kogusin tubli pool nädalat julgust ja hoogu et internettipanka sisse logida, seista silmitsi mikroskoopilise arvejääknumbriga ja seda veel vähendada ehksiis kommunaalid ja paar vana võlga ära maksta. hingasin kolm korda sisse-välja, toksisin paar parooli sisse ja ootasin kangestunult hämmastavalt aeglaselt ekraanile ilmuvaid numbreid. ja seejärel oli hämming. HÄMMING. nähtavasti umbes niipalju, kui ma reisil suutsin raha laiaks lüüa (+ siis veel 100EURi sulas, mis oli eelmisest reisist alles jäänud ja arvel ei kajastanud) ja natsa veel olin esimese kvartali eest kasumipreemiat saanud. lust ja lillepidu, seega raha oli arvel peaaegu topelt niipalju kui hirmsates unenägudes kartnud olin :))) jeeei, ei peagi kirikurottima hakkama! ja nüüd on tööjuures ikka rohkem motti arveid teha ja kasumit taga ajada, esimene käegakatsutav tulemus siiski.

samas tõdesin, et ostlemisest oli isegi veidi reaalset kasu - lõpukleit on nüüd olemas ja et selle nimel, et saaks juunikeskel selle täie uhkusega selga ajada ning sülemite viisi lilleõisi vastu võtta, on mul praegu lahti 8tabi, kaks wordifaili, paar MSNiakent, deskupeal 3 bakalõputööd ja 1 veel paberköites esikulaual ka. tahtmist on. ja enese olukorra lihtsustamiseks ja realiseerimiseks lasin latti tsipa madalamale. seega eesmärk pole enam ammu viie või kuue peale töö kokku käkerdada. mis omakorda tähenda, et on usku et saan hakkama ja suveks kraaditud. sestet peab saama, ei viitsi enam venitada ju :)

põhimõtteliselt kuna ma praegu "kirjutan hoogsalt ja pidurdamatult bakatööd" siis olen terve päeva tegelenud kõige muuga, mis isegi mitte kaudselt põhitegevusega kokku ei puutu. ja kui miskil põhjusel juba sinnapoole tüürima hakkas siis sain ikka õigel ajal pidama ja valele rajale tagasi. niietsiis, hetk enne uinumist, kirjutaks veel pisireisikirjale viimased read, kasutades suuresti suurepärast kavafaili, sest enda mälestused reisist on kergelt öeldes hägused ja segased :)

baselipäeval pidime minema laevukesega rheini jõele rallitama. aga kuna ilm oli kergelt öeldes Halb, siis lasti tsikid hoopis linnapeale lahti ja tormati uisapäisa poodlema. hirmus ja jube ja produktiivne - tõin koju muuhulgas siis kõrvarõngaid, vöö, kleidi, paar pluusi, paar kampsikut, pusa, vesti, papud... võibolla midagi veel. saak on nats segane sest kohver, kuigi juba eestis, ei ole minuni veel jõudnud. õhtul oli (minumeelest) kogu tuuri parim kontsert. super mõnus kontsertsaal/kirik, hiiglaslik lava ja eriti midagi ei läind sassi kah. otseloomalikult oli tegemist kõige publikuvaesema esinemisega :(

hommikul põrutasime schaffhausenisse. seal käisime vaatasime euroopa suurimat koske (suurus väljendus siis selles et sealt tuli rämedalt vett alla, ega ta tegelt niiväga suur-lai-kõrge tundnud) ja nautisime vihmasegust ilma. muidugi niipea kui laevasõidud rheinil ja koseotsas saarekesel turnimine läbi said lõi halli taeva täiesti klaariks ja isegi päike tuli välja. selge ilma tulek oli tõneäoliselt tingitud tõsiasjast, et meie läksime peale väikest turismitrippi kirikusse proovi tegema. 7sekki kaja oli muljetavaldav aga meie, eesti proffide jaoks, kes niguliste 11sekundiga sinapeal oleme, igapäevane värk :D salu oli esinemiskohast muidugi eufoorias. peale proovi lubati väike vabaaeg aga on ju loogiline, et uksest välja astudes õues jälle kallas. jee.

