kuhu kadus see eesti ja see tallinn, mida ma väikesest peale nii palavalt olen armastanud? need rahulikud ja ilusad öised tänavad, kaunid linnavaated ja kuigi kinnised, siis sellegipoolest toredad ja heasüdamlikud eestlased? see mis praegu toimub, ei saa olla siin ju?! see on mingi muu riik ja mingid teised inimesed. nimelt kuulan kõvasti muusikat ja ei vaata telekat (kust muud enam ei tulegi peale rahvarahutuste videomaterjaliu nagu?!) ja kesklinna ei aja mind kaa keegi, sest siis võib tunduda, et kõik ongi nii reaalne ja päris, nagu telekast tundub. praegu, kui silmanurgast näen, siis ignoreerin tuttavlikke majavaateid taustal või armsaks saanud tänavanimesid ja mõtlen muid mõtteid. mul on kahju oma vanematest ja marthast, kes keset seda õuduste ala tööl peavad käima ja anettest, kelle koduaken oli varem ilusa vaatega toompeale, nüüd siis pakub hoopis vapustavat võimalust kogeda lähedalt rahvarahutusi. elisa ja jana ja jaani kodud roosikutsu tänaval pole ka sugugi kaugel epitsentrist, öised unenäod värskendavate pudelilennuhäältega, oi toredust. omast kodust kõigest paarisaja meetri kaugusel pandi r-kiosk põlema ja hävitati bussiootepaviljonid. hirmus hakkas. küll need idioot-huligaanid pärast kahetsevad kui külma ja tuule käes peavad busse ootama :( öösel jäin magama helikopteri uinutava puterdamise taustal. ilus oli see eesti, mida armastasin...

mind ajab täiesti marru, kuidas see pronkssõduri ümberpaigutamine inimesi äksi täis ajab ja venemaa tee mingeid ütlemisi ja inimesed on RRi juures konkreetselt mässamas. see ei ole normaalne ju! kui see oleks minu jaoks mingi tähtis teema siis ma oleks õnnest tumeroheline, kui minu rahva/sugulaste/armastatute säilmed korraks maapõuest välja tõstetakse ja viiakse kuhugi kus oleks tõesti nende viimane PUHKEpaik ja kus inimesed ei jalutaks neist iga päev üle ja autod-trollid ei raputaks ja müristaks maad. ka nendel inimestel on viimaks õigus leida rahu et elust puhata! et mingid jobud sellise elementaarse asja vastu on, teeb mind kurjaks. ma leian et see, mis praegu toimub, on täiesti ebanormaalne. rrrrrrraisk.

huhh, päris suur auk on sisse tulnud kirjutamisse. igastahes rootsikool ei ole mind endiselt suvatsenud õnnistada (ükskõikmillise) infoga ja seega koban jätkuvalt pimeduses. põnevus on nüüd jälle üle läinud ja vastusest juba vaikselt suhteliselt ükstaskõik. kui saan sisse, siis tore, kui ei saa, siis ka suht okei. ükspäev nägin kapipeal risto chalmersisse sissesaavat kinnitavat ja kooli tutvustavat värvilist ja uhket paberipakikest, siis läks meel küll veidi kurvaks. aga mul on vähemalt mu suvine madrid. praeguse seisuga on BESTi suurel lehel 15 osalejat ja mina ainuke eestlane. tööl on osakonnakaaslastega läbirääkimised peetud ja kuigi suurim ülemus ega personalijuht (vist) mu plaanist midagi ei tea, siis minek on igastahes kindlamast kindlam. jeeeehhh.

