kui eelmise postituse valmis kirjutasin, siis tuli tuju seda vähemalt 3 korda muuta või parandada. tundus et keegi läks meelest ja mõni teine ei saanud piisavalt tunnustust. suutsin end siiski takistada ja kõik jäi nii, nagu alguses kirja sai. natuke nagu oscarikõne pidamine - korraga tuli nii palju erinevaid mõtteid ja ometi alati läheb keegi-miski meelest :P niisiis eileõhtul vaatasin suure äratundmisrõõmuga oscarite lühitseremooniat. show oli pikkuselt lõigutud täpselt parajaks, lavastus lahe, pisiapsakad välja nopitud ja õhtujuht ellen demisiganes keskmisest humoorikam. paar üleandmist jäid helgelt meelde ka. ma nüüd otsin imdb.com'ist kiirelt abi nimede osas... mulle väga meeldis forest whitakeri kõne. ta oli ilusti paberile kirjutanud, juhuks, kui ta liigutatud peaks olema, ja kujutate ette, paberit oligi tarvis! ma ei mäleta täpselt, millest ta rääkis, aga tol kuulamishetkel mõtlesin küll et vaau, nii ilus ja südamlik kõne. hästi siiras. teine üleandmine, mis mulle meeldis, oli kui scorsese oscar välja kuulutati. kohe oli kogu kamp saalis püsti nagu üks mees ja aplaus ei tahtnud vaibuda. no see mees oli muidugi selle auhinna ära ka teenind, mis siis et ma vist ühtegi ta filmi näind pole. (no siiski-siiski, imdb.com tuli appi aga taxi driver'i ja gangs of new york'i olen siiski ära näind) veel meeldis mulle kui kolm režisööri mingit auhinda üle andsid. kes need olidki nüüd.. spielberg ja muud kuulsad nimed. kaks olid oscari saanud ja üks mitte ja siis tegid nalja selle üle. see mulle ka igastahes meeldis. vot sellised muljed siis. aa ja cameron diaz on ikka eriti ilus brünetina.

valimisreklaamid ei aja mind üldse hulluks, teevad nalja hoopis. see reformierakond vs keskerakond olukord on juba tasapisi tobenaljakas! igastahes mina tahaks kõigi poolt hääletada vist. mulle nii meeldib kuidas IRLi reklaamides kutsuvad toredad inimesed teisi häid/toredaid/jms inimesi hääletama. eriti meeldib mulle laarimart, sest tal on lihtsalt nii lahe hääl. reformi poolt tahaks seepärast hääletada, et ansip on minumeelest jube asjalik tegelane meil seal kõrgemal, teda on seal ka edaspidi vaja, ja ühes lasteteemalises reklaamis oli lõpustseenis see reformiorav ja temaümber hüppasid reformioravapojad ja see oli lihtsalt nii armas! ja üldse need kõigi valimislubadused on nii rõõsaroosad et.. uhh, ainult hääletaks. kahju et mul ainult üks hääl on :( aga selle olen pühapäevaks ära lubanud - perekond on IRLi poolt ja mina, kui poliitilise maailmavaateta isik, olen siis ka. vanaisa sai neilt lausa salli ja puha. minu auto kojamehe alla oli sven sester ühel hommikul jääkraabitsa pannud. pean sügavalt järgi mõtlema, kas annan oma hääle nüüd siis svenile või mardile. sven küll pani huupi (registrijärgi elan pea-aegu sünnist saati piritakosel siiski) aga tema õnneks on ta kandidaat ka pirital, kus metsakoolis mingi kast minugi hääletussedelit ootab. heheh.