ööbisime peredes aga tundus et iga pere sai endale nime järgi lemmikuid valida ja minu esialgne pere oli välja valinud minu ja martha. kuskil aga oli mingi väike jämm ja kamm (st doris ei julgenud üksi kuhugi perre minna) ning seega lõpetasin kuskil ghettokülas üksinda vägagi toredas perekonnas võõrustatavana. kolm last olid, üks ilusam kui teine, ning pereema isa ja vanaisa olid eestisakslased. lisaks nad olid perega eestis mitu korda käinud. vahva :) õhtuks pakuti pisike ploominaps kohviga ja maailma kõigekõigekõige pehmema tekiga magamisaset kah. uni oli niiii magus.

järgmisel päeval põrutasime locarno suunas minema. käisime külastasime rigi mäge, mis teoreetiliselt pidi pakkuma sveitsi parimaid vaateid. praktiliselt oli räme udu ja mitte midagi ei näinud. peale umbes tunnikeselist valge ja ereda õhu nautlemist sõitsime rongiga alla tagasi ja kes tahab pakkuda mis siis juhtus? LOOMULIKULT kadus udu nagu tina tuhka ja päike tuli välja. niiet järgmise rongiga tulijad raudselt nägid ka neid sveitsi parimaid vaateid, meie nägime mingeid riismeid kui tõstukite ja rongidega allapoole laskusime. õnneks oli vähemat innsbruckist paar mägist pilti reservis olemas. samal päeval käisime veel luzernis katusega silda vaatamas ja minus tärkas uue sajandi fred jüssi. teise lausepoole tõlge oleks siis midagi stiilis et mul on miljon pilti luikedest, partidest ja lilledest.

locarnos jagati jälle peredesse, seekord läks õnneks ja lubati krissuga koos minna. meil olid raudselt kõige ilusamad perelapsed. poisist saab mingi paari aasta pärast kindel südametemurdja ja tüdruk oli lihtsalt väga armas :) igastahes kuna perele oli antud ülesanne meie saatjaid lõbustada siis saadeti meid väikese puhkuse asemel kohe ühele teisele perele külla ja nii me siis veetsime koduse õhtusöögi asemel hoopis aega tuuli ja annely pool sünnipäeval istuskledes ja veini-saslikut nautides. öösel toodi õnneks ikka magama ka ja tuli tõdeda meie pere pisike kodu oli müstiline. asus konkreetselt mäe küljes, mingi 200m kõrgusel auto parkimise kohast. tugeva kaldega betoonrajad-trepid viisid imearmsa pisikese majakeseni mis asus vapustavalt lopsaka aia keskel. vauh noh, võttis hingetuks. eelkõige muidugi seetõttu et ronida oli raske :)) panen siia veranda pildi kaa sest noh, ilus oli.


järgmisel päeval saadeti asumisele lago maggiorele. asus seal üks pisike paradiisisaar, mis kunagi oli olnud suur hunnik kivisid aga siis tuli hull tädi ja mõtles et teeks parem botaanikaaia. vedas sinna mitu tonni mulda ja lilli-taimi siit ja sealtpoolt euroopat ja nii oligi. oli vahemeretsoon ja hiinatsoon ja dsungitsoon jne. lisaks olid veel soe päike ja kurjad pardid. ja krisi kodustatud ja sõbralikkusele kalduv part brad. peale pikemat lebo ja loodusenautlemist lahkusime ascona suunas (linn, mitte opel nagu krissu teravmeelselt märkis) mis oli lihtsalt üks armas aga igavavõitu linnake lago maggiore ääres. õhtul peale kontserti välja linnapeale minna ei viitsinud, kuigi annely tahtis vägaväga et ta ikka pauguga ära saadetaks kuid väsimus oli peal. aga kuidagi läks hoopis nii et murdjaund vältides sai kella kaheni suurestoas lauamänge mängitud ja niisama jutustatud. rahulik ja meeldiv, pole midagi öelda.

laupäeval veetsime 13tundi bussis reisiskledes läbi sveitsi, itaalia ja austria. põhitegevused olid midagi stiilis alias, lollused, magamine ja söömine. oh põnev põnev põnev. lisaks tundsime pisipisikeste peatuste ajal 25*C soojust, päevitasime põgusalt ja möödusime veneetsiast 10km kauguselt. jõudsime mingi öösel vastu hommikut viini ja siis sai hosteli receptionis tunnikese või miljon kakelda teemal kas meil ikka on 30nele inimesele broneering või mitte. ega ei olnud ühtegi närvis inimest seal ootamas oma kohvritega ju kui tundus et jäämegi ulapeale :D aga kõik lahenes ja näedsasiis, olengi ilusalt ja elusalt kodus tagasi.

praeguseks olen "bakatööga maadeldes" käinud nelkuga mereääres jalutamas (kalll), tulkat õnnitlenud, liisul juukseid triikinud, uue ehtekomplekti valmistanud, feissbuuki ja orkutisse reisipilte asetanud, kodust dushi testinud, lavashirulli valmistanud ja vist ongi kõik enamvähem? lebotanud olen kaa. lebotamine on mõnus. nüüd teen väikese unilebo ka veel.

väike tehtud-käidud-nähtud apdeit jälle, pikemalt ei viitsi kirjutada, sest et noh... lihtsalt ei viitsi.

