homme õhtuks on korter tühjaks tehtud ja mina ise rallitan lõuna suunas. ees ootab nädalake 28* soojust ja päikesepaistet surnumere vahetus läheduses. päris puhkus ei ole, sest kava on tihetihetihe ja hääle saab raudselt meeldivalt ära kähistada, aga vähemalt saab mõtted tavapärasest mujale ajada. või tegelt, saab vist isegi üldse ilma mõtlemata. mõnush :)

viimaseaja peod on kõik kiftid olnud, aga mitte sellised hullud möllud. mina olen enamasti kas kerges joobes võisiis hoopis kaine ja vaatan, kuidas teistel on need peod, millest vahepeal veidi puudust tunnen. sellised möllud, kui isegi kümnes kokteil ei ole veel liiast ja nägu ei õheta ja sott ei ole mingi raha. möllud, kus klubi on võõraid täis aga kõik on omad, tantsusammud tulevad ilma mõtlemata ja ei pea põdema et kuidas öösel koju (või ükskõik kuhu magama) saab. möllud, peale mida ärkad hommikul kuskil ja asud nuputama, et kus ja mida eelmisel õhtul/öösel ikka tehtud sai. möllud, kus ei ole asukoht ega muusika, sest fiiling on lihtsalt nii ülepeakaela mõnus et muust on täiesti ükskõik. möllud, kus ligitikkuvad nilbikud on vähetähtis pisiasi ja tagumikust näpistavad italiaanod ei ärrita ja klubiuksest välja jõuad koos päikesega. möllud, kus pidu ei saa läbi koos klubi sulgumisega vaid alles järgmisel päeval peale metsikut hommikust korteriaftekat. möllud, peale mida oled hommikul endiselt tuntavas (ja nähtavas :D) joobes ning mõtled ainult kust pealejooki saaks et pohm ei tuleks. jah, mõtteis olen hull möllumutt aga reaalselt tahaks ainult magada koguaeg. müštifikatsioon.

suhete teemalt kirjutaks, et mul on taaskord tekkinud austaja. kind of. helistab ja kutsub lõunale ja kinno ja välja. aga maitea, kuni ca 2 nädalat tagasi ma arvasin, et tüüp vihkab mind täiega sest ta käitus eluebaviisakalt ja vastikult alati. nüüd väidab, et see oli vaid tähelepanu võitmiseks. tean teda juba ammustest aegadest (5 aastat kindlasti) aga seltskonda olen seni eelmainitud põhjustel vältinud. niiet jah, keeruline. ei ole minujaoks just ligitõmbav kutt ja igakord kui ta rääkima hakkab siis tuleb mul meelde kuidas risto ta kõnedefekti kallal noris (siis kui me omavahele jäime muidugi, mitte avalikult) ja ma tahaks naerma pursata. rahaga tal kitsas ei ole ja sõidab ilusa autoga (hehe, corvette noh) ja tõenäoliselt võiks mulle kõikke pakkuda mis ma tahaks... aga praegu vist ei ole lihtsalt õige hetk sellise asja jaoks ja tunne ei ole ka õige. niiet kui ta nii väga tahab kutsuda välja ja igalepoole viia, siis olgu nii. mul on lihtsalt väga ükskõik praegu. tahaks ainult puhata ja (oma sõpradega) mängida.

valasin autole kapotialla täna lõhnastatud talvist aknapesuvedelikku. mu lemmik keemiaaroom for sure! ja meenusid kohe erinevad läbielamised oma lemmikuga :) sest me mõlemad fänname seda lõhna kui aknad värskelt puhastatud saavad. eile kohtusime üle eriti pika aja väikeseks lõunapausiks. ajasime juttu maast ja ilmast ja tore oli. aga teistsugune. mul on MARU kahju, et ma see 4 (oli vist?) aastat tagasi paar nädalat hiljaks jäin... sest nüüdseks on ta oma elutee Teisega koos juba põhjalikult sisse tallanud - ühine kodu, investeeringud, tütar. teine elu, teised mured. ja mina teise elusse enam ei kuulu. noh eks see ka mõnes mõttes hea, et ei kuulu. õnneks mul on need mälestused. need vestlused, õhtud, ööd, hommikud, ühised üritused, söömised ja autosõidud. neid ei võta mult keegi ja ma olen selle üle nii õnnelik. oeh :) torm minu veeklaasis.