täna sattusin kristiinesse. ei suutnud otse prismasse jalutada muidugi. ja tulemus on käes - pangakonto jälle natsa tühjem :D seekordne saak on suvine: kahed papud, kõrvarõngad ja vöö. lisaks sõitis katus toidupoes ära ja peale suure koguse alkoholi krabasin korvi ka kilo viinamarju ja muud head-paremat. arve tuli nädalasisese poeskäigu kohta ikka suuuuht suur. kristiines on muidugi eriti halb see, et mu novembrist saati kummitanud ploomilillad saapad on seal müügil. ja nad on hetkel veidi alla hinnatud, nii umbes tervelt 50% ehksiis maksavad endise 2000eeku asemel 999 (ja netissoovitatud hind on üldse 2240!). tänaõhtul otsustasin, et ka nende saatus on minu omadeks saada. lisaks leidsin ühe vägavõluva suure musta-valge kirju koti. jah, mõlemaid on väga vaja :D ja kuna martha siin meelde tuletas, siis kleiti või mitut oleks ka vaja kuna tegelt on suvi on ju ukse ees (märts juunou). ja monton on suht hea koht sellistele asjadele pilgu peale panemiseks. aga monton on veel parem koht selliste asjade ostmiseks kuu lõpupoole, kui neil supersoodustused on. niiet, natsa nüüd ootan. oooh, i soooo love things. oma eelmise investeeringuga polegi siin veel eputanud vist. meet mu valged talvepapud, mis ei ole tegelt nii soojad, kui ma alguses arvasin aga nevertheless ilusarmsad (ja tänasepäeva seisuga rõveräpased ka :( ).

tegelikult mulle meeldib, et mu elus on nii palju toredaid inimesi. nad ei ole küll alati olemas, aga ma tean et nad on kuskil, ja see tunne rahustab ning teeb rõõmsaks.

vastlapäeval käisime risto toredate inimestega lükatil kelgutamas. risto oli, tõsiküll, alguses (minu autoga) trennis, ja nii saingi üht ohtlikuna tunduvat narkomaani trotsides kiire jooksuga kodunt kosmosekino ette vudida, kus joh parajasti nõmmebussilt maha astus ning minutike hiljem michelson autopeale võttis. joh kinkis mulle sõitmiseks oma päkapikuga pepuka, mille ma umbes kohe kellegi kätte ära kaotasin. õnneks leidsin kõrvalhangest kellegi unustatud tavalise punase õunakese ja sai linad kätte ka. maailma suurim kiirusekartja nagu ma olin, pidurdasin oma nunnude bronxipapudega niipalju hoogu maha kui suutsin ja kulgesin paar korda rahulikult alla suurest mäest. aga noh, linnuke kirja eksole. samas pidin tõdema, et -15* jaoks on mu papud ikka veidi õhukesed, sest kuigi lauskarvased, on tald kõva ja seega varvastel oi-oi-oi kui külm. läks tubli 15 minutit, enne kui neid autos vaikselt tundma hakkasin.

kolmapäeval tuli armastusväärne tõnn mulle tööjuurde otse treppi autoga järgi ja käisime järvekeskuses früstück-pannkookimas. mulle meeldib tõnniga väljas käia, sest ta on lihtsalt nii hea inimene ning ma tunnen end temaga koos erakordselt hästi. ostis mulle kooki ja rääkis palju asju südamelt ära. ma olen hea kuulaja, sest ma ei oska palju kaasa rääkida :P pärast tuli muga selverisse kaasa ja aitas hullude töökaaslaste 200-kroonise toidutellimuse autossegi tassida. hea inimene, nohh! igakord, kui me söömas oleme käinud, avastan meil jällegi midagi ühist. ta on nagu mu kadund hingesugulane, mis siis, et ta ise seda ei tea :)

headest inimestest rääkides, mul on mu armsad armsad sõbrantsikud, näidetena toome välja neletibu, marthabeibi, liisukiisu, elisakalli... need on inimesed, kellele ma võin ja tahan igal ajal helistada, sest meil on niipalju (niivõrd kuivõrd :P) ühist seljataga. nad on kõik nii maru erinevad inimesed, tekib lausa kindlustunne, et alati leiab kellegi. teinekord tulete mulle külla, teinekord kutsute mind välja, mõnikord ma ei vasta teie ootustele või pean blokkima teie häid plaane. aga (ma loodan) et te armastate mind siiski. mina teid küll. nii-ii-ii palju!