- shönbrunni lossis sai ringi möllata koos audiogiidiga ja niisama chillidagrillida ja vaadata kuidas valmib õunastruudel ja labürintides ekselda.
- soolakaevandustesse sai ronida, soolajärvel laevaga sõita, liumägedest alla lasta ja üldse valgetes kombedes seksikiisu olla :D
- sai suletud tõstuk tööle pandud ja mingi 1800m kõrgusele mägedesse lumesisse hüppepilte tegema mindud.
- sai söödud üks kuni mitu korda snitsleid ja saia ja pastat ja pitsat.
- sai oldud kolmekesi viieinimese toas (kaks korda).
- sai osteldud salzburgis (veints ja kleit ja veel stuffi) kui ekskursioonitud innsbruckis.
- tänu mingise hosteli lollusele organiseeriti meid noortehosteli asemel neljatärnihotelli mille igast aknast (ja rõdult) avanes vaade mägedele ja tekk oli niii soe ja niiiii pehme ja hommikuks sai puuviljasalatit. rärr!
- sai aliast mängitud ja selle kõrvale pudel veini ära joodud ja öisest dushiallkäimisest ei mäleta nagu eriti midagi :D
- sai koos miljoni muu inimesega sõidetud mingi ümmarguselt 2500m kõrgusele ja siis veel veidi kõrgemale ronitud ja lumesisse hüppepilte tegema mindud.
- sai sõidetud bussiga mingi kuussada aastat, muuhulgas tehtud väike pause saksamaal neuschwansteini lossi juures (no kes EI oleks selle lossi pildiga puslet kokku pannud?! seest oli nagu ÜLI spets ka nii muuhulgas) ja külastatud liechesteini fürstiriiki.

nüüd on neljatärnihotell kauge KAUGE unistus, oleme baselis noortehostelis kus ei ole toas mitte ühtegi pistikut ja 30 tsikile anti 3 dushikabiini ning mõned WCd ja tuba, mis on sama suur kui krissu magamistuba eelmises elamises, tuleb jagada seitsme liigikaaslasega. seda, et kohver ei mahu isegi lahti mitte, ma pigem isegi ei maini :D ei aga nalja saab rohkem kui rubla eest ja homme (täna, khm) laulame taas. jipiii! pool tuuri on läbi ja juba hakkab vaikselt kurb sest kuigi koduigatsus on ikka kohati veidi peal, siis argirutiin ei kutsu absull :(

tuleb tunnistada, et hetkel on kell eestis 3:41, mina istun salzburgi noortehosteli koridoris ja kasutan kurjalt tundaega tagasi avastatud niivõrdkuivõrd töötavat fifit. ja nats tobe tunne on. sest hommikul kell 9 stardime bussiga soolakaevandustesse kolama, põnev värk. igastahes jah, olen varsti viiendat päeva kooriga keskeuroopas tuuritamas, nii umbes eestiriigi üheksakümnenda sünnipäeva puhul. mis siis praeguseks tehtud ja teada saadud. tallinna lennujaama uus hoone on nii ilus ja mingi 14 väravat ja seega täidsa suur ja euro. aga turvad on neil endiselt tobedad ja umbkeelsed ja peaaegu tahtsid mu pinsette ja heliharki ära konfiskeerida. karm värk.

esimesed paar päeva-ööd olime viinis, mis on minujaoks tavaline euroopa suurlinn, öösel tuledekumas on ta palju ilusam kui päeval ja lõhnab miskipärast halvasti. linnaekskursiooni tegime ka aga poodelda ei jõudnud (pimkiet nägin aint kaugelt, nuuts). elasime kuskil kaugel ghettohostelis kus saksa noored tegid meile kell 6:48 hommikul rhianna umbrellaga äratust. siis käisime veel viini põhiooperipleisis kus vaatasime seisupiletitega roosikavaleri. see oli muide 4 tundi pikk ja üks igavamaid asju mis ma olen kunagi läbi elanud. sellest neljast tunnist tubli 3,5 ma kas tukkusin või nokkisin või istusin ja mõtlesin muudest asjadest mida ma parajasti teha oleks võinud selle ooperijämmi asemel. eriti mulle meeldis et peaosalisi (kellest üks oli teoreetiliselt mees) mängisid kaks naist ja neil olid täpselt ühtekad hääled niiet mina ei saanud üldse aru kes ja millest parajasti leelotab. ja et nähtavasti austria sõim on midagi stiilis "your father was a gay dog!" või vähemalt selline see meie väikeste ekraanide tõlge välja nägi, huumor.

