pidin ikka puki pealt köögipõrandale külili maha kokkuma kuttide jutu peale. kuna viinasõpra minust ei ole siis elasin poiste võtuperioodile kaasa ja maiustasin ise kordamööda vee ja nende pealejoogiga. ja siis oli äkki väljas natuke valge.

ja siis tüüpidel tekkis hull suhtelmisvajadus (....) ja hakati pühapäevahommikul kell 10 telefoniraamatuid läbi helistama. taas kord tuleb tunnistada et ma olin ikka toanurgas konkreetselt kõveras naerust suurem osa ajast sest 95% kõnedest ei võetud üldse vastu ja kui keegi ühel või teisel põhjusel murdus siis see mittehelistavalt osale seltskonnale kuulda olev jutt oli täpselt nii jabur et maru keeruline oli tõsisemapoolset nägu ette manada. teise tõsiasjana peaks mainima et nad said kogu selle 2tunnise helistamise tulemusena kätte mingi 5 inimest vist kokku, lõpuks paar helistas tagasi ka veel. aaa ja öösel poisid leidsid harju tänavalt mingise mobiiltelefoni. sõnumite ja telefoniraamatute eksamineerimise tulemusena jõuti selleni et omaniku näol on tegemist kellegi hr martiniga kes tunneb ines karu ja tanel tatterit ja kellel on auto numbriga 111NNN vms. jumal tänatud et kutil kõneaeg otsas oli, muidu oleks tõenäoliselt hirmsaid asju juhtunud. praeguseks on telefon oma omanikuga taas õnnelikult kokku saanud. kuidas täpsemalt on minujaoks siiamaani müstifikatsioon.

nii aga tagasi hommikusse. mingihetk õnnestus neil telefonitsi tabada keegi härra K, kes pika väitlusturniiri tulemusena ilmusmingihetk uksetaha kaasas liitrine rumm, jääteed, kokakoolat, pikk juustusai, kaks pakki kodujuustu ja keedetud peeti. ja nii ma siis võtsingi süsteemist väljunud tekiilakooladele sipsti rummjääteed otsa mõned tassitäied. ma täpselt ei saanudki aru kuidas aga äkki, uue ja saabunud hommiku valguses, tekkis ühel Jube Hea Idee enda soengule total makeover teha. ja nii käidigi toodi paari maja kauguselt mingi juuksepardliasjandus ja härra pikkadest blondidest kiharatest jäi järgi kõigest 3mm pikkune siilikas. tüüp istus nagu väike õnnetusehunnik dushikabiinis seni kuni teised härrased uue look'i kallal tegutsesid. mina muidugi ei suutnud jälle olla ja valasin samaaegselt köögi nurgas kausside viisi pisaraid sest kogu see olukord oli nii ulmenaljakas et teistmoodi lihtsalt ei saanud enam! väga "just põgenesin murru vanglast" väljanägemine oli lõpuks.

härra M hiljem rääkis et see oli veel suht enamvähem normaalne asjade käik. nimelt aastaid tagasi olid ühel hommikul ärganud kahekesi sõbraga ja olid suutnud väikese peotsükli käigus orgunnida endale üks kulmuneedi ja teine... maiteagi mis see on, huuleneet vist? see mis seal alahuule ja lõua vahel käib :D ja mingi teise peotsükli käigus ühe tüübi täiesti kiilaks ajada, nagu noh, nulliga ikka, brrrr. ja no seda linnalegendi mõõtu jaapani juttu ma olen vist juba kirja pannud korra. täiesti ebareaalsed kutid. igastahes nüüd oli kell juba kuidagi kaks saanud ja tuli selline põnev mõte et hüppaks enne proovi kodus dushialt läbi ja käiks kiirelt solaariumis. enne dushi suutsin muidugi suhteliselt illustreerivalt oma antud hetke olukorda ja võimekust asju lennult taibata läbi MSNi väljendada. väike stiilinäide või paar ei tee kindlasti paha.

15:09:04 liivi: marvanm remontsdiierdf ei teeks paaha
15:09:15 liivi: (hea blognissekanne tuleks praeguv ist)O
15:13:52 liivi: teeb väikese remontdsiiidetr
15:13:56 liivi: ja siis cfudhislaalla
15:17:23 liivi: ket ma läin ära dushgifall
15:17:33 liivi: maailma kõige kereulisem sõuna on dusghf
15:17:41 liivi: kus see krfi g tuleb koguage
15:20:07 liivi: ma lähen hüppan dushialla (!!!!! ahakkananam asain) ja siis tulen su manju kuivama vms
15:20:10 liivi: jalgade pealet
15:20:12 liivi: igltudn
15:21:07 liivi: hiljem föärääägid