reedeõhtu läks taaskord nagu ta läks - napilt peaaegu plaanitult. istusin juba lööduna kodus ja tegelesin koduasjadega, kui igaksjuhuks tormilt üle küsisin, et mis mõtted tal peas liiguvad kui reedekeskööl MSNis istub. asi lõppes muidugi sellega et mingi tsirka kolmveerandkaks põrutasin vanalinna ja torm sebis seltskonna tagauksest sisse ja pahamoosisin koos poistega mingi kolme-pooleneljani välja. üritasin veidi tantsupõrandal ka rokkida aga no ei oska noh, muuvid kõik puha meelest läind :( aga siiski, mina ja mehed, just the way i like it :D peaaegu hommikul sain veel hiv'i ja romkat mööda linna sõidutada kuna vaesekestel oli ju kõht tühi ja tuumapohmelli ennetamiseks kõhutäidet vaja. lõpetasime kõigepealt staabis ja siis mäkis ja lõpuks viisin nad sinika tänavale ära ka. koju jõudsin... noh ei teagi kas ropult vara või meeldivalt hilja. valge veel igastahes ei olnd.

paar tundi hiljem helises telefon ja ergo teatas et nüüd on jahtima minek. ehksiis puri üles ja prangli poole tuld. natsa põdesin ja proovisin veel viimasel hetkel välja vingerdada, aga ei antud võimalust. kui 9 paikku kohale jõudsime olime muidugi esimesed ja sadas lumirahet. päris tobe tunne keset lumesadu jahti sõiduvalmis seada :D kokku oli meeskond kaheksaliikmeline - kapten alar, ergo, mina, mini, kaisa, indrek, kristina ja helena. varem olin seltskonnast kohanud peale ergo ainult indrekut, nagu hiljem selgus ka kaisat, kes reaalis mu õe paralleelikas (vist?) oli, ja alarit olin eelmisel nädalavahetusel põgusalt näind. noh, mis seals ikka, nii need tutvused tulevad. igastahes minek oli maru, tuul oli vahepeal kõva 12m/s ja meri jänkusid täis. kui lahest välja saime siis oli vahepeal ikka keskmisest tugevam ekstreem (minu jaoks vähemalt) kui jaht ca 45* viltu oli ja samal ajal küljelt ja kõrvalt 3m kõrgused lained ründasid. ja kõik, kes arvavad, et ma nüüd liialdan, siis seekord peate pettuma. mulle tundusid need lained ikka 5m vähemalt aga kapten ütles et kõrgemad on kolmesed. suht kreisi oli, vahepeal sai tasuta dushi ja nii :D õnneks ilm oli vähemalt selles suhtes ok et lahel tõmbas taeva suht selgeks ja kuigi õhk oli maru külm siis vähemalt päike soendas sipa. igastahes pranglile tugeva vastutuulega läksime kokku mingi veidi üle 4,5 tunni. saarel tegi prangli-taavi meile oma rootsi registris kastikaga 3tunnise ekskursiooni ja siis tegi mini meile õhtusööki ja siis käisime saare keskel prangli-taavi saunas, kus oli lava ja pesuruum ja eesruum kõik koos ja kõik 100*. diivanil leili visata oli muidugi põnev kogemus :D nalja sai rohkem kui rubla eest ja tugevamad (ergo ja alar) puhusid lõpuks üle 3 promilli välja..... ma ei viitsind neid hulle lällareid valvata ja läksin sipa peale keskööd magama - tegime helenaga ahtrisse tüdrukutekajuti. hommikuks oli ilm maru ilusaks läind. sinisinine taevas ja täielik tuulevaikus. nii vaikne, et isegi puri ei võtt tuult alla. nii podistasimegi mootoriga tagasi. vot selline fun üritus siis seekord. panin küll kodus niipalju asju selga, kui mõistus võttis, aga oleks ikka võind rohkem. ergo andis oma õe tormikostüümi mulle kasutada, see mind vist päästis. sessuhtes on päris okei kui seljas on peale pesu ja lühikese pluusi veel kampsun, pusa, jope, tormijope, teksad, tormipüksid ja 2 paari kindaid. oleks mingid korralikud Soojad Kindad veel olnd ja villased sokid, siis oleks super olnd. tegelt oli ka nendeta super, tsipa külm aint vahepeal. kui suvi tuleb, siis tahaks kindlasti veel kuhugi sõita, niiiiiii mõnsa on kogu see jahivärk :)