aga nädalavahetusel käisime risto ja hulga porschedega soomes. toimus nimelt eesti porscheklubi 2007 hooaja avaüritus ehk uusikaupungi porschetehase külastus. kokku oli meid kolonnis 17 porschet ja üks audi (mitte mina). kõik autod, tõsiküll, ei olnud eesti päritolu. kui mu mälu mind nüüd ei peta, siis 7 autot olid leedu porscheklubist. igastahes reedene päev algas harjumatult vara - nimelt juba kl 6 oodati meid sadamasse et stariga soome põrutada. laevapeal sain järjest üllatuste osaliseks. laevaga tutvudes nägin energeetikute kampa (sh liis ja rainer), kes nähtavasti soome tuumajaama tsekkima läksid. peale lühikest jutuminutit jalutasime edasi ja siis jalutasid vastu kallis mehhatroonik tarmo ja mõned tema kursakaaslased, kes läksid tootearendusgalale helsinkisse (risto pidi ka sinna minema aga tootearendusgala vs porschetehasekülastus? hmmmmm raske valik tõesti). hiljem kui üleval laevanina kohal baaris kohad sisse võtsime siis nägin veel kursakaaslaseid ehat, beritit ja henrit ka. neilgi sama siht kui mehhatroonikutel. igastahes naljakas. kooli enam üldse ei satu ja kedagi ei näe ning nüüd siis äkki selline posu tipikaid ühe pisikese laeva peal. helsinkisse jõudes tuli laialilagunenud porschekarjast eeskujulik numbririvi moodustada. meie olime nr 8 ja niisiis pea-aegu keskmine masin. saime kontaktispüsimiseks ja walkie-talkie endale autosse ja sellest oli pallllju kasu. helsinkis tekitasime väikese liikluskaose ja rallitasime edasi uusikaupungi poole. muidu suht rahulikus tempos aga vahepeal tekkisid eespool mingid vahed sisse ja vahepeal ei alanud kiirusenumbrid enam sugugi ühega... muidu oleks suht okei olnud (ja enamikel autodel oli vast kaa) aga risto targakatusele (hiiglaslik katuseluuk) paigaldatud uued hammasrattad ei olnud vist väga korrektselt paigutatud ja nii ta end mingi 200km/h juures irvakile ajas. mina pidin muidugi see olema, kes seda käega üritas kinni tõmmata ja sellises asendis ka hoida. suh ebamugav, sest kõik ääred, kust kinni sai võtta, olid maru teravad. õnneks kiirused mingihetk jälle vähenesid ja katus püsis ise ka kinni. ei läindki eriti pikalt kui olime uusikaupungis kohal ja läksime valmetisse tehast avastama. 8ha suur hoone, täiesti kreisi :) aga jube lahe oli, nägime keevitamisosakonda ja lõppkomplekteerimisliini. tehase näitusesaalis nägime paari maailmas unikaalset cabriomasinat ja uut porsche caymanit, mida sai ka sõrmedega õige lähedalt vaadata. pärast tehast läksime automuuseumi, mis alguses tundus pisikese võimlasuuruse saalina, mis ääreni vanemaid autosi täis puksitud, kuid läbijalutamisel ilmnes tagantruumides veel 4 korda samapalju saale, põhiliseks täitematerjalist valmetis läbi aegade toodetud saabid :) peale automuuseumi loositi võistkonnad ja asusime tegelema autoorienteerumisega, finishiks hotell. meie partneriteks osutusid leedukad - saime (minumeelest) kõige ülbema ja rangelt ainult leedukeelse sõnavaraga porschejuhi aga ta kaardilugeja oli väga lahe ja vägagi okei inglisekeelega niiet sai hakkama kah. orienteerusime end (kaheksast võistkonnast) viiendaks, nagu selgus järgmisel hommikul. aga vähemalt saime kirja kiireima aja :) laupäeval käisime laevaga saarte vahel kruiisimas ja hommikueinestamas ja paar tundi hiljem rallitasimegi juba helsinki poole tagasi. vahetult enne pealinna trehvasime mõnede soome porscheklubi liikmetega ja kui linna sisse sõitsime, oli võõraid masinaid kolonnis juba ligi 10. päris uhke rivi moodustasime. kuidagi orgunniti kõigile vaatamiseks kõige porschem mudel ka - ereroheline superauto, mis eestirahas vist ligi 3miljonit maksab. ja oligi aeg laevale minna. kokkuvõtteks ütleks et SUPER! väga edukalt veedetud kaks päeva. kui kellelgi on huvi üritusest paari pilti kaeda ja ühe teise auto kaasreisija vaatenurgaga tutvuda, siis lingin siia ka marguse porsche blogikirjutise sama reisi kohta.