muidugi on mul veel minu supererinevad seltskonnad. mul on sada väikest laulutibu ja laulutibudest väljakasvanud suured söbra(nna)d (lili, tuuli, maria, kristel, kris, doris, maarja...), mul on mu palavalt armastatud logistikud + reaali 118lend + nende sõbrad, mul on mõned armsad kursa- ja grupi- ja tipsukaaslased. mul on tükikesed siit ja sealt töötandritelt. mul on risto sõbrad ja tuttavad. mul on inimesed mineviku erinevatest etappidest. nii hea, et nad kõik olemas on. mis siis, et neist enamikku nii harva näen.

mõnikord ma olen kurb ja tunnen end üksi, isegi kui mul on mitumitu head inimest ümberringi. ma olen mina ja vajan tähelepanu. mõnikord rohkem, teinekord vähem. kurb tuju reeglina viitab tähelepanu vähedusele. aga kui keegi tuleks ja kasvõi päevas korra kallistaks, siis sellest täiesti piisaks. siis ma tean, et mind on vaja ja kui ma kaoks, siis mind igatsetaks. olen üks keskmisest sotsiaalsem loom noh.

tänks, kõik <3

käisime ristoga reedel kinos vaatamas sellist filmi nagu the prestige. ei teagi, kuidas see eestikeeles kõlas, lõppvaatus või finaal või hoopis midagi kolmandat. aga suht põnev teos oli. ristol oli mingi apaatne tuju jälle ja siis ma pugesin sügavale toolisisse ja tõmbasin alatasa salli üle pea, kui veidi hirmsamaks läks. ühekorra proovisin kaitset hankida varrukast sikutamise abil, aga sallialune tundus palju turvalisem variant olevat. hirmuhoogudele vaatamata oli tegelikult tegemist väga laheda filmiga. paljud süžeejõnksud olid etteaimatavad, samas päris tihti ehmatas korralikult. isegi mitte sellise õudusfilmi tüüpi kiir-ehmatusega, vaid pigem sellise süveneva õudusega vms. ei oskagi seletada, palju emotsioone tekkis. finaal meeldis mulle eriti (tagantjärgi, kohapeal oli ikka veidi liiga jube), mis siis et palju laipu oli. film ise meenutas natuke fight club'i; peaks vist teise korra veel vaatama, et asjadest paremini sotti saada. lühidalt, suht okei asi, kahju et oskareid ei jagunud. imdb.com kõigi aegade filmide edetabelis on aukartustäratab 164's koht.

teisipäeval käisin elisa (hehe, mitte lizu :P) soovitusel tema juuksuri juures lõikumas ja värvimas. alguses ikka tagasihoidlikult onju. ehksiis jätkasin blonduelu, lõikusin järku ja tukandus tekkis ka ette. orkutis mingine pilt on aga tegelt tol päeval fotokas eriti koostööd ei teind ja midagi väga vaatamisväärset mälestuseks ei jäänud, kahjuks :( ei midagi drastilist, aga katkised otsad nüsisin maha ja juuksekesed näevad märgatavalt paremad välja. lühidalt - rahul :)

tööl hakkan vist lõpuks vankrile jõudma. täna oli esimene palgapäev ja tunnen end isegi pea-aegu maksujõulise isendina. saadetisi, millel minu nimed-allkirjad ilutsevad, on tänase seisuga juba 19, kaks nendest valmisid täna mingise pooleteist tunnise aja jooksul. suht tubli, mis siis et vigu ikka eksib siia-sinna. ma mõtlen, et kui ma rootsi ei saa, siis selles ametis kujutaks end isegi pikemaajaliselt ette. kuigi (võõraste) inimestega suhtlemise ja kannatlikkuse ning positiivsuse säilitamise kiirkursuse peaks küll läbima, kui kuskil pakutama peaks. lühidalt siiski - rahul :))

selle tähtsa päeva puhul vihastasin maja koera robi peale, vihastasin risto peale, käisin poes, söin palju ja siis veel natuke, vaatasin kontserti telekast, vaatasin madonna confessions touri kontserti seina pealt, jõin ligi 2 liitrit siidrit ja nüüd hakkan mutlikaid vaatama, kuni magama jään. suht tundetu tunne on täna, ajee..