lõppu ergo tehtud kunstiline pilt minust tessal :)

kurat, kui asjad niimoodi edasi lähevad, siis olen kevadeks 10 kilo alla võtnud. või 20! kõik, kes mind vähegi tunnevad, et ma armastan sööki. võinoh, mõnda sööki. aga neid mõnda see-eest palavalt. no põhimõtteliselt koguaeg on kõht tühi ja koguaeg sööks midagi. njäm! aga viimasel ajal on, tõenäoliselt tänu tööle, päevaplaan veidi nihkes. näiteks ma ei maga praegu. magan hoopis hommikul! ja töölõunat üritan ikka ühe-kahe ajale sättida, reaalselt söön tihti umbes nelja ajal. kui hästi läheb. no põhimõtteliselt nagu oleks jälle madridis ainult et hommikusöök ei ole nii vara nagu seal. aga eile, või praeguseks vist juba üleeile, juhtus midagi erakordset. käisin lõunal, ilusti ühe ajal, VIST tegin mingi kiirpakisupi mingihetk ja siis ostsin 5min enne kl10 õhtul endale hiinakast nuudlid, sõin neid veidi ning läksin peole ja tulin peolt ja läksin tuttu. järgmist korda sõin järgmisel päeval (neljap siis) kl 17 ajal, sest magasin tööle sisse ja hommikust ei jõudnudki süüa. nagu.... MISASJA? tavaliselt on mul isegi 4 söögivaba tunniga raskusi. õnneks oli vähemalt joodud. kakaod ja vett ja veidi lattet ja marjajooki ja jääteed ja actimeli. virsiku nestea on viimasel ajal muidu mu lemmikuks saanud. niiet igastahes mitmekülgne joogimenüü :) täna läksin suure hurraaga poodi et osta võileivamaterjali ja niisama näkse, sest kõht oli veidi tühjapoolne, arve tuli veidi alla 200 krooni ja mis ma täna söönd olen? ühe nektariini! täiesti tahes tahtmata olen mingile hullule dieedile sattund vist :D loodetavasti tervisele ei hakka ja sõbrad hakkavad varsti tegema märkusi salenemise kohta :P

aa ja siis imeliku asjana veel see, et mul põsed täiega õhetavad vahelduva eduga :( noo jaa, mõni ütleb et nii nunnu ju! ei ole nunnu, valus on! nagu päikesepõletuse tunne on, nahk pool numbrit liiga väike ja kisub igaltpoolt. tavaliselt tuleb selline tuline õhetus siis, kui olen veidi shvipsi sattunud tänu alkohoolsete jookide manustamisele. aga täna on mingi täiesti lambikas. praegu on mingi neljas hoog vist peal. selle suhtes ei saa/oska ma midagi teha kaa, peab lihtsalt kannatama ja lootma et läheb võimalikult kiirelt üle.