aga täna olen hoopis muudest asjadest mõtteid mõlgutanud. tõdesin täna, et viimane sukeldumiskogemus on mul juba pea 6 aasta taha jäänud. tegelikult on see ju super hobi. veeall on nii ilus ja rahustav ja kalad ja värki. aga kuidagi on nii juhtunud, et pole peale balit enam kostüümet selga saanud. sukeldumislitsentski väidab et olen veel junior (ehksiis kuni 18-aastastele mõeldud kaart). eks sellel ole omad põhjused kaa, miks pooleli jäi. isal on ju odavam ainult üht tütart sukelduma kaasa vedada (reeta siis). ja pealegi on neil kahel mõlemal AOWD olemas, minul aga tavaline OWD. kui nemad balil öösukeldumist ja orienteerumist tegid siis põdesin mina hotellis päikesepõletust (jee, sealt tulidki tedretäpid õlgadele. loogiline ju, et kui koguaeg basseinis oled siis päike sulle liiga ei tee ja päikesekreemi vaja ei lähe) ja kõrvapõletikku. pealegi pelgasin ma elueest kõikuvat paati ja selgees vette prantsatamist. aga kogu see rahu ja ilu seal vee all. selle nimel ju võis. no kui chalmist ei tuleb ja kõik mu senini tehtud plaanid jonksu jooksevad ja end aasta-paari pärast uus-meremaalt leian, küll siis taasavastab selle hobi mõnud. totaalne unistajalohe olen ikka :)

nädal on alanud tormiliselt. esmaspäeval rääkisin messengeris kaarliga. kaarel sai chalmersisse sisse! olgu ka mainitud, et algselt kandideeris peale minu ja tema supply chain management'i alale veel üks tüdruk, kuid tema loobus, ja seega oli/on kaarel minu ainus eestimaalasest konkurent. teisipäeval rääkisin telefonis ristoga. risto sai kaa chalmersisse sisse! aga tema oli eestist ainuke, kes automotive industrial design engineering magistrisse kandideeris. mina ega mari pole veel vastust saanud. mari suhtes olen ma rahulik, tema "jah" on kindlasti juba teel. aga miks ta juba kohal pole? kas seepärast, et meil paberid napilt-napilt õigel ajal kooli jõudsid tõsteti meid läbivaatamispatakas viimasteks? või äkki ei ole lõpetamata bakalaureusega üliõpilased nende jaoks nii väärtuslikud kui juba kraaditud isikud? või äkki saadetakse "vabandame"-kirjad kõige viimastena laiali lihtsalt? uhh, mul oli juba vahepeal niii ükskõik sellest koolist kuid nüüd hakkas igaltpoolt neid "jahh" sõnu tulema (jahh, 2 inimest 10st kandideerijast on igaltpoolt :P) ja tõuseb asi mulgi prioriteetsemaks vast. närv on nii sees. aga risto üle olen maru õnnelik. eriti õnnelik seetõttu, et kes see teine kui MINA avastas chalmersi koolist autodisainieriala ja SOOVITAS ristol sinna kandideerida. kursaõde inksile avastasin eelmine kevad jahiehitamisekursuse kuhu ta kandideeris ja ära käis ja kogemusi kopaga koju tõi. isegi kui endal hästi ei lähe, siis heategusid on siiski tore teha.

aga BESTi suvekursuste tulemused sain ka teada. kui chalmist peaks "jah" tulema siis ei pea vähemalt eelnädala pärast pablama, septembrikuisesse portugali mind vastu ei võetud. ei kõlvanud neile mu luuletus ja portugali keelne kiri :( aga see eest valiti mind madridi, mis oli mu teine valik. ja sinna kandideeris rohkem inimesi, mingi 320 kanti kui ma ei eksi. muahahaha! :) rääkisime sellest sveniga (ülemus) ka ja tundub et saan end kuidagi sinna nihevrdatud isegi. probleem oli nagu natsa sellest, et sven ja lea tahtsid mõlemad sellel ajal puhkusel olla aga juhataja ei luband seda asja ja siis neist üks peab ikkagi tööl olema ja seega saan vast mina minna ja oooooh, ütleme nii et oootame juulikuud täiega. kuigi jah, neljapäevaks saan svenilt loodetavasti kindla ning rõõmustava loa või kurvastava ja plaanetühistava keelu. eks näeb. aga see, et mind vähemalt vastu võeti - see on juba omaette saavutus.