käisin ükspäev bodyshopi poes ja tõdesin rõõmuga, et lõpuks on tehtud ka midagi mulle. kõik eelmised lõhnavad emulsioonid olid minujaoks kas liialt vänged või kummalisest viljast/asjast ja lühidalt, ei jätnud eriti muljet noh. reet sai kunagi mingi pisikese bodyshopi maasikakomplekti sünnipäevaks ja kuigi maasikalõhn on superhea, siis see konkreetne pudelike pani terve meie meriväljamaja suht läägelt maasikate järgi aromeerima ja sugugi mitte tagasihoidlikult. igastahes seekordsel poekülastusel jäid mulle silma (tõenäoliselt seetõttu, et asetsesid kõrvuti riiulitel) punase greibi ja ploomi-mandariini kehahooldussari. panin üht ühe käe peale ja teist teise käe peale ja armusin. tõenäoliselt just ühele neist kahest kulutan millalgi märgatava summa oma palgast. õnneks või kahjuks on paar kuud tagasi ostetud fruttini mint-grape komplekt veel suuremas osas alles (see krdi hiigeltopsik bodybutterit on küll heahea lõhnaga aga miskipärast jätab kätele/kehale sellise mürgise maitse juurde et lausa ei tahagi kasutada teist), seega praegu ei suvatse nagu hädaoste kaa teha :P veidi murelikuks teeb, et ploomi-mandariini asi mingi special-limited-edition riiulil asetses, aga greip peaks küll veel vähemalt natuke aega nende tootevalikus püsima :)

nädalavahetusel sain teada, et mu kõige lemmikum mees saab suvel isaks. kummaline mõte.

mul on viimasel ajal ikka ropult ideid olnud, et millest kirjutada. aga miskipärast pole olnud aega. või viitsimist. võta üht ja lükka teist onju. praegu istun õhtuselt tühjas kontoris ja ootan, et tipptund läbi saaks ja ma julgeks minna kalmistu tn lõpu pealt vasakpööret tegema. irooniline on muidugi see, et tegelikult pole selle vasakpöördega mul kordagi eriti suurt probleemi olnud, ühe korra olen ainult 10 minutit oodanud aga siis ma polnud ka esimene. siuke pseudokas vist lihtsalt. täitsa tobe värk; varsti juba 4 aastat autoroolis istunud ja kardab väikest vasakpööret. tegelt sellest rohkem kardan isegi uue pärnu mnt jupikese (järve keskuse juures) olevat ainukest tagasipööret. sest seda on võimalik ainult siis sooritada, kui keegi jalakäija foorinuppu vajutab. aga nad ju ei tee seda eriti üldse. tegelt ma pelgan üldse igasuguseid vaheletrügimisi ja tagasipöördeid ja vasakpöördeid. alles hiljuti õppisin ülbelt järvevanale välja sõitma ja gaasiga autovoolu sulanduma. sest muud ei jää ju üle, kui üldse kunagi kuhugi jõuda tahan :P täna proovin oma pseudo-järve-tagasipöördehirmule lahendust leida alternatiivset teekonda kasutades sest risto palus mul pangaülekande teha ja lähim pangakontor, mis veel lahti on, asub järvekeskuses. ma väga loodan et alternatiivteel kohutavas koguses keelumärke pole. sest nendega mul veab ikka alati. alles paar päeva tagasi ei suutnud end sundida keelumärgi alt sisse sõitma ja sõitsin kesklinna asemel mustamäele :D supersooda autojuht. long story short, vot sellepärast ma istun siin kontoris praegu ja täidan vaba aega kirjutamisega :)