nagu nendest stiilinäidetest järeldada võib siis eelmine, reaalselt umbes minutise trükkimisajaga sissekanne, võttis ikka omajagu keskendumist ja vigadeparandust. nii oli ka, tuleb ausalt tunnistada. aga nagu näha, lõpuks sai dushiall käidud, solaariumisse ei jõudnud kohe üldse, proovi see eest küll (mis oli ka muidugi selle sajandi raudselt kõige naljakam proov ever ja ma ei ole isegi kindel kas selles on süüdi see et ma kuskil ühe ja lõpmatuse promillide vahemaal kõikusin või äkki lihtsalt oligi siuke huumoritegemine koguaeg sest no ma lihtsalt lõkerdasin sellest neljast tunnist suurem osa ajast) ja siis sõime liisuga väikese pühapäevapitsa ja nüüd ma lõppude lõpuks saan vist magama ära sest kell on tervelt peaaegu 1 ja ma olen ühtejutti üleval olnud mingi 31h vist juba? oi pläää see oli ikka päris raudpoltkindlasti üks kõige sürreaalsematest nädalavahetustest mis mul üldse olnud on. opadiiii. uni on.

ma ärkasin laupäeva õhtul kell 5 pea ja kõhuvalu ja üleüldise halbonollaga, sõin ära 800 jagu ibumentiini, vaatasin 2,5 topgeari ja siis läksin peole. tundaega tagasi lõpetasin oma ürituse viimase rummijäätee. nüüd marvan oleks õige aeg teha imepisikene remontsiider, sest muidu lähevad asjad õrnaks, ja käia kiirelt dushiall. solaariumisse vist enne proovi enam ei jõua. eks ma hiljem selgitan kuidas asjad niimoodi läksid. võibolla.

jalutasin mina mööda roosikrantsi tänavat, mingi a la outkasti mrs robinson mängis pleieris ja mõtlesin omi mõtteid. näiteks et kus liisu on. kas ta ka koju tuleb millalgi. kui tuleb siis millal. polnd nagu ammu kuulnud. lülitasin pleieri välja ja võtsin taskust telefoni et teha üks väike kõne. ja siis tuli nurgatagant pisike tüdruk sinises suure punase spordikotiga ja tegi mulle uusaastakalli! vot milline maagiline jõud on mõttel.

kuna ma olin terve reedese päeva veetnud, nagu eespool kirjeldatud, ehksiis topgearides, filme vaadates ja süües, oli mul kõht tegelt suht täis kui dänjeli juurde saabusin. sellegipoolest pakuti väikest hiinatoitu, siiderit ja kõrvale filmi. ei, nalja sai ning taaskord tuli tõdeda, et eesti on üks imepisikene koht. liigagi pisikene. kuna härra minuga rottima tulla ei tahtnud, siis jalutasin veidi enne keskööd krahli, kus tsikkidega trehvasime. ja pidu oli nii mõnus. olin küll ainult veidi siidrine aga palju rohkem polnudki vaja. seltskond oli super, muusika oli nii mõnnadi mõnnadi, nägi palju vanemaid ja uuemaid tuttavaid, mõned rohkem, teised vähem purjus. ja naljakas oli ka. eriti meeldis mulle härrase ex-naabrimehega pikki vestlusi pidada ja härrase andruse meelitusi ja selgitusi kuulata. lõpuks läks muidugi nagu ikka. tuled pandi põlema ja muusika tasa. elukaaslane koos kambaga läks vist burgerdades kodusuunas ja meie läksime siis andrusega sofabaari. võtsime mõned siidrid ja arutasime elu ja muid asju. tore on istuda varastel hommikutundidel hubases keldrilaundžis, kuulata ilusaid asju. näiteks oma suu ja välimuse ja olemuse kohta. ning samal ajal üritades aru saada miks mõni teine neid ei näe või näha ei taha. natuke sain targemaks aga ega see olukorda kokkuvõttes paremaks ei teinud. kurb ja paha on ikkagi. aga lõpuks juhtus nii et meid oli seal igastahes hoopis kolm. ja läksime kakumäele. kus tegime paar tundi mitte midagi. ja siis toodi koju ära. uksest sain sisse veel pimedas, praegu mingi päikesepoeg juba piilub majade tagant.

paar öeldud asja võtaks hea meelega tagasi aga sõnad on nagu varblased. niipea kui peost lahti lased on läinud, ja sabasuled on neil lühikesed ja krabamiseks liialt libedad ka. kuigi ega see niikuinii midagi ei muudaks.

