kui liisu põhiline kirjutiste teema viimasel ajal on meie ühised küpsetised siis mina kipun kajastama neile küpsetamistele eelnevat ja tihti ja järgnevat. näiteks kolmapäeval tegime nii pikalt süüa et jõudsim privesse mingi poolteist minutit enne naisedtasuta aja lõppu. jah, see lõppeb kell üks öösel. mul on pikad tööpäevad, ei saanud varem alustada!

reedel oli meil pisike glämmipidu. glämmikas siis tähendas seda et tegime end mõlemad väääga ilusateks ja panime mustad kleidikesed selga (ee jah minuoma oli laenatud). igastahes alustusteks väga fäänsinimeline pastaõhtusöök (ma ei viitsi kööki vaatama minna ega kopipeistida aga midagi stiilis inglijuuksepasta valgeveinikoorekastmes krevettidega) mis oli väga njammi ja siis alustasin oma pikka ja vaevalist ravikuuri nimega jägermeistripudelikene. proovisin kodus tervistavat ürdilikööri sidrunimahlaga, jõhvikamahlaga, viinamarjamahlaga ja nende segudega. lõpuks mõtlesin et okei, prive jaoks on vist lihtsaim jõhvikamahl öelda ja sidrunimahla neil niikuinii ei ole. ma muide pika otsimise peale sõpaka hüpperrimist leidsin. HA! igastahes umbes 12 ajal päterdasime suhteliselt adekvaatsetena koduklubisse, mis osutus hämmastavalt mahajäetuks. ja kahjuks tuli tema täitmiseks ära tarbida selgelt liiga mitu kodus valmistestitud joogikomplekti.

sellega oli ka muidugi naljakas asi. läksin jooki võtma oma lemmikbarmeni ehk trepibaari steni juurde, lehvitasin ja tema ütles et jaaaa tsau oot kohe! pidin peaaegu üle leti ronima et teda tekiilakoolatamast takistada. nojah, eelmisenädala prive süvakuuriga jäin vist meelde küll jah :D arutlesime vahelduva eduga jägeri ja tekiila joomise plusside ja miinuste üle, jõudsime järeldusele et jägeri ravivõime on tugevaim kui ta KANGES sidrunitees on. kahjuks tal polnd teetasse ega kuuma vett niiet vbl proovin seda varianti tänaõhtul. või hommehommikul. eksnäis.

igastahes liisul tuli mingihetk väss ja kopp ja muud loomad ja siis tema läks ära. mina... eee.. maiteagi mis ma siis edasi tegin. sebisin ringi igalpool, nägin tuttavaid, kohtasin mariakenest peegliees soengut kohendamas, saatsin paar sõnumit ja sain paar vastusõnumit ja otsustasin et vaja baluusse ka ikkagi minna üle mitme nädala.

seal sai muidugi huumorit nagu tavaliselt. mõne tüübiga ametlikult tutvudes tuli jälle see tüüpiline "a SEEEEEEE liivi" lause nt :D siis nägin pealt rämedat keppimist ehksiis noormeest kes kõiki ettenägijaid pika kepiga torkis. võtsin mõne joogi. leidsin ühe barmeniga ühise keele tänu palavalt armastatud kõrgharidusvalikule :D käisin külas kodus, kus puudus külmkapp, kohtusin kodustatud iguaaniga ja vaatasin hommikuni imearmsat jõulufilmi. hommikul kell 9 tabasin et ulatuslikult tarbitud jäkukoksid suutsid mu lõppudelõpuks purju saada ja omakodus tõdesin et gaaaad, meie steroidesöönud pesuvann ei ole ikka normaalne pleiss kus peale pikka ja väsitavat piduööd "lõõgastuda". ja külmavett tootev gaasikapp ei ole ka okei. pffft.

endal on ka imelik aga tänaöö oli jälle teistmoodi põnev :)

kuidas ja kas ja miks saada ühendust inimesega, kelle kohta sa tead ainult eesnime ja kodust aadressi ja töökohta ja vanust. kuigi tegelt maitea, võibolla ma ei tahagi ühendust võtta. tahaks asjad nats läbi mõelda ja siis veel natsa üle mõelda ja siis edasi vaadata. tegelt isegi mõelda ei taha. tahan hoopis ära siit. õnneks järgmisel aastal saab:)

ühtlasi palusin emalt abi et endale koju uus ja standartsemate mõõtudega tekk saada. vana oli 180x190cm ja sellele oli keeruline, või pigem võiks isegi öelda et totaalselt võimatu, tekikotte leida. kaks olemasolevat on end tänaseks päevaks totaalselt ammendanud. vaatasin netipoodides ja selveris ja üldse igalpool standartsemaid tekikotte ja unistasin niipalju kui suutsin. ükspäev siis ema tõi mulle laibakoti uksetaha. uus tekk. suur ja pehme. ilusa helesinikollase tekikotiga. ja mätsing padjapüüre ka mitutükki kaasa. oo seda rõõmu! aint et 200x200cm tekk on. jälle ebastandartne. huvitav kui kaua see helekollasinine tekikott veel põnev on. unistame edasi. ma olen suht kindel et mingihetk ma murdun ja toon koju vale suurusega tekikoti ja lähen ise sinnasisse magama. ja pakin endale kotivaba teki soojatekitajaks/kaisuloomaks ümber. geniaalne plaan.