ma viimasel ajal vaatan aina rohkem, et ma olen ikka kohutav tarbija. eile peale kooli ei olnud midagi teha ja läksin kristiine keskusesse. põhiplaan oli osta tuubik valget shoemagicut, mille täpse olemuse suhtes mul tegelt isegi teadmised puuduvad, aga mis saapamüüjate jutu järgi peaks hea asi olema, eriti mu värsketele valgetele saapsudele. see oli juba kolmas suurtüki kingaäri kus ma käisin ja seal oli ka otsas. hakkan vaikselt lootust kaotama... igastahes kui ma seal kristiines juba olin, siis otsustasin ka poodides veidi ringi vaadata. suutsin end kuidagi vaevu-vaevu talitseda ja nii lahkusingi peale paaritunnist ringikolamist mõne varvassokipaari, kahe kampsuni ja ühe pluusiga. krdi moetäika :S mu (eesti) lemmikpoes ehk reserved'is olid mingid mega-aled ja seal oli kõige raskem. aga on ju valus panna tagasi kuhja jakikest, mille müügihind 990 eeku ja punane sooduslipik näitab 200! südamevalu vaigistas tõsiasi, et miskipärast olid reservedi jakid eile end minusuhtes negatiivselt meelestanud ja mitte ükski ei sobinud. muidu on reserved mu lemmikpood igast pluuside suhtes. nende S-suuruses maikad ja T-särgid istuvad mulle kui valatult, samas kampsunid ja pluusikud vahemikus 38..40 näevad ka väga harva koledad välja. mis siis, et 38 varrukas on veidi lühike ja 40 kerest tsipake lai. poodi jäi nii palju põnevaid asju, kuid kuskil sügavas sisimas hakkas enam-vähem õigel ajal mingi alarm tööle ja suutsin end kuidagi kassajuurde kamandada. aga olen väga rahul oma ostudega :) mingihetk otsustasin, et musta värvi asju ma enam rohkem osta ei tohi. seekordne saak siis helesinine, hallitriibuline ja pruun. pole just suurim asi värvivalik aga asi liigub paranemise suunas.

riidepoodidest rääkides on mul veel mõned väljakujunenud lemmikud. pesulemmik on värske - sügisel ostsin rootsist kaks komplekti H&M pesuosakonnast ja tänase päevani unistan sellest hetkest, kui suudan end käsile võtta ja soome pesukollektsiooni uuendama minna. väga väga VÄGA ilusti istuvad ja õudselt armsad näevad välja. isegi minu vapustavalt õudsel pirnifiguuril :D teksasid ostaksin super hea meelega selliselt firmalt nagu inblue. sügisel prantsusmaalt ostetud tikandiga teksad on mu uued lemparid ja nende kohta on nii palju kalliste teksade kommentaare tehtud, mis siis et nad mingi 450 krooni maksid :) kahjuks google mu sõps ei ole ja ma ei suutnudki välja uurida kust ja kuidas ma oma teksakollektsiooni uuendada saaks. või kas üldse selline firma kuskil olemas on.... dieseli ja hilfigeri teksad meeldivad mulle kaa, aga nojah, võite isegi arvata miks mul ainult 1 õige mitme aasta vanune paar kodus elutseb. AG asjad on ilusad ja neid on mul ikka üle keskmise mitu, seppälä meeldib mulle silikoonsukkade, vahest huvitavate riideesemete ja jakkide pärast. minu armas kotkajakk on seppäläst näiteks. soodne-ja-moodne poes pole peale seda üht ja ainukest korda rohkem käinud. kuigi ahvatlus on suur, distsiplineerib viimase nädalaga rahakotti tekkinud ämblikupesa. esimese palgapäevani on poolteist nädalat. mis mind peale seda distsiplineerima hakkab.....?

tänased tarkuseterad.
* hommikul eksprompt otsustatud minisoolaleivale tulebki mikrosoolaleiva jagu inimesi :P
* 8 inimest on antud korteri suhteline maksimum mõnusaks äraolemiseks.
* mu sõpsid on mu austuse ja armastuse täiega ära teeninud :)
* minu küllakutseid ja alguskellaaegu ei võeta sellegipoolest tõsiselt :(
* lili jõi klaasikese roosat ja mina ülejäänud pudeli. soo french autumn2006 jälle.
* ainus mis einestajatest järgi jäi oli pakk vinkusi ja veidi chipse. ja 3l siidrit :P
* lavašš on ikka suht njämmu asi.
* mu tossurõngad on kohati lausa ümmargused.
* mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule, oi lii, oi laa, kuid ta on armas minule.