aga "märksõnadega" siis jälle viimaseaja tegemistest (nüüd abiline märkmik välja). paar postitust tagasi mainitud film sai koos kaleviga ilusti ära vaadatud (läksin poes natsa hoogu ja kui filmiga lõpetasime siis konkreetselt veeresime mõlemad oma vooditesse ära, tal oli aint veidi pikem maa); kiksi soolaleib sai ilusti, kiiresti, korralikult ära peetud (hommikul ärgates kurvastasin veidi, et keegi öösel pilte ei teind... tegin kaamera lahti ja olin nähtavasti ligi 100 klõpsu teind :D mõnda pildistatud asja kohe ei mäletanudki aga õnneks viisin vist kõik niidiotsad kokku. muidu hea kiire pidu, 8 ajal alustasime kikuga kahekesi ja kella 1 ajal oli meid alles umbes 6 ning kõik ilusti magamisasendis. menüüs oli valge+sprite ja taaskord nämm. hommikul leidsime eest nelja auto peale 5 tühja rehvi, mina ja kiks pääsesime, kata skooris 3 ja reijo 2tk. kuna pidin linna lippama siis lõppresultaadi juures ei olnd aga kõik jäid ellu, rehvid pumbati täis ja naabermaja muru peale rohkem ei pargi) ning maidu sünna läks möllates nagu ikka (huh, polndki ammu varajaste hommikutundideni tiksund). siis sai nädalake tööd tehtud ja lauldud, kolmapäeval käisime empsiga apocalypticat kuulamas. mulle oleks rohkem meeldind, kui oleks ikka veids tsellosi ka kuulnud. see eest trummid olid suured ja kõva häälega ja kutid loopisid 2 tundi uskumatus tempos tukka. a paar rokiballaadi oli kaa, kus trummar lavalt minema aeti, need olid päris lahedad. einoh, olgu, kogu kogemus oli omaette kift. sai peale kontserdi jälgida seda värvikirevat (või pigem...mustakirjut) seltskonda, kes kontserdile tulnud oli ja lavaees väsimatult tukka ja näppu viskas (linnahallis!), ja tunda tõsist hirmu oma elu pärast kui laes olevad kõlarid bassist värisesid või kui nothing else matters'i ajal süüdati saalis paarsada välgumihklit ning ma mõttes juba kuulsin tuletõrjesireenide hääli :D niiet jah... põnev. viikendil oli reedel veereni põigus põhjalik saunakas ja viinavõtt (poisid võtsid) ning laupäeval vaatasime iffi õe juures jalkat (mmmm, maja kus oli 10* sooja) ja õhtul oli tormi juures pokker ja viinavõtt. laupäevaöösel oleksin peaaegu elus esimest korda ümberblingenisse jõudnud. kahjuks sai klubi garderoob 2 inimest enne mind täis ja sisse ei saanudki. aga see-eest sai väikese kambaga jalutada mööda madara tänavat statoili ja seal frankfurterdada :D ja siis rommijuurde kus sai ginnida ja vaadata kuidas ergo wiiga möllas. igastahes ammu pole nii halb olla olnud kui pühapäeval :D poistega koos sai väikese burksi lõunaseks hommikusöögiks ja siis viidi koju välja magama. mida ma otse muidugi ei teinud :P läksin hoopis vanaisa sünnipäevale kosele ja peale seda merkale sauna :) siis tuli jälle tööd ja laulmist ja eilsest HOHH üritusest sai juba lakooniliselt kirjutatud. aga nüüd tõesti, väike sport (õhkmadratsi täispumpamine) ja pesu hammastele ja tekialla. halvad harjumused aina süvenevad, seekord prooviks enne kolme tuttu saada.

note to self: kell 01:50 sõin teise nektariini veel, kõht on nii täis nüüd :D

mulle need eksprompt asjad meeldivad kõige rohkem. näiteks sellised, kui ullabritt minuga kolmapäeval peale täiesti välguna selgest taevast tulnud kutset privésse camp lo laivi tuleb kuulama ja me siis paar tundi lava ees ja kõrval supermõnusa biidi rütmis rokime, mõlemal alkoholivabad marjajoogid (know known as maasikakokteil) näpuvahel ning järjekindel tahtmine nilbikuid ignoreerides lõbutseda. mmmmjäuh kui mõnus!

äkki homme on jälle viitsimist üks tagantjärgikokkuvõte teha ja asjade hetkeseisust veidi muljetada, kuidagi palju on taaskord jäänud kirja panemata. aga praegu peaks hoopis hambad puhtaks nühkima ja tekialla tuttu kaduma, hommik on kohe käes ja töönädala selgroog värskelt murtud :)

eilsest shokist olen juba üle saamas. siiamaani on veidi võõrastav aga noh. eks see pidi varem või hiljem juhtuma. i'm okay.