ükspäev käisime bratislavas. nähtavasti asub see hoopis slovakkias mitte sloveenias nagu ma arvasin. jäi lõpuks meelde, sest neil oli tsehhiga umbes sama suhe kui meil venemaaga. või midagi siukest. et neil oli tsehhoslovakkia ja meil oli SSR :D aga üldiselt sellessuhtes vääääga lahe linn et täiesti nagu tallinn. otsisime katiga kümmet erinevust ja leidsime hoopis 20 sarnasust :) näiteks olid ka neil imearmas vanalinn ja peale okupatsiooni väike lagunemine igalpool ja raekojaplats (ok neil oli purskkaev ka) ja saiagäng ja raekoda ja trammid ja hotelpalace analoog ja piritajõgi ja pärnu mnt viadukt ja virukeskuse trammipeatus ja raekojatagune pisitänav ja teletorn aint ilma teleta ja popular ja esimene patrick ja viru tänav ja otsakool ja toompea ja umbes samad palgad ja üldse kõik oli suht väga ühtekas, äratundmisrõõm oli pidev! ja giid oli meil seal kaa super ja söögikoht oli mingi laustrendikas kohvik :) see kontsert seal oli kummaline kuna kirik oli suuuur ja nii külm et mul olid käed lõpuks konkreetselt sinist karva. suht kummaline vaate- ja tundepilt. ja gratias loksus ja igast imelikud asjad juhtusid veel. jube külm päev oli ka.

täna oleme siis salzburgis olnd suht pool päeva. tegime väike bussiralli, siis lasti ostlema ja ma muidugi kohe HULLUSIN ja tundsin et mul on Väga vaja jakki ja viite pluusi ja kahte pesukomplekti ja veel ühtesid päfkasid :D nojah, nagu naksti läks 165 euri. õnneks (või äkki pigem kahjuks?!) on ostlusaega veel homme ja ülehomme ja teistest linnades/riigis ka, kui olen õigesti aru saanud. niiet garderoobi ja muude asjade täiendus on garanteeritud, rärr :D aga ok, kell on eesti aja järgi juba neli läbi ja silmad on maru väsind. lähen keeran tuttu ää, panen homme dressika ja soojad riided selga ja uurin, kust see salzburg oma nime ikka saanud on.

musidkallidõhupallid kõigile seal kaugel eestimaal.

PS1! kuna inx reisile ei tulnud siis ma sain oma laulusilla soolo tagasi. aim feimöss! ma arvan ma palun mingil kontserdil a la kaiel või kellelgi selle kaameraga vidjosse võtta siis saan juutuubi riputada ja veel kuulsamaks saada kui ma praegu olen :D
PS2! salzburg on heliseva muusika ja mozarti sünnilinn. is naaiss.
PS3! mingi austria noormees, täpsemalt mozarteumis laulmist õppiv noormees, tuli täna peale kontserti (mis oli nagu vist peaaegu kõige kehvem kontsert meil seni) ja ütles et me oleme parim naistekoor keda ta kunagi kuulnud on ja mina (!!!) laulan nii ilusti ja täiesti super ja blablabla. pärast kui kambaga kuskil maiteamiskohas söömas käisime siis ma korra a la vaatasin ta poole ja naeratasin viisakusest ja siis ta tegi mulle silma. kahju et kobe tükk pole, muidu võiks päris nalja saada :D
PS4! kris väidab et ma pole blond. kris on totu :D

aasta tegu 2008 nominent nr 1: julgesin linnalt taodelda parkimisluba pärnu maantee äärde. ja kusjuures sain ka, viru ringist kuni laagrini välja, mõlemalpool teed ka veel, päris kunn värk! niiet 2009 aasta aprillikuuni pargin vajadusel nagu kuninga kass risti kasvõi westmani ees kui tuju peaks tulema :D
aasta tegu 2008 nominent nr 2: pillasin arbuusi selveri parklas asfaldile. pooleks ei läinud aga pragu tuli sisse ja tegi isegi ühe veljepõrke. 37% arbuusimahlast on nüüd minu võtmekimbu ja valge jope peal. mõnna.

nädala aja pärast olen ma juba otsapidi austrias/sloveenias/šveitsis/jne. seda, kes mu lõputöö aga valmis kirjutab, ei tea ma siiamaani. selle suhtes, kas see ikka mina olen, oman sügavaid kahtlusi vaikselt. väga sügavaid. pfft.