suudaks veel selle ka saavutada et hakkaks lõpuks suve tarvis trenni tegema. juba mitu nädalat tilgutan kott-toolis pisaraid et kui ümaraks kõhuke on kosunud. ümaraks mineviku-liivi-mõistes siis. ma olen harjund piitsavars olema, kes ei suuda parimagi tahtmise juures õllekõhtu ette manada ja kes rannas võõrastelt (ja tuttavatelt) meestelt oma supersileda kõhu eest komplimente kogus :D aga nüüd istun ja vaatan voldikesi ja kirun. maisaagi aru, mis mu vabandus on, et trennis ei suuda käia. iseenesest peaks (mingisse) studiosse tagasi tantsima minema ja paarkorda nädalas majaümbruses jooksutiire tegema ja siis oleks juba suht okei ju. ma arvan. ja siis veel väike rasvaimu ja olekski missimõõdud olemas. muahahha... tegelt, täna võiks ju paar jooksutiiru teha küll?!

jälle üks lohe nädal seljataga :) neljapäeval käisime tipsuklubiga mari isa juures väikesel grillveinil. et teisest viimast võtta oli mul riz kaineks autojuhiks kaasas. temal muidugi sai mingi nats enne ühte pidutuju otsa ja nii jätsingi kangelannad kikuga jooma ja põrutasin ise koju tuttu. kurrrrb, jälle jäin põhikildudest ilma :(

peale viimast töönädala päeva käisime combikatega nõmmel oma võimeid testimas. seikluspargis nimelt. mul on siiamaani tunne, nagu oleks terve reedese päeva pühendanud ainult kätekõverduste tegemisele. käed ja kõik rindkeres paiknevad lihased on niiiii valusad, ei suuda end isegi kotttoolist normaalselt püstigi ajada. ega kui korraks valvsuse kaotad ja pilk maapinna suunas ekslema läheb siis on ju kohe kogu ülakeha krampis ja süda puperdab rinnus :D aga vähemalt sai esimesed kolm rada edukalt läbitud. jajah, need mis mõeldud kuni 140cm lastele. minujaoks suurimad katsumused kolmanda rea redel (viimastel astmetel oli tunda ikka korralikult kõikuvat resonantsi juba), pikilaudadest palksild ja gorillahüpe (kõik siis mingi ca 6m kõrgusel). viimane oli tõeline eneseületamine. istusin seal puuotsas, nutt oli kurgus, käed värisesid ja tõeliselt õudne oli kokkuvõttes noh! aga ära tegin. jäin veel viimasel rajal kuhugi maa ja taeva vahele kinni sest ei suutnud end võrku kinnitada sest papu tuli ära, aga see oli pisiasi. väga lahe oli igastahes. pärast vaatasin neid supertublisid, kes neljanda ja viienda raja peal müramas käisid. huhhh, ei, minujaoks oli see kolmas kaa juba väga suur pluss elukogemuste karbikesse. tubli töö.

reedel külastasime kadri sünnipäeva. kuidagi on nii juhtund, et mulle ei sümatiseeri eriti üldse midagi peale veini juua enam. uhkeid kokteile aint :) igastahes travel lounges suutsin ühe siidri ära juua ja loksukese rummkoolatki, aga ega isu rohkema jaoks jätkunud ka. näkerdasin juustu ja küüslauguleibasi ja vaatasin kuidas inimesed purjutasid. palju toredaid inimesi taaskord.