ei oskagi kirjeldada eilset õhtut eriti hästi. seega piirdub seekord väikese märksõnaloeteluga. etsiis... hästi fun oli, palju sai juua. üks ei olnud eriti teise eeldus a võibolla natukene. kogemata sebisin mingihetk 5 (!!!) tasuta drinki stereo baarist. sai paar aastat viisakalt fämilijärjekorras trügitud. lisaks sai veel mõned aastad garderoobijärjekorras olla ja lõpuks oli mu jope igastahes hoopis kott, no tore lugu küll. sain teada, et kui kui ma pean teisest leti otsast endale shoti võtma siis on umbes 80% tõenäoline et see shott ei jõua mitte kõhtu vaid lõpetab oma elu letipeal laiali. pffft. ajasin härra jannoga baarileti ääres väga pikalt ja diibilt juttu teemadel, mida ma miskipärast hetkel väga kommenteerida ei oska. tegin põnevat tantsu oma lemmikute möllutüdrukutega. tegin põnevat tantsu peale lemmiktüdrukute lahkumist täiesti suvaliste tüdrukutega kes tundusid toredad. ajasin härra erickuga djpuldi ääres väga pikalt aga mitte eriti diibilt juttu teemadel, mida ma ka kommenteerida eriti ei oska. flippisin nats täiesti ära kui tõnn tulekuileebetuult sämpeldas. käisin kahel kuni kolmel kuni neljal kellaajaliselt fiksitud shotideidil (täiesti normaalne on kokku leppida kohting kl 04:00 uksebaari letiääres). sain mingihetk oma jopekotist jopejope teha ning fäänsi garderoobinumbri 001:) möllutasin mööda klubi kuni tuled põlema pandi. jälle. viineriburgeriputkat ei olnud varustatud ja seega sai löögiplatsil vinkupraadi. (kui ma nüüd nats mõtlen siis raskemad pohmakad on mul kõik olnud peale löögiplatsil hommikust söömist. hmm.. coincidence?) ja siis ajasin majaees juttu väga umbes kõikvõimalikel totaalselt lampidel teemadel ja seni kuni kell sai peaaegu et 8. ja siis tulin tuppa tuttu ära. ja magasin. vahelduva eduga peaaegu 12h järjest ehksiis kella kaheksani seekord. vahepeal tegin ühe silma lahti ja suhtlesin veidi. ja siis magasin veel. kui ma lõpuks silmad natuke rohkem lahti tegin siis käisime liisuga linnapeal lõbutsemas, suvekummidega autojuhtide üle naermas, pilte tegemas ja niisama lumesees mõnnamas, lisaboonusena veel vanalinnas poes ja pitsat toomas. vana nädala lõpetasin ja uut alustasin stereos barmenide pühapäeval koos alkoholivaba kokteiliga (kaur tegi ja 40 krooni maksis seekord :D) ja juba ongi tuttumineku aeg.

homme lähen bussiga tööle sest mu autokenene on paljurohkem lumeall kui ta märtsis oli. ja märtsis läks tema väljakaevamiseks julgelt üle 2h ja kaks mu tubli tugevat töökaaslast koos lumelabidatega. loodan peatsele sulale sest buss ei ole tegelt mu lemmikliiklusvahend üldse kohe mitte ju.

ma tahtsin midagi tarka veel kirjutada aga mul on täiesti meelest ära läinud mis see veel olema pidi. niietnoh. järgmise korrani siis.

ma nüüd siis ärkasin ja kuna ma nägin mingihetk unes, igast teiste imelike ja põnevate unenägude vahele, et ma koostasin oma äraproovitud tallinna kanatseesarite nimekirja blogisse siis ma nüüd üritan selle suurepäraste ürituse ka läbi viia. ehksiis hetkeseisuga olen mina käinud kanatseesari kallal järamas järgmistest tallinna toiduasutustes:

- moskva
- stereo
- novell
- vapiano
- vertigo
- angel
- upup
- kaheksa
- brezza della laguna

igast muudes kohtades olen niisama põnevaid kanasalateid krõmpsutamas käind a see nimekiri oleks selgelt kordades pikem ja seda ma koostada ei viitsi. rohkem tseesarikohti hetkel iseenesest nagu ei meenugi. kui meelde tuleb siis lisan. aju on ka muidugi totaalselt töökorras peale eile omandatyud informatsiooni omandamist ja läbitöötamist ja grandioossete alkoholikogustega kinnitamist :P

tahaks veel lõppu mainida et mul on hea olla, et kõik on natuke rohkem samamoodi nagu vanasti. et ma ei ole enam see kes ei tea ega ei tunne. sestet kuigi natukene hirmutav samaaegselt siis tegelt on tore teada.

on kell praegu kuus läbi mõned minutid ja noh.... ma olen juba praeguseks hetkeks ära pidanud parandama juba õige mitu kirjaviga. ehksiis õige lühidalt võiks öelda et uhh, väike tudi ei teeks muidugi paha.....

nats pikemalt võiks öelda et nelesk krabas mu seeõhtu välja. ajasime juttu ja hea oli. väga hea. õige tunne on tagasi :) igastahes istusime zebras, kust meid välja visati, siis upupis, kust meid välja visati ja lõpuks juhtus nii et streros, kust meid ka välja visati. stereo ajaks nele lapsendas kolm meie omadest, vägagi võimekatest poistest ka lauaäärde.

ku nelks läks koju (?) ja kutid holly (?) siis mina läksin suletud stereosse tagasi. seal pakuti mõned shotid ja seejärel viidi mind mingitel müstilistel ettekäänetel ja ettepanekutel privvi. kuigi sõberid, kelle seltskonnas sinna kluppi liikumist hetkeks kaalusin olid juba ammu läind. igastahes sisse smuugeldati mind peale väikest väitlust kui stereo töötajat, sest noh, ma olevat seda väärt? :D jope ja muu vara kadusid kõik kuhugi salajasse tagaruumi, pakuti mõned joogid nii ja naapidi, võeti poolvabatahtlikult ehk pigemsunniviisiliselt kaasa elama nikotiinikute raskele elule suitsuruumis, osteti nii mõnigi tasuta jook ja siis juhtus selline asi, et mingihetk pandi tuled põlema. etsiis nüüd on ka privvi peolõpulinnuke kirjas.

edasi toimus tegevus vabasõhus. stereo ees passimine, niivõrdkuivõrd ametlik tutvumine privvi garderoobipoistega (liisu, meie poisi nimi on kaur :D), jaanikirikust purksi taotlemine (tulem - burksid-frankud otsas, asenduseks osteti pisike marsibatoon), löögiplatsilkäik (seekord ma ei praadinudki, hehe), veel veidi stereo ja ka prive ees passimist ja lõpuks saadeti koju tuttu. burgerit ei saanudki. vot on elu iroonia. vähemalt privvi bussijuhti nr on nüüd telefonis olemas tulevasteks puhkudeks. ei või ju iial teada, millal vaja võib minna.