mul on hämmastav anne jätta meelde igasugust täiesti mõttetut träni. tänu sellele andele saan eputada inimeste ees näiteks tõsiasjaga, et ma oskan lugeda kümneni kaheksas keeles. võibolla ja väikese assisteerimisega. eesti, inglise, vene, saksa, prantsuse, soome, itaalia ja ungari. viimane on siuke 50/50 ma arvan, aga peaaegu. okei ütleme siis 7,5 keeles. tundsin end päris erilise ja andekana kuni tutvusin inglane trevoriga kes oskab lugeda kümneni 23 keeles. niiet niipalju siis sellest.

aga mainiks ka ära et proovil on hämmastavad ravivõimed. peale neljatunnist laulumaratoni (feat sellised kullatükilood nagu holsti ave maria, egigureni ave maria, pueri, bowdown, palestrina kyrie) tunnen end nagu uuestisündinud inimesena. okei, peaaegu. kuigi tuleb tunnistada et uut pidu veel ei igatse, nats läheb aega :)

vot selliste hommikute pärast ma ikka vahest (lugeda: praegu) mõtlen et peaks joomise ikka nende jaoks jätma kes oskavad seda paremini teha :) ärkasin kella 1 ajal, roomasin kööki, sõin hommikust ja roomasin diivanile ja nüüd roomasin diivanilt jälle voodisse tagasi. kaks valuvaigistit on sees aga ikka on halbhalbhalb olla. uskumatu värk.

igastahes eile oli kolm sünnipäeva. millest kahele ma ei jõudnud sest esimeselt puudumist lubati karistada füüsilise noomitusega. kuna füüsilised noomitused ei ole just mu maailma lemmikuim asi siis jah, otsustasin mitte puududa. teiste üritustega üritasin end ka kursis hoida kuigi väga hästi ei läinud. ühe peo kulgemise kohta mul täpsem info puudub, teisel sünnipäeval viibis ka mu väikeõde kes millalgi 10 ajal mulle helistas ja teatas et kell 8 linnahalli kõrvalt alanud pidu sai hoo sisse patarei vangla müüride vahel. päris.... põnev :)

pidu, kust ma puududa ei tohtinud leidis aset jõe tänava imearmsas imepisikeses korterikeses mille elanikud olid kaks noormeest ja kass kiisu. korter sai mingi eesti kauneima kodu valimistel finaali ja kohalikud näitasid uhkelt ajakirjaartiklit ka. väga arendav artikkel oli, sain teada miks on kohalik klaver kurikuulus, kumb elanikest on matemaatik ja miks on korteri seinad just sellist värvi nagu nad on. vihjeks võin öelda et cafelatte ning punane vein olid teemaks ;) ühtlasi tasuks ära mainimist et see oli minu elu esimene teadlik kontakt gei-kogukonnaga. peol pakuti väga suurtes kogustes gei-sushit, mis pidi hommikuks kõigi sööjate orientatsioonidega midagi hirmsat tegema. lubati, et hommikuks hakkavad mulle meeldima mehed!!! töötas ka, muide. tol hetkel oli see pakutav vägaväga njämm (eriti kurgi ja sushiomletiga ampsud, rärr) aga praegu sellele söögiorgiale mõtlemine ajab ainult sisikonna keerlema, suht mõnus. lisaks oli õhtu jooksul veel viktoriin, mille ma üllatuslikult 8 punktiga kinni panin! küsimusi oli muide 18 :P ei oleks elusees uskunud, et teadmine, mis on joller, võib kasulikuks ostutuda.

kella 10 ajal aeti rahvast korterist tänavale. kuhu siis umbes tundaega hiljem ka reaalselt jõudsime. väike hilinemine ei tee kunagi paha. esimesed langejad pandi taksodele ja viidi tuttu ära, ülejäänutega vudisime krahli kus oli mingi väga kummaline pidu. inimesi oli miljon ja muusika oli imelik. käisime tulka ja kadriga väikesel tantsul aga no kammoon, selle biidi järgi ei olnud võimalik isegi õõtsuda mitte! aga huvitavaid inimesi nägi. näiteks loret ja brittat ja rolandit ja priidikut. ja leevit ja jossi ja jörgenit. kahe viimasega võtsime mingi kella 2 ajal suuna prive poole sest krahl ei olnud ikka absoluutselt minu teetass. privvi ees oli muidugi elujärjekord, mingi kuustuhat inimest (lugeda: paarkümmend) tahtsid kõik kluppi saada. aga joss tegi väike sahkermahker ja saime ilma suurema ootamiseta sisse. hea oli et igaksjuhuks end fämilisse olin kirja pannud, muidu oleks pidanud kõvasti rohkem sahkermahkerdama:) aixi nägin ka klubiukse ees korraks.