ahjaa, on vist jäänud mainimata, et neljapäeval sain oma nunnu-nikoni kätte ja esimesed mitukümmend pilti on tehtud ka. nunnu-nikoni nime sai ta [digi] ajakirjast, kust paar tundi tagasi beebit arvustavat artiklit lugesin. fotoka sisseõnnistajaks sai neletibu, kelle vanemate pulmakingituse jaoks minul ja pisil oli au kõvasti pilte klõpsutada. minuarust sai tulemus täiesti okei ja ma loodan et hõbepulmalistele sobib ka :) aga beebiga on meil veel pikk tee minna - pole manuaali veel eriti pikalt lugenud ja seega siiamaani tegustenud põhiliselt auto-režiimil ja sisetunde ajendil. suurem treening saabub loodetavasti algava nädala lõpupoole, kui ristoga soome põrutame. aga kuidas, on minujaoks veel natuke müstiline. hetkel on sõiduvahend (ehksiis porsch, sest teemaks on porsche tehasekülastus) garaažis, pooli rattaid pole all, tungraud kõhuall, mootoriremont tegemata, targakatus irvakil ja pidurid ilma vedeliku ja tihenditeta. no igastahes loodame parimat.

sellessuhtes oli eile parem päev, et oli konstantselt sitt olla. täna on aga lainetega. vahepeal on päris inimese tunne ja siis tuleb kiiresti superhalb laine peale. kõht on nii marutühi - olen siiski viimase 2 päeva jooksul söönud ainult kausitäie hommikukrõbinaid ja kaks ampsu kurgivõileiba ja need olid mõlemad eile hommikupoole. rohkem pole suutnud :( nüüd on pidutsemisest (või õigem oleks öelda, joomisest) igastahes natukeseks ajaks isu väga täis.

alustasin neljapäeval. töökaaslastega oli mustamäel väike istumine - trimpasime veintsi ja ajasime juttu. ma trimpasin suhtkoht terve pudeli punast ära. kas minust hakkab tõesti punaseveinijooja saama? :o igastahes mingi sipa peale keskööd saabusin kesklinna ja seadsin papud privé poole. ootasin 5 mintsa väljas ja 10 (kümme!!!) mintsa garderoobis. neljapäeval?! noh jah, see nädal oli neljapäev ju uus reede aga siiski, maru imelik :) rahvast oli korralikult. põhjus, miks üldse kohe vudinal kluppi läksin oli tegelikult see, et risto londonisugulane kalju (kes vaatamata nimele eestikeelt üldse ei osanud) oli koos oma sõbraga tallinnaga tutvumas ning tutvustusringi juurde käis muidugi ka piisavas koguses ööelu. minu privé-menüü oli seekord üks energiajoogikoks ja üks marjajook (neljapäevane hind oli 75 krooni, go figure :D eelminekord käisin selleeest üle 100 välja...). sellessuhtes oli maru huvitav pidu, et baarijärjekorras nägin teaduskonnavend vikit, kes teatas, et minu (!!!) õeraas on ka kuskil müramas. läksin tegin klubile paar ringi peale ja assanäe, oligi. vihtus tantsida oma parimate oskuste järgi. hehehe. kui mõte juba äraminemise suunas purjetas, siis jäi silma veel pisibeib andra, kes oma briti poissmeestega (some do that for a living u know...) lava peal tantsu vehkis. aga tore pidu oli, tavalised nilbikud ei häirinudki ja muusika, põhiliselt latino-house, oli ka täidsa krõmps ja koju jõudsime mingi kolmeks.