7 tundi hiljem tahaks lisada aint et kummalinbe öö oli. väga väga väga kummaline.

samal ajal kui päris suur osa mu orkuti sõpradest-tuttavatest uputavad internetti beebipiltide ja emme-issi uhkusega siis mida teen mina? noh täna näiteks käisin suurepärasel trammibussipeol priveklubis. kus oli juba minu saabudes kell 00:10 täismaja. naguet. neljapäeval?! esmakordne juhtum minu prive ajaloo jooksul muidu. aga jah, tundub et mu bioloogiline kell on täiesti mööda ja näitab mingeid totaalselt pidutsevaid aiateibaid. minul muidugi pole asjade sellise käigu vastu hetkel mitte midagi :D emmegeen on mul alles poeg.

peale tööd läksin tegin õhtusöögi novellis koos maria ja liisu ja rainiga, ajasime tsipa juttu ja kui muusika juba kinni pandi ning vihjati ilmsele peolõpule siis läksin krabasin sandri trammipeatusest külmetamast autole, tegime RK köögis ja laeaugu vahetus läheduses väikesed joogid ning vudisime privvi. pidu oli metsik. nagu põrandarappuvalt tipptunnitrammi metsik ikka. hullult vähe tuttavaid oli aint. a need kes olid, neid ei osanud nagu absoluuuutselt oodata selliselt ürituselt. näiteks esimese asjana trehvasime baarijuures preili raadiokorrespondenti koos kaasaga kes hetkel mul MSNi kõrvalaknas resideerub ja 2 tunni pärast uudiseid edastama hakkab. kuus tugrikut ja pikk pai tublile tütarlapsele. siis läks umbes minut mööda ja täiesti võõras tütarlaps tukaga lehvitab mul ninaees. tubli paarkümmend sekundit läks enne kui nüüdseks juba tumedapealise hansu ära tundsin. no mida kuradit :D edasi olid juba pigem standardkülalised. ehksiis järgmisena nägin kauguses residenti ja sabarakk mikut, veidi aja pärast härra eerosõpra kelle nime ma üldse ei mäleta, mingihetk jäi silma asse koos sõbrannaga, kauguses sai nähtud jannot ja uksekõrval marko seltskonnas muusikat nauditud. mina sukeldusin garderoobimaailma ja tõin markolemikule joped, nemad saatsid mu vastutasuks koju ära. seiklus missugune.

kui baaris oma õhtu ainukest kokteili tellisin siis ma juba teadsin kelle poole pöörduda. "tekiilakoola!" hetk segadust ja siis äratundmisrõõm "aaa see et kokku jah?" hihii. kui arvet maksin siis kummardus üle leti ja küsis et kuidas hommikul olla oli. valetasin veenvalt ja ütlesin et heaaa. sekundhiljem parandasin end siiski et noh, parem kui viina juues :D tore kutt on see, eriti meeldib mulle see et ei saa a la 38cl kanget nagu osad baaritsikid pedantselt mõõdavad. ikka suhtkoht 50/50 või isegi 60/40. sander tegi nägusid kui oma sama päritoluga rummi väikese koolaga jõi. koolat oli meie mõlema jookides tõesti sümboolselt värviks aint. ja nüüdsiis hakkab pihta nädalavahetus...

neljapäevad peaksid tegelt ikka nats teistmoodi hakkama. aga see on ka okei :)

edit: selle teistmoodi all mõtles peoliivi siis et üldiselt neljapäevad hakkavad tubli tugeva tantsutrenniga, kus võetakse ükskunikaks jooki ja tehakse ükskunimitu puusaliigutust. seekord juhtus nii et võeti neli (vist. võibolla rohkem) tekiilakoolat kiiresti ja järjest ja millalgi vahepeal veel kaks slämmerit ja tantsiti nii et no kohe oli ikka tantsitud küll. ja hommikul ärgati konkreetse pühapäevatunde, pisikse valuvaigisti ja rohke liitrite veega. uhhh.

a muidu oli neljapäeva märksõna vesine. sestet öösel oli sadand lund millest oli hommikuks sujuvalt saanud vesi mis oli IGAL POOL. ja kui end korterist ning autost välja lukustasin et empsilt talverehvid vastu võtta siis avastasin et mu ainus veekindel jalanõupaar a.k.a. superäksid lillelised kummarid lasevad osaliselt (täpsemalt vasakpoolselt) vett läbi. peale pisikesi seiklusi võtmete, messikeskuste, vihaste lapsevanemate ja muude asjadega ja peale talverehvide vahetust lasnamäel ning vahetult enne meriväljale jõudmist sai autokenes otsa aknapesuvesi mis on tegelt küll vedelik aga mitte täna sestet mul on siin point mida on vaja tõestada. siis jõudsin koju kuhu õigepea jõudsid toredad remondimehed kes asusid uurima meie vahelaemüsteeriumit. üks julgem lükkas laest sõrme läbi ja no otsemuidugi kostitati meie koridori seepeale paari liitri veega :D siiamaani on esikus kausikene kuhu mu lemparvedelikku aina juurde tekib. juhuu. ja vesiseks lõpetuseks et kui ma lõpuks tööle hakkasin minema (khmpoolkolmkhm) siis tuli taevast alla suuremas koguses tahkekujulist vett mida aegajalt hellitavalt lörtsiks kutsutakse. niiet jah, võib öelda et suht vesine värk.