sees oli ikka totaalselt teine tera kui krahlis. heaaa mjuusik (lemmik dj'd mängisid ikkagi) ja tuleb tunnistada et palju ilusamad inimesed kui krahlis olid. võinoh, okei, rohkem minu maitse :) tuttavaid nägi ka omajagu, alustades kunagise klassivennaga, kes vaatamata tukale kohe ära tundis, ja kursavennaga, keda lihtsalt suvest saati näinud pole, lapsepõlvesõbrantsiga ning lõpetades prive residentsidega muidugi. see oli päris naljakas kuidas jannole tsau ütlesin ja tal oli totaalne hämming seni kuni ma tuka eest ära lükkasin. aga ütles et väga teistmoodi ja sobib ilusti, hihi :) igastahes joss ja jörx jooksid sissesaades kohe mööda klubi laiali ja nii ma siis chillisin siin ja seal. mingihetk tuli mingi tüüp juttu rääkima, pakkus oma supermöllu kuna ta väitis et nad ei jaksa seda sõpradega ära juua :D ja täidsa hea oli, aga ega ma ebaviisakas pole, palju ei võtnud. hiljem tegi tüüp poolsunniviisiliselt joogi välja (ilma piparmündita mojito :D) ja mingihetk üritas ming 10 minutit tantsima moosida. nojah, lõpuks leebusin ja ausalt öeldes olen väga õnnelik et end kõrvalt ei näinud sest ma usun see oli päris humoraalne tants millega ma seal tegelesin :D tüüp on tüüp sellepärast et ma lihtsalt unustasin ta nime ära. hahaa. ei ma olengi siuke normaalne. aaa ja tormiga sain ka väikese tantsu teha enne kui ta holli ära põgenes.

klubis hakkas juba hõredaks minema ja võtsin suuna kodupoole ära. natuke segaseks on jäänud miks ma pidurdamatult naersin terve tee kuni majaukseni. seal jäin korraks seisma ja kojuminemise asemel jalutasin oma autotibule külla, et ega ta kõrvaltänaval trahvi pole saanud. ei olnud, juhuu! korraks oli väike paanika kaa, sest ma ei leidnud teda esimese hooga üles, olin seekord suht kaugele parkinud :P siis hakkasin teist korda koju minema aga majaees läks kõht tühjaks. jalutasin siis hoopis jaanikiriku juurde, võtsin väikese viineriburgeri (ohoh praegu just meenus kuidas ma kinnaste ja kastmega blökerdasin :D) mis oli ELU HEA. ja siis lõpuks jalutasin koju ka. sport võitis ühesõnaga.

kodus saatsin veel paar sõnumit. mõtlesin just et vaataks mis ma siis kirjutasin aga vaaat, olen telefonis mingihetk teinud põhjaliku kustutamistöö. huvitav huvitav. tegelt ma isegi mäletan seda kustutamisemaratoni. piikspiiks sõnumimälu täis ja asusin ruumi tekitama :) kõneregistrist loen välja et olen hannesele ja jossile helistanud 5:30 ja 5:32. votsiis, huvitav milles probleem oli. ahjaa, see oli siis kui kõht tühjaks läks ja sai suund burgeripleisile võetud. peale neid kõnesid ja hommikusööki jõudsin ma koju ja järgnema peaks minu mäletamise järgi olema üks sõnum. ja siis on joss helistanud 6:27. täiesti hull :D ja siis me ajasime juttu maailma asjadest mingine ainult pool tundi. päris huvitavad teemad olid. aga sain teada näiteks sellise asja et minuga ei saa teemat ajada sest ma olen hea sõbrants ja risto eks. päris jama värk krt. edasi siis läksingi tuttu ära. väljas igastahes oli juba valge ja et uni tuleks siis tõmbasin kardinad ette. ajee karatee.

kuna ma seekord mäletan umbes täpselt kõike, siis liivi almighty täna peol eriti ei käinud. ainult natukene, incognito. väga palju ei joonud ka, sünnipäeval viina morsiga, krahlis ?? krahlis laenasin vist vendadelt siidrit ainult, prives laenasin jälle vendadelt siidrit, tüübilt sain supermöllu ja mojito. krt ma ei saa aru miks mul nii halb olla on kui ma nii vähe jõin? ohjah. aga nüüd lähen lippan proovi. jumal tänatud et täna tantsima ei pea!