aga kirjutada tahaks hoopis sellest, et kuigi seoses risto lahkumisega on minu elust kadunud palju põnevaid karaktereid, kellega suhtlesin-pidutsesin põhiliselt nende sõbra tüdrukuna, on õnneks viimase ca kuu ajaga taastunud lähedased suhted minu enda, kahjuks tänu suhtele veidi unarussejäänud, sõpradega. niisiis olengi minu inimestega käinud männikul shootimisele ja tormijuures pokkerile ja roccas bowlingule kaasa elamas, tsikkidega kokteile joomas, paaril sünnipäevapeol, kohvikus, hiiumaal, söömas, karti sõitmas..... ja tore on! sellel nädalal on plaanis filmivaatamine, sünnipäev ja soolaleib/sünnipäev. mõni asi on võibolla meelest ka läinud, vahepeal on tunne, et tegemisi on nii palju, et mõteteks polegi aega. aga see meeldib mulle ka. lihtsalt sõgedalt tormata ja elada elu nii nagu saatus seda ette loobib. täna tegelt mõtlesin kaa, pesin tsikikast kraanikausis elanud klaase ja mõtlesin igasugustest asjadest. vot.

liis, aitähh, et sa täna tulid. on nii lahe tõdeda, et peale kõiki neid aastaid (issand, kas tõesti alustas jooksmist meie kuueteistkümnes teineteise tundmise aasta?!) oleme olnud vihavaenlased ja südamesõbrannad ja kirjutanud teineteisele igapäevaselt mitme A4 pikkusi kirju ja salaja teineteist kirunud ja sõbrapilte klõpsind ja midakõikeveel ja tänaseks, olgem ausad, ei kujuta ma oma elu ilma sinuta ette. loe ja vaata seda vihikut, mis ma sulle kunagi vorpisin, siis saad aru küll! oled omamoodi mõnus ja ootan pikisilmi ootan millal meie teed taaskord mõnes kohvikus (või mõnel peol?) ristuvad :)

aga ühes asjas tahtsin veel kirjutada oma inimestest. nimelt ei ole mul kunagi koolist (v.a. mu üliarmastusväärse TTÜ gängi juhus) ega töölt mingit "kampa" tekkinud. kellega kohtuks heameelega ka väljaspool seda aega, kui kohustuslikult koos oleme. noh muidu on kõik okei ja saame läbi ja nii, aga ei helistata, et läheks õhtul koos välja või teeks midagi. põhi- ja keskkoolis olid sõbrad, aga kui kool läbi sai, siis mindi kõik oma teed pidi. mõned suuremates, teised väiksemates kampades, mina, nagu ikka, omapäi. eks on jäänud inimesi, kellega veel suht-koht rohkem-vähem tihedalt suhtlen, aga sünnipäevakutseid või väljaminekuideid esitavad siiski vaid mõned üksikud. ja selleüle olen õnnelik küll. wallis vahepeal peaaegu et oli mingi grupp, kuhu mind sisse arvati, mingi suurema kambaga käisime bowlingus ja väljas istumas-söömas korra. aga siis tulin sealt ära ja mis silmist, see südamest, nagu elu on näidanud. täna tööl pakuti välja kambaga väljamaale pidutsemaminek. ja mind võeti kui enesestmõistetava osana kambast! nii tore tunne:) aga seal olen ka ikkagi enamikust noorem ja nagu täpselt ei sobi sinna... maitea, eks ma seal alles lühikest aega olnud ka. võibolla veel midagi juhtub :)

tahaks veel kirjutada, et mulle meeldib kinos käia, aga mulle üüüüüldse ei meeldi, kui kino ajal kirjutatakse/loetakse sõnumeid, süüakse krõbisevas pakendis asju või luristatakse juua, räägitakse pingikaaslasele nalju (seda võib ainult igava filmi ajal!!) või kommenteeritakse mulle midagi (seda võib ka ainult igava filmi ajal või siis, kui mina olen juba enne kommenteerinud). kaks viimast on lubatud ainult äääääärmisel vajadusel ja hästi vaikselt, niiet häält ei ole aga suu liigub, onju.

ah mingi mulaajamine toimub jälle. tundub et targem tegu oleks tänaseks kirjutamine lõpetada ja vahelduse mõttes enne kl2 magama saada. jah, päevaplaan on ikka väga untsus viimasel ajal. hilja üles hilja voodi, nõnda rikkus... khm. jah, muidugi.

mõnikord on kõige raskem kuulda asju, mida sa niikuinii juba pikemat aega aimasid. kuulda, enesele tunnistada ja harjuda. kuigi elu läheb edasi, teeb see ikkagi haiget. ja just seetõttu tänane öö tuleb pikk, raske ja üksildane :(