61%SOCIAL DRINKER
üldiselt ma teste ei tee ja neid blogisse ei pane aga kui siin juba hakatakse vihjama et ma selgelt liiga palju joon siis näete nüüd. ei joo ju! suht läbi kukkusin seda testi tehes, isegi tekiilaküsimuse panin puusse.

täna viisime liisuga köögist pudelid ära. saime kahepeale kokku audikese pagassitäie taara eest 96 krooni. minu 43 kroonise tseki sisuks olid 30suurt pudelit (põhiliselt jääteed), kakskümmend väikest pudelit-purki ja 6 klaaspudelit. või umbkaudu sellised numbrid nagu olid. piduuu. ja siis läksime selverisse hakkliha ostma aga muidugi katus sõitis ära ja arve oli miljon. seekord vähemalt hakkliha ei unustand nagu mul selgelt liiga tihti juhtub :)

peale seda kui ma laupäevahommikul koduselt sooja tekiall ärkasin ja üritasin umbes pool tundi meenutada, kas ma olin eelmisel ööl prives käinud või mitte, otsustasin ma et viin on kurjast jook. kui ma umbes tunnikese hiljem end suutsin voodist korraks püsti ajada ja sõber asse diivanilt tudumast avastasin siis otsustasin, et viin on erakordselt kurjast jook. kui asse mulle peale ärkamist rääkis kuidas ma prives (kus ma ikkagi olin käinud) umbes iga 20min tagant sosinal ja kahtlustavalt temaga juttuajavate sõprade kohta küsisin et "kes need härrad siin on", kuigi mulle oli neid ükskunimitukorda juba tutvustatud, siis otsustasin et viina mina enam ei joo. teoreetiliselt oli mul reedel metsikult äge pidu, praktiliselt tõenäoliselt ka, aga minu mälestustes on asi kuidagi selline.. tsipa lünklik. aga üldjoontes ja niipalju kui ma tean, läks pidu siis nii...

peale pikka ja erakordselt piinarikast tööõhtut läksin sandri juurde kuhu lubati palju ilusaid mehi ja viina greibimahlaga. tasub mainimist et sandrijuurde jõuan ma trammide graafikute sobimisel umbestäpselt 15 minutiga. igastahes lõpuks oli sandrijuures nii et mina, nelks, mingitibi ja rohkelt ilustoredaid härraseid. niiet juhuu! igastahes külmik joodi tühjaks, üks hallitanud juustukukkel söödi ära ja peale igasuguseid jutustamisi siit ja sealtpoolt sood liiguti linnapoole edasi.

nelku tõi minu ja paar härrast (isikud kinnimata) prive ette aga kuna pidin seal assega kokku saama, keda seal veel ei olnud, seega otsustasin võõrad härrased krahli ära saata. mida ma siis ka tegin, viisakas tütarlaps nagu ma olen. ja siis vudisin stereo/prive juurde tagasi, nägin sealees kursavendasid max'i ja alex'it, ajasin nendega nats lolli juttu ja juba saabuski härra bonnie&clyde ja lohistas mu stereosse ära. seal seadsin end mõnusalt sisse, palusin assel tellida mulle üks hea kokteil (naiivselt lootsin et kui ainult ühe alkoholi peal püsin et siis on hommikul hea ja kõik meeles ja seega vihjasin viinakokteili eelistust) ja kui tagasi istuma jõudsin ootas mind letil heleroheline imemaitsev unistus. edasi läks kõik väga sujuvalt, tutvusin kolme kohaliku baarmeniga, eikuskilt ilmus ninaette jäkushot ja üks värsketest tuttavbaarmenidest tegi mulle ilma erilise põhjuseta vägasalajase arbuusiviinakokteili (jälle maitsev!!). mingihetk asse kadus ära kuhugi umbes poolekstunniks a polnd hullu. mingi inglane vahepeal tuli ja täiega oli sõps endaarust, üks sõber lällas suht kõrvallauas täie raha eest ja baarmenidega lolli juttu ajada oli ka vahva :D

*tühjus*

järgmine stseen on juba prive's (see, kuidas ma sisse sain on siiamaani kergelt öeldes müstiline sest ma olin tolleks hetkeks juba korralikult võtnud, keskmisest pehmema keelega aga tõenäoliselt kõigi rahvaste ja rahvuste suurim sõber! jope oli ka kadunud kuhugi vist...) kus nägin DJ puldi kõrval mariat möllamas. tema rääkis mulle pühapäevaõhtul et ma olin end täiega armsaks joonud ja üksi kluppi saabunud (??!??!) ja temaga õige julget tantsu teind ja jõin vett (??!?!?!?!?!??!?!!) ja kurtsin et mul on nii vähe tuttavaid aga et õnneks olin sel õhtul mõned juurde saand ja siis ta suuremeelselt tutvustas mind enda sõpsidele, millest ma muidugi mitte midagi ei tea. aga mingihetk oli ta ära läind ja seda ma nagu üldse ei tea sest minuarust oli ta koguaeg seal ju ja mingihetk olin mina see kes hyvasti jättis :D FAIL, appearantly.

*tühjus*

seisan treppgalerii baari juures, asse kõrval, vaatan et kurja, mis kutid need siin on siis kellega asse juttu ajab (see on siis hommikul selgunult üks nendest "eee asseeee?!" "bruno, tallinnast ja slava, moskvast. minu sõbrad. JÄLLE" "eeeee okeeei, tere" hetkedest). avastan taskust garderoobinumbri. seega jope vist ikkagi hängib kuskil.