mul tuli neljapäeval tõdemus et mul pole reedel midagi teha. ja nii ma otsustasin korraldada pisikese eksprompt-peo/housewarmingu väikesele sõpradekambale. saatsin meili laiali, sain nii ühe kui teistsugust vastukaja, käisin poes ja ostlesin kõiksugu tavaari ning jäin inimesi ootama. kutsele panin kirja et tulge kaheksa ja selleall ma mõtlen et kõigevarem pool9. läks nagu ikka ja esimene saabus kell 10 :) teine saabus kell 11. kolmas-neljas-viies-kuues saabusid pool1. seitsmes saabus kell 1 ja läks natuke peale seda minema. ja rohkem meid polnudki, õnneks või kahjuks. külakostiks toodi 3 pudelit veini ja kogemata sain 2 klaasi võrra rikkamaks. mõnus siuke vaikne koosviibimine, pidu oleks sellekohta isegi palju öeldud. aga tegelt poisid olid ikka kohati päris mölluhoos, köögilaud on tühje pudeleid täis, kõik poest ostetu on külmikust haihtunud, magamaminekuaeg on ülimalt hägune sest kella keegi ei jälginud ja MSNis ma ka seekord lolli juttu ajamas ei käinud, altnaabrid käisid hommikul palumas et me ei elaks ega hingaks peale kella kahte öösel ja enesetunne on natuke kahtlane. muidu kõik ok :)

see altnaabrite värk on nats naljakas. ütlesid et nad ei saa magada sest meil mingi hullem möll käib koguaeg ja eriti vahemikus keskööst kella kaheni ja justnimelt nende peakohal ehk köögis ja peakohalise kõrval ehk tualetis. ja koguaeg all nad siis mõtlesid nähtavasti et eile täna üleeile homme. no maitea, me oleme suht ööinimesed liisuga küll mõlemad aga olgem ausad, me ei tantsi kella kaheni köögis ümber laua. mingi paar korda oleme peale keskööd nimelt väga vaikselt süüa teinud ja lauataga istudes juttu puhunud. niiet maitea mis võimendid neil lakke installeeritud on et meie köögi tolmurullide ringiveeremine neile rokidiskona tundub. eileöösel käisime ka köögis põhiliselt ainult meie (okei kolm korda tegin ekskursiooni ka, siis oli köögis rohkem kui 1 inimene mingi minutiks) - ma täitsin taldrikuid ja organiseerisin klaasidesse jääd (sain niipalju targemaks et jää käes klaasi tassimine on päris cool tegevus sõna kõige otsesemas mõttes), liisu tõi endale rummi. ja köögiukse panime alati ilusti kinni. nüüd ongi väljakutse, peab ikka veel mingi väikesema ürituse korraldama, sest on ju vaja testida korteri helipidavust. et kui elutoa uks kaa kinni panna, et kas nad siis jäävad ellu. õnneks varsti on neil kodus peebi ja siis nad niikuinii enam ei kuule mis me seal üleval teeme. või äkki peebi kuuleb super hästi kõike, väljendab seda igal võimalusel kisaga ja meil keelatakse igasugune elamine peale kl 10 õhtul ära :D oh dsiisas, hirm tuli.

aga nüüd võiks enesetunne täiega heaks minna ja keegi võiks mu lõputöö valmis kirjutada ja keegi kolmas võiks minueest end täna täpiks tõmmata. või oot, täpiks tõmbaks ikka ise aga selle järgmise hommiku veedaks ma küll heameelega pigem palmisaarel mereääres koos suure mojitoga samal ajal kui keegi teine minuasemel voodis tekiall pead valutab ja kõhtu keerutab. läbirääkimise küsimus, tundub nii.

hommikul ma ärkasin, hakkasin tööasju ajama, mõtlesin et lähen kooli korra aga ajasin hoopis veel natuke tööasju. ja siis läksin tööle. suht täpselt jõudsin vahelduse mõttes. tööl sai tööasju teha, klientidelt sõimata, vedusid korraldada, probleemilahendust algajatele nii ja naapidi. tasuks ära mainimist et esmakordselt minu veokorraldusliku karjääri jooksul suutis üks tropp klient mu nutma ajada. sellise asjani mind väga lihtne just viia pole, ühekorra on vist enne juhtunud aga siis ma olin wallis veel. päeva tipphetkede hulka kuulus veel väike lõuna selveripitsaga puhketoas. siis veel tööasju, veel sõimu, veel vedusid ja probleemilahendust, kohati algajatele, aegajalt ka edasijõudnutele. ja umbes seitsme ajal tuli tõdemus et märtsikuu on vaja ära lõpetada ja seega tuleb kõik märtsis ja varem tehtud tööd läbi vaadata, vajadusel veidi estimeerida ja veidi arveid teha. ja nii ma siis istusingi täna kontoris poole11ni. selleks ajaks oli pähkel juba nii pinges, et isegi lühikeste lihtlausete moodustamisega oli kõrgema taseme probleeme, mis siis veel loogiliste arvete koostamisest rääkida. hommikul näeb millisesse ahastusastmesse olen meie finantsjuhi ajanud, ajee!