reedee.... ee... risto magas mingi viieni niiet päev jäi suht vahele. siis jalutasime linna, hängisime viru keskuse raamatupoes, nägime toitsi ja ramunet ning siirdusime neljakesi kaheksasse, sest ma ei suutnud kanawrappi peast minema saada. ja õige kah, sest see oli heaaa. võibolla tipsuõhtu oma oli isegi natuke parem aga siiski, üks nämmumatest ampsudest, mida saanud olen. suur ports kaa, kõhu sai täiesti täis. kõrvale väike maasikamargarita ja... :D õhtul läksime tõnnijuurde. plaan oli brittidele näidata, kuidas eesti noored pidu panevad. i think they saw a bit too much :D igastahes alustasin mingi 11 ajal viinakoksidega. alguses energiajoogiga, pärast jõhvikamahlaga. jutt jooksis juba täiesti vabalt lõpuks ja kalju vahepeal valetas mulle maad ja ilmad kokku, lihtsalt naljapärast. minul olid muidugi tänu väikestele drinkidele maailma siniseimad silmad ja imesin igasugust infot sisse nagu üks korralik käsn.... kõik said naerda. rahvast oli ka parajalt: meie, kalju + ed, tõnn, hermasted, arva ja mihi, kadri ja hr oja. kuidagi suutsin ma täiesti hollyvaenulikule ristole selgeks teha, et tol öösel oli HHC the place to be ja sinna me siis suundusimegi mingi poole2 paiku. tolleksajaks olin juba nii kärbes, et miski ei suutnud mind morjendada. sebisin mööda holly ringi, kaotasin koguaeg omasid ära, siis leidsin jälle üles, siis kaotasin jälle ära, kuidagi suutsin kuskilt endale VIPi templi saada (one has to know marko uuk tõenäoliselt), vahepeal eksisimekoos hr ed'iga ära ja siis sebisime kahekesi nagu otutotud. sõnumeerisin päris põhjalikult, nagu hommikul telefonist järgi vaatasin :D kalju hoolitses selle eest, et drink käpaotsast ära ei kaoks aga igastahes mingihetk suutsin talle selgeks teha, et rohkem tõesti vaja ei ole.. kell oli vist midagi 4-5 kanti kui läksime tsekkisime korra poiste uhket hotelli maneežis (saun + king size bed oligi nagu kogu hotellituba, haha) ja siis koju magama. hommikul ärkasin ilusti mingi kahe ajal ja tundsin end vägagi ilusti. kuni kell sai 3 :D edasi oli õhtuni halb olla....

aga ega saaga muidugi sellega lõppenud. üheksa ajal helistas nele ja tiris mu taksopeale - pidime krissuga tüdrukuteõhtut tegema. suund stereosse ja nii ilmusidki, kui võluväel, lauale järjest tavalised ja vaarika mojitod, suurus XL. alguses ei saand kuidagi vedama aga kahjuks (õnneks?) on mojitode maitse nii südamelähedane et mingi 2,5 klaasi sai ära hävitatud. ausalt öeldes läks lugemine sassi.. esimene oli tavaline, siis sain nele pooliku vaarika ja siis vist teise pärisoma vaarika veel peale. või? vahepeal suutsin enesetunde päris toredaks tipsutada aga viimane lõpp läks juba raskelt. marvan et süüdi oli tõsiasi, et neil piparmündilehed otsa sai ja lõpp tuli siirpuga teha :) aga toooore oli mu kulladega. sai päris põhjalikult igasugustel teemadel jutustada ja lihtsalt niisama teineteiste seltskonda nautida. jeei :) mingi 12 ajal siirdusime moskvasse. marko oli piletis, ilusa velvetülikonna ja roosa triiksärgiga, rärr :) võtsin tibudele 2*redlove, endal oli selleks ajaks juba totaalne alkoholiblokk. smilers hakkas muusikat tegema ja minul tuli naksti uni. ja mitte lihtne, ikka silm vajus konkreetselt kinni ja sees toimus karussell :( palusin tibudelt mõttes suured vabandused, läksin alla ja helistasin ristotaksole. oodates ajasin marko ja turvakutiga juttu. sain teada et prl arendi ongi hr salsalleri lähisugulane ja et moskva on täiega alla käind ja et mingi bumbum üritas end 500 krooniga üritusele sisse osta. tore oli igastahes. mingi 1 ajal olin juba ilusti tekisees. kõht oli juba siis karjumisasendis, unistasin pühapäevasest padaroast ja rottburgerist juustuga. et ennetada tänast enesetunnet sundisin kunagist linnalegendi uskudes endale 2-3 klaasi vett kõrist alla (öösel näksasin paar ibukat kaa, et normaalselt magada saaks) aga tundub, et ei olnd eriti abi kummasti. endiselt suht hõre olla. aga nüüd ongi õige aeg kodudress natuke linnama dressi vastu vahetada ja värskes õhus üks korralik rotu hommikusöögiks krõbistada.