*tühjus*

asse on kadund ja torman mööda klubi ringi ja leian ta otseloomulikult keset tantsupõrandat möllamas mingite sõbrannadega. hea oli et tal valge pusa seljas oli, muidu eksleksin seal vist siiamaani :)

*tühjus*

oleme asse, slava ja brunoga löögiplatsil ja mul on suurepärane kolmevinkupraad ees. njammi. mingil põhjusel leian hea ettekäände slavale oma "suurepärast" venekeelt demonstreerida. poisid ootavad klassikalist eesti keeleõppe pärli a la dostoprimetsatelnosti aga saan neid üllatada hoopis tänu oma suurepärasele keska venekeeleõps olegile igaveseks ajaks pealuusisse kulunud lemmiksõna neplatjoošešspasobnost'iga :D kell on umbes veerand 6 hommikul.

*tühjus*

peale löögiplatsi olin lapsendanud asse enda suurepärasele rohediivanile sest jäkushott oli temajaoks olnud parem valik kui mahla või veiniklaas ja seega tema lantsa delta kappa kohila gamma integrale turbo ootamas oma omanikku stereo ukseees, otse äravedamissildi alla pargituna. 24/7 tasulises parkimisalas. hommikul vedasime kihla (õnneks mittemillegi peale) et kas auto on saanud trahvi, ära veetud või seisab siiamaani rõemsalt vanas kohas. mina pakkusin raudse kindlusega kahte esimest. asse (võidu)rõõmuks toimis reaalselt variant 3. etsiis nagu. MISMÕTTES. täiesti ebaaus.

laupäeval pidime nelkuga minujuures tegema väike drink. helistasime-sõnumeerisime natsa ka teistele tsikkidele-mitteniivägatsikkidele ja selle tulemina oli meie kuldse duuo kolmas liige seekord kristel. mingihetk ilmus külla sander koos üllatuskülalise aigariga. nats aja pärast saabus külla mart. istusime, tripmasime, ajasime väike jutt, mõnedel oli natuke igav vahepeal aga noh.. mis seals ikka parata, kõigil ei saa ju koguaeg põnev olla. siis läks natuke veel aega mööda ja äkki ilmus uksetaha hord omasid. täpsemalt torm, rom, lenc, anton ja stennu. kolisid paulijuurest ümber. tsipa peale seda põgenes mart koju ja veidi hiljem sander ja aix krahli ära ja mina jäin oma järjest metsikumaks muutuva loomaaiaga omapäi :D võinoh.. loomaaed ja siis kultuursed tütarlapsed ja kained autojuhid :P kell oli tsipa peale kahte kui ma otsustasin loomaaia kodust välja peksta kuna krahli kutset oli kaugele kuulda. kristel läks koju, osad hollisse ja mõned kadusid ära, mina vastasin kutsele et kohtuda krahli seinte vahel sandri ja aixi (kes oli tolleks ajaks juba tõeline tšingis khan) ja arsiga (sandri sõber kellega eelmisel õhtu tutvusin). ja nagu hiljem selgus veel erisuguste karvaste ja erakordselt sulelistega :D kuna seekord käivitus pidu täpselt sama raskelt kui nädalaega tagasi (taaskord neljas öö järjest siiski), ei olnud ma ka seekord saavutanud kluppisaabumise hetkeks märgatavat ega tuntavat joovet ja väga sujuvalt seltskonda sulanduda ei osanud. oma osa mängis muidugi tõsiasi et mul leidus kodus vaid pool poolesest tekiilast ja see sai suht käppelt otsa. krahlis sain muuhulgas ka elu kõige naljakaima lantimislause omanikuks. seisin rõdul ja ootasin poisse, kes olid mõlemad all jooke toomas, kui mingi jorss tuli, küljealla ujus, ja üritas mind ära võluda lausega stiilis "õu beib, sa oled maamuna peal asuvatest naistest raudselt kõige kaunim, tule minuga, kukume koos trepist alla, see oleks ju äge!" millepeale ma lihtsalt naerma hakkasin. kell oli tsipa neli läbi kui tuled põlema ja muusika vait pandi. ei ole just mitu korda juhtunud mu elukese jooksul :D kuigi arsi oli hullult äksi täis ja seletas kuidas peaks minema mingisse poodi ja/või statoili ja söögiasju ostma ja minu või sandrijuurde hommikusööki tegema minema ja siis võibolla teha ka väike hommikune drink aga sander oli selgelt juba unes omadega ja mul oli lihtsalt tolleks õhtuks peost isu täis. ja seega käisime sohvabaaris, ajasime natsa juttu, mõni võttis väikese klubivõileiva ja mõned üritasid mitte võtta rummkoolat aga selgelt ebaõnnestuseid. ja õige pea olingi juba kodus tekiall.

hommikul oli kõik kronoloogiliselt ideaalselt meeles ja imehea olla. viva la tequila!! :)

kuna kinnisvarahinnad aina kukuvad ja meil kodus hakkavad õige pea laed ja muud asjad kokku kukkuma, siis olen viimastel päevadel usinalt kolanud mööda kõikvõimalikke kinnisvaraportaale. kunagi peab ju hankima päris oma kodu ja selle peale, et leian überrikka mehe, kes mu peale kahepäevast tutvust enda tiiva alla võtab, ei saa tänapäeval eriti lootma jääda. eriti, kuna kõik überrikkad ja sümpaatsed mehed on suht hõivatud juba niikuinii :D igastahes hetkel kolimisplaane absoluutselt ei mõlguta aga tänu paari erineva asja ühele ajale sattumisele tuli lihtsalt hoog ja vajadus end kinnisvaraturule sukelduda, end toimuvaga võimalikult kurssi viia, niisama uurida ja puurida.

nii ma siis olengi kaks päeva mõtisklenud, et kus ja milline oleks minu ideaalne kodu. olen jõudnud erisuguste põnevate parameetriteni.