igastahes hullult trötsi täis ja kergelt öeldes raskema astme lühises rallitasin töölt koju. isegi autot ei viitsinud parklasse viia, panin ülbelt pea-aegu maja ette ja nüüd loodan et öösel lund sadama ei hakka. 35-kroonine "labidas" on küll igaksjuhuks pagassis ootel aga ausõna ma ei viitsiks seda kasutama hakata. ja trahvi ei taha ka maksta, jonn. kojujõudes lükkasin vannivee jooksma ja kuna vann on meil lihtsalt steroide tarbinud pesuvann siis oli ta suht loetud minutid hiljem vell täis. liisu varustas vannivahu ja vannikaaviari ja rummikokteiliga ja ise panin paar küünalt romantika tekitamiseks põlema ja ronisin natukeseks ajaks sooja ära. suht keeruline on lõõgastuda kui vanni mahub korraga umbes 68% minust. aga vähemalt üritasin ja puhtaks sain ja ellu jäin (küünlad mitte just väga kaugel gaasikraanist, hmmm, päris hea idee muidugi) ja kokteil sai kaa lõpuks otsa. kui vannist välja ronisin oli elukaaslane poest toonud igasugust juua ja natuke süüa ja asus õhtusööki vorpima. no kuidas saab sellist inimest mitte armastada? misshön impossiblää!! niietsiis umbkaudselt ja ümmarguselt kell 12 pakuti köögis omletti ja veel rummikoksi ja väike tsätt ja nüüd ma lähen juba umbes pool tundi tuttu ära. päevane stressikogus on vist kehvasti mõjunud, enesetunne pole just parimate killast ja kuigi olek on nii kurnatud siis hing on kahtlaselt eluvõimeline.

tegelt peaks ära mainima et viikend oli teistmoodi ja tore. reedeõhtul olin kodus, laupäeval käisime petsi (kellel on 16aastane tütar, no tere tali), kristjani (kes saab ka kohe isaks, no tere tali) ja kaspariga (kellel ei ole lastega lähemaid suhteid, talit ei tervitaks) keskeestis audipüssiga orienteerumas. orienteerumise käigus leidsime (jändja kandist kusjuures!) tee, mis on eksisteerinud maailma algusest saadik ja saab umbes 2km enne maanteed metsa sees otsa. saime teada, et RS4 disainerid ei ole teda teps mitte disaininud rootsi ralliradasid vallutama. eksisime ära, korduvalt. käisime jakobsoni majamuuseumi parklas, otsisime käru teatajat ja õõnsat puud maakividest aia ääres. avastasime, et tee, mis läheb koguaeg otse võib mõnikord peale suuremat tõugu küngast minna hoopis 90* nurga all paremale ning sellisesse kurvi 120km/h siseneda ei ole just maailma parim idee. leidsime koha, kus saarepeedi rahvas mõnikord ületee koguneb. saime teada kuidas on sõita 230km/h ja kui kiiresti sellise kiiruse juures vajadusel seisma jääb. jäime kokkuvõttes viiendaks, mis ei olegi väga halb skoor :) õhtul oli mul vaja kellelegi tõestada et minu jaoks ei ole mingit probleem üksi 2 pudelit veini ära juua ühe õhtuga. ei olnud ka muidugi. aga peale seda veini ja mõnusat surinat peas olin ma endiselt seltskonnas kõige kainem ja ei mingit mullivanni ega viinashottide isu ei paistnud kuskilt. suhteliselt traagiline lugu tuleb tunnistada. aga tiksusin vapralt varaste hommikutundideni, sai päris mõnusat huumorit igati meeldivas seltskonnas ja meie tiimi toa võtmevalvur olin ka! peale imetillukest uinakut ja ajaliselt millalgi hilistel hommikutundidel põrutasime mailiga pärnusse, tegime kooriga väike evropopp ja ainult nats hiljem olingi juba tallinnas. opaaa, vahelduse mõttes siuke rahulikkusele kalduv viikend. ei saaks öelda et väga löögastav ja vaikne, aga rahulikum kui mõned teised enne teda. tuduaega oli kahetsusväärselt vähe aint.

vahepeal mul on ikka täiega kahju et me totaalselt erinevates maailmates elame. ja et ma omas maailmas niipaljudest tähtsatest asjadest ilma jään. aga mõtteis olen ma rohkem sinuga kui arvatagi oskad. ja isegi kui sa täiesti kaduda kavatsed, mul on mu mälestused. me mälestused. endiselt ja igavesti. kallistan.