hirmus, õudne, paha. ongi käes aeg, mil parkimine OMA MAJA EES maksab raha ja koos põski paitava hommikupäikesega võib leida autokese kojamehe alt trahvikviitungi, sest julgesin ta ööseks tänavaäärde seisma jätta. milline haige mõistus laiendab parkimisala piirkonda, kus 85% majadest on pisikesed, armsad, ilma suuremat sorti hoovideta eramajad?! ma lihtsalt ei suuda aktsiaselts ühisteenuste firmapoliitikast aru saada. minu viha nende vastu on hetkeseisuga kordades suurem kui minu mittesallivus BESTiorganisatsiooni vastu. niiet hoidke alt, kes seal ettevõttes töötate, minu viha ohvreid ei vali! risto ei ole endiselt viitsinud eriti suuremaid samme parkimislubade taotlemiseks astuda. porsch seisab ju alati aias või garaažis.. juuvist viivad jalakesed ta vabaduseväljakule linnavalitsusse alles siis, kui minu rõngaline oma esimese märgi kirja on saanud. urrr, olen endiselt väga ärrituv.

see eest oli mul täna väga tore lõuna ja selle lõuna tulemusena tuli paar päris toredat mõtet. loodetavasti saab need ka järgmise poolaasta jooksul teoks tehtud.

laupäev oli super, pole ammu nii lõbus olnd, ja seda isegi vaatamata tõsiasjale et seltskonnas ka üks mulle vägagi vastumeelne isik viibis. õnneks on ürituse toredamaid hetki raske unustada, mul on nimelt ligi 300 väga hea kvaliteediga pilti seda kõike meenutamas. aga kevade esimene grill on tehtud (njämm), teadmata koguses veintsi ja rummikoolasid (seekord isegi olid head) ja lisaks 1 mojito ära tarbitud, 6 neiut on mullivanni mahutatud (:D), rindkere ära valutatud (uskumatult raske ja teravnurkne jääkamakas oli) ja nikoni D50 on pidulises kriisiolukorras ära testitud. tuleb taaskord tõdeda et mul on ikka ropult vedanud, et selliseid inimesi mu elus leidub.

kooli-ja-muude-olukordade osakonnas pinge aga muudkui kasvab. kui ma ei eksi, siis veidi vähem kui 2 nädala pärast tuleb mulle kaks tähtsat vastust. 1 rootsi tehnikaülikoolist ja 1,5 ühelt tudengiorganisatsioonilt. niietnaa tuleb sügisepoole suvel teha mitu valikut. kui rootsist tuleb "JAH" siis pean valima oma super töökoha ja kõrgema hariduse vahel (kuigi ma juba kahtlustan et kaldun siiski hariduse suunas). kui rootsist tuleb "EI" siis on lihtne, i love my job :) kui BESTist tuleb "JAH" ja rootsist ka "JAH" siis tuleb nii välja, et vist veedan 2 nädalat oma kooli-sisse-elamise-ajast kuskil portugali kuumadel liivarandadel. kuigi see poleks eriti viisakas kaasõpilaste suhtes ega hea sisseelamisele (kasulik ainult vaimule!), siis sellegipoolest selle valikuga probleeme nagu eriti pole. kui BESTist tuleb "JAH" aga chalmersist "EI" siis peaks ka kõik okei olema. septmebris meil eriti puhkuseiharaid tüüpe pole ja selleks ajaks peaks juba kuid ka niipalju turjal olema, et saaks palgaga puhkuse võtta ja palmideall müramise eest veel raha ka :D kui BESTist tuleb "EI" ja chalmersist kah "EI" siis olen jonni täis ja lähen oma raha eest kuhugi sooja, hahahahhaa. tegelt ega vist rohkem valikuid eriti ei ole. nüüd tuleb lihtsalt istuda ja oodata ja vaadata, mis 15. aprillil toimuma hakkab.