- näiteks peaks kodu olema kindlasti kesklinnas või viruväljakust kuni 5km kaugusel, ideaal oleks kuni 2km. eelistatud elamurajoonid oleks südalinn, kadriorg, kristiine. äärmisel juhul kõlbaks ka mingi ägedam osa põhjatallinnast. vanalinna ei taha, see mulle ei sümpatiseeri üldse miskipärast. samamoodi kõiksugused mäed, linnastväljas uuselamurajoonid, aedlinnakud.
- esimesest võime järeldada et minus ei ole tärganud majageeni. vähemalt mitte veel. praegu ei vaja ma eriti rohkem kui vähemalt 50ruutu põrandapinda ja mõned aknad. küll neid kurke jõuab kasvatada ja roosikesi rohida kui vanust tsipa juurde tulnud.
- kodu ei tohiks olla esimesel korrusel, ainult siis kui all oleks kontorid või äripinnad, esimesel elukorrusel siis, niiöelda. viimasel võiks olla ja oleks isegi lahe. kuskil vahepeal olen nõus siis elama kui on ikka überpleiss, millega tekkinud armastus esimesest külastusest. ja helikindlus on viidud maksimumini :P
- rõdu või terass võiks olla aga ei pea. ei tunne nagu igatsust eriti sellejärgi, eriti kesklinnas, aga samas kui olemas on siis nina ei kirtsuta. saab teinekord päikesekäes peesitada või sõpradega vesipiipu teha ilma et peaks vaiba või põranda pärast muretsema. ja see oleks ju ometi ainult hea.
- saun ei tekita tugevaid emotsioone ja pigem eelistaks ilma selleta kodu. elektrisaunadesse puudub mul suurem usk ja pealegi on sõpradel-sõbrannadel (vanemate)kodus nii ägedaid nii elektri- kui puuküttesaunu et saab ühe külastusega kohe mitmekorra doosi kätte.
- vann võiks olla. aga siuke tavaline, normaalsuuruses, mitte see suur mullinurgavann, mille täitumist ootad esmaspäevast saati et reedeõhtul veiniklaasiga vahumägede vahele sukelduda. vannis dushiall käia on tehtav ja enamasti mugav, samas dushikabiinis vanni võtta.. njah.
- köök kindlasti avatud. see on vist meie generatsiooni värk, vaatasin neid uuselamuid ka, kööginurga koht on, eraldi kööki praktiliselt mitte kuskil. need on rohkem nende vanade renoveeritud kodude värk. elu on näidand et pidudel on köök alati kõige popim pleiss. avatud köögi puhul muudab see automaatselt ka elutoa popiks. tore:)
- tube kindlasti kaks aga pigem kolm. kahetoalise puhul on elutubaköök ja magamistuba. seega võõrustada või kedagi endale korterit jagama kutsuda nats raske. kolmetoalises saab kolmas tuba olla kabinet või vajadusel külalistetuba või kellegi toreda päris isiklik pesa ja mingihetk võibolla muunuda ka lastetoaks. mingihetk kauges kauges tulevikus siis.
- autokenesele katusega parkimispleiss, eelistatult väike soendus ka aga okei, lihtsalt seinadki ajavad asja ära. hea oleks mingi parkla maja all näiteks. lund ma ei viitsi kraapida ju.
- kui ei ole päris kesklinnapleiss siis bussi-trammi-trollipeatus peaks lähedal olema. kesse hull ikka jaksab koguaeg taksoga linnas käia :D ja mingi suurem kaubanduskeskus väikese jalutuskäigu kaugusel ei teeks ka paha. võiks isegi öelda et oleks lausa suhtkoht kohustuslik ju! piima otsalõppemiskatastroof peab olema lahendatav 20min jooksul ja ilma autota.

eks ma täiendan kui veel asju meelde tuleb. üldiselt uurisin oma perekondlikult komisjonilt ka, et mis nemad arvavad kui ma hakkaksin mingihetk varsti endale võibolla kodu organiseerima. ladusin väljaotsitud pesad koos plusside ja miinustega letti ja mu eeltöö põrmustati umbes 20 sekundiga. aga see-eest anti vihjeid ja lootust et kui ehitusbuum jälle jalad alla saab siis hoitakse, mind meeles pidades, silma peal ühel õige mitmele ideaalkodunõudele vastavale krundile ülitõenäoliselt kerkival korterimajal. ja see mõte on mind terve päev nats totakas ärevuses hoidnud. sestet tõenäoliselt ei ole sinna midagi järgmise paari aasta jooksul tekkimas aga samas mingine õhkõrn lootus omale pesale on nüüd olemas ja kinnitust saanud. seniks aga... naudime oma ideaalset elukorraldust tallinna ühes parimas mitteisiklikus üürikodus :)

juhtus ükspäev nii et käisin lõunaajal selveris. ja kui tööle tagasi jõudsin siis rahakotti enam polnud. juba hakkasin vaikselt mõtlema et mis järjekorras ma neid kaarte kinni panema hakkan ja mis tähtsaid asju mul seal rahakotivahel veel olla võis. a otsustasin siiski selverisse tagasi söösta, et äkki keegi hea inimene viis infoletti või miskit. peale maailma kärmeimat lühirallit sööstin peatunud autost endise parkimiskoha suunas kui üks just lahkumist alustanud Eriti Uhke Länkar rehvivilinal seisatas, akna avas ja selle juht midagi stiilis "hei tütarlaps, see on vist teie vara?" hüüdis, samalajal mu ekslemaläinud rahakotiga vibutades. oli just sõitnud seda politseisse viima. uskumatu lugu, ajastus oli suht ülitäpne või nii. rahakotis oli kõik tähtis ja vähemtähtis alles, omanik süllekukkunud kogemata õnneks läinud õnnetusest pahviks löödud ja päike siras taevas. nagu muinasjutt!