118lend ja logistikud said linnukese kirja, kõikide ülejäänud soovijatega on külastusaja kokkulepe ainult läbirääkimiste kogemus :) vein on tore, vein teeb uimaseks ja uduks.

mul hakkasid eile jalad külmetama. varbad täpsemalt. ja tuli tõdeda, et mul ei ole sooje talvesaapaid. egas siis midagi. käisin koolis ja peale kooli läksin poodi. pikk lõuna noh, mis parata :) käisin netospordis, kust nele adipapud pärit olid. tühjus. järgmisena võtsin ette suurtüki. seal ei olnud tühjus, saapameri hoopis, lisaks suured allahindlussildid. vaatasin ühekorra kõik riiulid läbi ja proovisin mõnda paari jalgagi, hakkasin teist ringi vaatama ja siis ma neid nägingi. valged, madala tallaga, seest karvased, väikesed rihmad ja pisikesed needid paaris kohas. armastus teisest silmapilgust. otsemuidugi, ainult kuni nr 38, mis oli napilt napilt väike. rääkisin müüjatädidega ja papud nr 39 variatsioonis ülemistes olemas olema. 3 min enne ülemiste keskuse sulgemist olin suutnud pangaarve tühjendada ja end papupaari võrra rikkamaks teha :P kuigi paksem sokk väga hästi ei mahu (varbas on ruumi aga minu ebanormaalselt kõrgel jalal on lihtsalt kitsas), siis tunnen end nendega ikkagi super hästi. mugavad kerged ja soojad :) hirmuga tuleb tõdeda, et see on mul juba vist seitsmes saapapaar, mis magasinikodu jalatsiriiulitel laiutab. aga tüdrukul pole ju kunagi liiga palju saapaid ega käekotte. mis meenutabki.... uutele saapsudele on sõber kotti vaja :D

päeval tuli tuju ja õhtul tegin teoks. saapsude lapsendamine ei olnud sugugi ainus eksprompt tegevus. päeval tuli isu ühe köögi ja ühe tüdruku järgi ja õhtuhämaruses ronisingi roosikrantsi tänavale elisale külla, maitsvat teed jooma, küpsiseid mugima ja lõputut juttu ajama. vaatasin et meil tuli vestlemine ikka suht ilusti välja tegelt. üks kuulas ja korjas märksõnu ja kui teine lõpetas (või lõpetati) siis võeti vastavalt märksõnadele kõik teemad läbi ja teine kuulas ja korjas märksõnu. jutt läks ikka nii seinast seina et vahepeal hakkas lausa naljakas. hästi tore ja armas oli ja õudselt raske oli pläku pooleli jätta et koju magama minna ja hommikul tööle jõuda.

aga lugesin täna armastusest väikeseid kirjutisi ja pidin kurbusega tõdema, et kuigi mina armastan nii õudsalt paljusid ja nii kohutavas koguses, siis vastuarmastust olen ma ikka suht vähe kogenud; kuigi mul on sõpru kes hoolivad ja tõenäoliselt ka rohkem, siis vähemalt mõne jaoks, kes mu elus keskmisest olulisemal kohal on, ei tähenda ma vist pooltki nii palju. tema jaoks olen ma lihtsalt tüdruk, kes on olemas kui teda vaja ja kuna niiväga armastab, siis pole ka kuhugi minemas. ma ei mäleta, millal ma viimati sain kaisus magada, sest tema tahab öösiti rahulikul magada ja temajaoks olen mina kaisus ebamugav. ma ei oska arvata, millal viimati ta nägi natukenegi vaeva et mind millegagi (meeldivalt) üllatada. mul ei ole aimugi millal mulle viimati tehti südamest tulev kompliment välimuse või olemuse kohta. ma isegi ei tea, kui palju on olnud neid mõtteid, plaane või saladusi, mille esimene teadja oleks mina olnd, tihti kuulen ma temaga seonduvatest tähtsatest asjadest hoopis kuskilt mujalt. jne. on ka häid asju, muidugi, kuid praegusel talviselt külmal ajal, kui üksi oma sooja teki all on külm ja jahe, tunduvad kõik mu mured ja probleemid ikka kuidagi väga suured ja hing super üksik. kuigi ma ikka enamus ajast üritan teiste jaoks olla rõõmus ja rõõsa, siis tegelikult olen ma viimasel ajal keskmisest nukram. ma nii tahaks tunda armastust ja hoolivust aga tunnen end hoopis mõne suvalise esemena toas.. võibolla see oli nüüd liigne hingepaljastus selle blogi jaoks, kuid ma lihtsalt tahtsin selle tunde maailmale lahti kirjutada. hing valutab ja halb on, aga ma siiski jätkan seda sama rada. love hurts.