ärkasin täna kell 12. ja siis üritasin umbes 15 minutit välja mõelda mis päev on. nagu oleks esmaspäev aint et ei saa ju olla sest nädalavahetust pole olnd. siis mõtlesin et äkki laupäev. või pühapäev? lõpuks jõudsin selleni et okei reede. ja siis pidin südame rinnust välja ehmatama sest reede on ju tööpäev. õnneks jäi süda siiski seekord tuksuma sest kohe meenus et kolmapäeval sai välja loositud kaks soome osakonna õnnelikku kes uueaasta teisel päeva end töömuredega piinama ei pea. kuna mul loosis kunagi ei vea siis ma keeldusin paberilipakat valimast ja sain selle mis üle jäi. ja seekord läks õnneks. juhuu.

tuleb tunnistada et minujaoks on olnud erakordselt rasked pühad. ma pole siiamaani täielikult toibunud katastroofiliste tagajärgedega "väikesest veiniõhtust" pea nädalake tagasi. seega on totaalselt raisku läinud kaks (hetkel veel küll poolteist) 5päevast nädalavahetust. kuidagi on ära haihtunud need inimesed, kellega sai vahepeal iganädalavahetuseliselt suheldud ja kellega koos alati totaalset hommikunimöll garanteeritud. ma olen erinevates mõtetes ilma jäänud õige mitmest inimesest, kellest ei tahtnud üldse ilma jääda. jõulu ja talve ja aastavahetusetunne jäi kuhugi lõunamaale palmialla puhkusele ja seeaasta kohale ei jõudnudki. kass on endiselt peal, väljas on külm, märg ja pime. ning kõik see kokku, mõni asi rohkem kui teine, ongi need pühad nii vastikuks ja vaevaliseks muutnud.

aastat vahetasin seekord koos tuuli, maria, erki, kristeli ja veel mõnede toredate inimestega luises ja toompeal. tõeliselt rahulikult kusjuures. võibolla jõin õhtupeale kokku ära tervelt ühe pudeli astit. võibolla sest ma pole päris kindel kas kokku tuleb üldse terve pudel. aga midagi sinnakanti. tegin endale iiiilusad lokid (mis luise asemel küll kuhugi mujale peole läksid), panin selga oma roosakaspunase montoni kleidi, sidusin korralikult kinni parema käe mis uuaasta +/-1päev streikis aga nüüdseks on jälle funkama hakanud vaikselt, tegin piduliku meikappi ja nii oligi. saluuti ronisime vaatame presidendi juurde aga nagu selgus, siis seal oli veel umbes miljon inimest, kellest suurem osa sõbralikust naaberrahvusest, ja ühtegi raketti ma seeaasta ei näindki. päris äge ju. uueaasta esimeseks eineks praadisin endale kartuleid ja võtsin kõrvale maria seenesalatit ja siis tegime kambakesi umbes neljani hommikul sünonüümide arvamise mängu ning seejärelt tegid enamik paar tundi "üritaks nüüd saada takso" mängu. uueaastakõned tulid empsilt ja õeraasult ja liisult ja alarilt, lisaks mõned stampsõnumid ja paar personaalsema lähenemisega õnnitlust. peale väikest hommikust tervsilikku jalutuskäikku kell 5 olin igastahes kodus ja tekiall. vaatasin aastaalustamiseks lõpuni õhtul pooleli jäänud topgeari vietnami-eri ja selle poole pealt jäingi magama ära.

aasta esimesed päevad olen veetnud vahelduva eduga voodis ja diivanil, ühekunimitme teki sees koos erinevate filmide ja topgeari 11nda hooajaga. väikeste kõrvalepõigetega kööki ja/või sikupilli stuudiosse. täna olid suured plaanid. tahtsin minna kotti ostma ülemistesse, inzule kinki mustikasse, järvele voodipesuvarusid täiendama ja midagi oli kristiinest ka vaja. aga olen jõudnud täpselt niipalju et dushiall käind, mõelnud sellest et piim on otsas seega peaks westmanni roomama, meie laguneva lae järjekordsed tagajärjed esikust kokku korjanud ja köögilaualt kolm asja kappi ära pannud. raudselt maailma produktiivseim aastaalustus. loodetavasti see ei määra kõike mis sellel aastal toimuma hakkab...

2008 suurimad kordaminekud
- märtsis kolisin maailma kõige mõnusama korterikaaslase juurde roosikrantserisse
- käisin itaalias, inglismaal, slovakkias, austrias, šveitsis, soomes ja hiiumaal
- hakkasin suhtlema erinevate sõprade sõpradega ja sain tänu sellele lugematul arvul uusi tuttavaid
- põnevad teemarendused erinevate uute tuttavatega
- andsime musettega kolm suuremat kontserti
- pidutsesin vahelduva eduga metsikult ja keskmise metsikusega
- tutvussuhete tekitamine balou ja stereo ja prive barmenidega
- leidsin alkoholi mida mu organism talub aga mis maitseb ropult halvasti (a.k.a. tekiiila)

2008 suhteliselt läbikukkumised
- otsustasin oma ilusad blondid kiharad tumepruuniks värvida
- audikesega seotud probleemid
- lasin liiga palju inimesi südamesse, kellel sinna asja polnd
- kooli ei lõpetand
- tsiklilube kätte ei saand
- testisin ära erinevad alkoholid mida mu organism ei talu (a.k.a. rumm, viin, vein)
- aastalõpuks saavutatud erakordne pankrotiseisund
- armastust otsisin aga ei leidnud