kui ma laupäevaõhtul balous istudes üritasin endale enegriajookidega elu sisse ajada siis tõdesin nurkalt, et 4 õhtut/ööd nädalas pidutseda on minu vananeva organismi jaoks ikka selgelt liiga palju, jaks oli totaalselt otsas ja uni kiskus kodusuunas tekialla. seega kui ma kunagi peaksin erasmusesse minema siis ma vist sureks seal ära umbes suhteliselt kiiresti.

kuna mul mingihetk laupäeva jooksul jõudis kohale et pühapäeva varahommikul on mul ja mu musette'l suur ja äge pisikeikka estonias isadepäeva puhul siis töötas kohusetunne eileöösel täisvõimsusel. kodust lahkudes andsin endale lubaduse hiljemalt 4 peolt kodupoole tõtata ja tekialla pugeda. aga enne seda pidi ikka väike pidu olema, laupäev ju, pole siin midagi laiata nende puhkepäevadega! unetõrjumiseks tarbisin paar energiajooki, heatujutekitamiseks mõned niisamakokteilid, ühe kogematatasutakokteili sain (kuna ma keeldusin tasuta väljavalatud viinakoksi joomast ja küsisin baarist lonksukest pealekat mis mulle niisama välja valati. a kavala tütarlapsena ühendasin ma need kaks kolmandasse topsi ja saingi täiesti tasuta kokteili! ihii), näksimiseks laenasin baarmenide lahkel loal kaks tasutakurgiviilu, sünnipäevalt leidsin mitu uut ja vanemat tuttavat ning lõpetuseks sain veel koos alariga kogemata tasuta krahli peole minna. niiet alati tasub end mingissegi listi panna, toredaid asju võib juhtuda :) krahlis oli rohkesti inimesi, maru kuri garderoobitädi ja väga huvitav pidu. tsekk vs stereoöö. tuleb tunnistada et seekord võitis ikka stereoöö peopool täiega. mingi umbes tunnikese jagu rokkisime kahekesi lavaees täie raha eest. trenka noh! juhuu! :) pärast läksime baluusse tagasi aga seal oli pidu juba otsi kokku tõmbamas. mingi tüüp ootas lounge ees taksot ja pakkus alarile küüti ja alari pakkus omakorda mulle küüti ja siis nii ma ilma jalutamata enamvähem kella neljaks olingi koduukse ees. määdsik ja täpselt nii nagu planeeritud.

ja täna, peale hommiklõunast esinemist ja paaritunnist päevauinakut olin tubli ja käisin trennis. vot sellised lood.

ah ja siis peaks veel avalikult tunnistama et mul on vist kliendikaardisõltuvus. nimelt pakuti eile revalhotelli kliendikaarti mida mul muidugi hirmsasti vaja oli. nüüd saan novellis 10% odavamalt süüa ja bonni&klaidi kas üldsetasuta või poolehinnaga. kapiküljes ripuvad mul kingikssaadud marati dog-tag'id, mida veel kordagi kasutada pole saanud. ja rahakotivahel on moskva VIP kaart mille kehtivuses ma vaikselt nats kahtlema hakkan juba :D ja siis veel selveri partnerkaart ja stockmanni kaart ja säästukaart (vot see mul küll enam ei kehti, tahtsid prismas selle pooleks lõigata eelmine nädal, hea on et ma niikuinii selle pooleks istusin nats aega tagasi kogemata) ja spordiklubikaart ja audiklubikaart ja nestekaart ja kaleva kliendikaart ja steffani kaart ja sunpoweri kaart (kus on vist 2 aastat juba mingi paarkend krooni peal ja mida ma kuuaega KOHE KOHE pärnumaanteele ümberregistreerima lähen) ja TTÜ raamatukogukaart ja adidase kliendikaart (mis mingil põhjusel üheski poes midagi alla ei anna) ja kelleltki laenatud sportlandi kliendikaart ja PBC piljardi kliendikaart ja mingi bowlingu kliendikaart (mis vist ka enam ei funka sest mingid firmad ühinesid ja mingid teised kadusid ära) ja tele uksekaart (enam ei kehti) ja juunini teemas olnud tervisekindlustekaart kah. viimased kaks võtsin täna rahakotivahelt ära ja umbes kolmandik nimetatud kaartidest on mul mingil põhjusel hoopis autos. igastahes on kindel, et võidab see, kellel on surres kõige rohkem erinevaid plastikkaarte!

lisaks peaks mainima et mu rolfinimeline võtmehoidjakaru sai sel nädalal uue nime ja nüüd on mu driimtiimi liikmed peale minu ja audi kilpkonn port, kes peeglipeal elab, ja tiivuline karuke riki martin :D ta lihtsalt on rohkem riki kui rolfi nägu, mul oli päris põhjalik analüüs sellel teemal ükspäev.

ja baluus tutvusin tüdrukuga, kes miskipärast arvab et ma üritan tema mehega mingit teemat ajada (mis on ABOLUUTSELT laim ja vale sest minuarust on ta lihtsalt tore kutt kellega mul on teinekord mõnus juttu ajada) ja kelle sõbrad mulle ütlesid et ta soovib mu peatset surma. uhm, jah.

sessuhtes et asjad on paremaks läind. minu pidutsemisprobleemid siis. möll on metsik ja meri põlvini aga hommikuti eriti paha pole ja kõik on ideaalselt meeles. võib ainult järeldada, et tekiila on tore! :D

aga muidu mis seals ikka, elu nagu hernes. kolmapäeval käisime liisuga prives trennis. prives oli hea muusika ja tore olla aint et õhkharakate ja viimastega paaritumisest huvituvate isaste konsistents oli selgelt liiga suur. õhkharakas on definitsioon milleni ma neljapäeval jõudsin _ keskmine eesti eelnimetatu on 18+/-pool aastat vana, kannab selgelt liiga palju meiki ja liiga vähe riideid, vajab tantsimiseks enda ümber umbes pooleteistmeetrist vaba ruumi, on selgelt kas juba ülipurjus või teel sinnapoole ning absoluutselt klubis (endaarust) kõige parem, toredam ja ilusam. tavalistele toreinimestele käib ta üldiselt närvidele :) aga nii me siis üritasime teha väike tants kõva mitu tundi ja kolmeks olime mõlemad ilusti juba tekiall. õppetund edaspidiseks eluks - kolmapäevaseid tantsutrenne tuleks alustada kesköö ajal sest siis õhkharakas alles joob sõbrannadega vanematekodus ja pole veel kluppi jõudnud ja seega ruumi palju ja tänu tavapikkusega trennile mis varasema algusaja tõttu saab varem lõppema on tõenäosus õigeks ajaks tööle jõuda kõvasti suurem kui muidu. õpime kuni elame!