panen siia siis kaks pilti pea-aegu valmis kodust. esimesel pildil siis esikust avanev vaade ja teisel magamistoast. magamistoa kapikeste taga on veel garderoob ja dushituba, esikus välisukse kõrval on wc tuba. ja ongi kõik. selline väike elamine.




tulevastele värvihuvilistele siis infoks, et värvikaardid ei valetagi eriti palju.

esimene tööpäev on seljataga. hommikul viskasin risto töötänava otsa ja rallitasin ise combitama. alguses ei olnd arvutit ja sain paar tundi diivanil istuda. siis saime raunoga (oli ka esimest päeva tööl, tõsi küll ainult praktikal) väikese tuuri esimesel ja nullkorrusel. esimeselt leidsime kaks kontorit ja suure laoruumi, nullkorruselt veidi väiksema aga siiski suhteliselt suure lao. väga ahvatlevad värgid, põhi laokoosseis koosnes kaubamaja kaupadest ja lumene meikappi nägin ka suht palju. aga kõik on arvel... :( inimestest oli 9:30 kohal umbes natuke alla poolte niiet enamikke töötajatest ei tea veel nimepidigi. mis siis, et niikuinii esimesed 4 kuud pakun suht hoopi nägusid ja nimesid kokku panna. õnneks ajus niipalju ruumi on, et paar suutsin juba tänase päeva jooksul ära fikseerida. igastahes laopinda pidi 8000m2 olema niiet suht uhke. esimesed pool päeva õppisin sveni kõrval metsiku hulga lahtritega programmiga tegelema, lõuna ajal käisime ukuga lennuvälja juures partnerfirmasid ja lennujaama cargoterminale külastamas, õhtupoole sain juba oma laua ja arvutigi. viimasega koos tuli ka e-maili aadress ja veidi hiljem ulatati ka töötelefon koos töö-sim-kaardiga. kui ma nüüd ei eksi, siis saab mind tänasest peale "põhinumbri" kätte veel numberilt 56 26 17 86. muidu on kõik super luks lahe, aga kalmistu tee otsast on hellalt öeldes võimatu vasakpööret teha. seega passisin tööl 1,5h kauem, kui umbes kõik ülejäänud töötajad ning julgesin autole hinge sisse ajada alles pea aegu 19 ajal :)

poes tuli isu peale ja ajasin korvi lavaššiasju täis. ühe rulliku pugistasime ristoga kohe sisse ka. mõnede ainete valikuga olen väga rahul, paari asjaga panin suht puusse. plusspunktid annan endale keedetud munade eest (esimest korda elus ise keetsin ja 4tk, täiesti piisavalt ja parajaid), bonjour leivakatete eest (2tk ostsin juurde ja 1 poolik oli eelmisest lavaššist kappi jäänud ning kõik kulus ilusti ära), lisaks kurgivaliku puhul sest kurk oli lihtsalt heaaa. natuke untsu läks rohelise salatiga (võtsin kaks suurt, vaja läks ainult osa ühest) ja krabipulgamassiga (valisin 3 pakki ja vaja läks kahte). see, mis praeguseks juba kõhus, läks kõige rohkem untsu, natuke mittevormis ja kummaline, teised kaks mis siiamaani külmikus tundusid veidi asisemad. okei, tegelt oli väike tagamõte ka. bärbsiga sai kuidagi kogemata kokku lepitud, et kui combisse peaksin tööle saama siis teen talle rulli. töökoht on olemas, nüüd sai veidi hoogu kogutud ja pool kapispesitsevad ootab oma omanikku. loodetavasti tuli njämm amps.