neljapäeval tegin algatuseks väike ekstreem ja sõitsin kahe trammiga kosmose juurest linnahalli juurde. kahe trammi peale kokku nägin vist nelja perverti. a muidu käisin inzu ja sandri ja taaviga kõigepealt suurepärases ilmarisekvartali üürikas soendamas ja peale seda läksime kolmekesi päkkdepleisile hollikasse. meeldiv üllatus oli holly garderoobis kohata sõber patzigut tööd tegemas, jope võeti tasuta hoiule ja puha :) hollys oli.. naljakas. poisid olid toredad, kohati võttis muusika puusa nõksuma ja kui kell oli mingi 00:55 siis sai äkki ruum ja õhk ja kõik muud asjad otsa ja siis hakkas räme läbu pihta kuna 1ni oli tasuta sissepääs ju :D üldiselt väljaspool kolmapäevi ma eriline tantsulõvi ei ole (v.a. siis kui liisu ja/või maria kambas on, nemad kuidagi oskavad veenda ilusti) seega hängisime ja chilisime niisama, aegajalt võtsime väike jook ka. ja üritasime indrekut erinevaid tsikke sebima ässitada. hihihi. meeldejäävaks muutis õhtu baarmen kes peale kolmandat jooki ja esimest pangakaardimakset vaatas kaardipealt nime järgi ja ulatas tekiilakoola koos tsekiga naeratades - "palun, liivi!". nii vahva :) ei teagi millal tuttu jõudsin, mingi tavapäraselt 3 ajal äkki? igastahes hommikul ärkasin ilusti 10min enne tööpäeva algust ja õige natuke oli tunne nagu oleks eile pidu olnd. aga muidugi kordades parem tunne kui herrasel sebijal kellel oli ikka konkreetne pohmapäev olnd, võttis eileõhtu taastumis nimel muust möllust vabaks nagu linnapeal jutud levivad :D

reede pidi olema jälle tihe. kutsed olid kolmele peole - neleski tsikikas ja tsaupidu pirital, maria sünnipäevatamine novellis ja prives, marite-jana ühissünnipäevapidu balous. peale pikka planeerimist arutlemist, mõtlemist, ümbermõtlemist ja siis veel väikeste graafikute ja tabelite vorpimist jõudsin järeldusele, et pirita peole ei jõua kuna see oleks nii kaugel ja seal pakuti maasikamojitosid ja seega ma ühelegi teisele peole ei jõuaks. ja tegin plaani niimoodi ümber et töö-kodu-novell-balou-prive. kui me liisuga lõpuks novelli jõudsime oli seal möll täies hoos. et öö ei läheks raisku võtsin algatuseks kohaliku kanatseesari. ja tegemist oli siis absoluutselt ja konkurentsitult kõige suurema tseesarisalatiga mida ma kunagi tallinnas söönud olen. peale poole taldriku hävitamist oli kõht juba totaalselt täis aga söök oli nii hea et kahvel käis endiselt edasi. kahtlane ja nats hirmutav. igastahes chillisime seal, võtsime mõned joogid ja siis äkki, tänu väikesele halvale ajastusele, oli kogu seltskond kadunud. liisu tegi unist ja vässu nägu ja seega hakkasin igaksjuhuks kõikvõimalikke peoloomi läbi helistama. sain teada et mõned tuttavad olid hollysse minemas, mõnedel oli telefon väljas, mõni läbustas parajasti prahas, mõni ei võtnud üldse vastu, mõned üritasid mind seductionisse meelitada. lõpuks otsustasin et lähen hüppan balou peolt läbi ja siis vaatab edasi mis saab, kas priv või holl või mingi alternatiivvariant mida ma too hetk veel ei teadnud. vahva koolivend, kellega sünnipäeva juhuslikult kogemata lauda sattusime jagama, viskas prive ette ära. sünnipäevalapse poolt pehmeksräägitud liisu läks sinna, mina seadsin sammud rüütli avenüüle.

lounge ees vaatasin et no kurja, siin pole ju mingit tralli, jumala vaikne. astusin uksest sisse ja vastu vaatas inimsein. kuna pidu oli aint ühel korrusel siis rahvast oli suht tihedalt ja tuttavaid igasuguseid :D õnnitlesin sünnipäevalapsed ära, ajasin juttu sünnipäevakülaliste ja täiesti kontvõõrasteks sattunud sõpradega, tegin paar drinki. siis mis edasi toimus ja miks ma prive'se ega kuhugi mujale ei jõudnud oli nats kummaline ja arusaamatu. ühel suvalisel ajahetkel kui ma baaris jooki tellisin nägin letiääres ülimalt ootamatult eelmisel nädalavahetusel tuttavaks saanud nägu :) kelle esimene lause mulle oli "oi tsau, mis te tulite koos või?" ja siis ümber pöörates astus uksest sisse meeldivalt vindine endrik :D ja siis voolas paremalt ja vasakult veel igasuguseid sama kamba tuttavaid juurde. osadele tutvustati mind esimest, osadele teist ja mõnedele isegi kolmandat korda. geniaalsed laused millega sain end tutvustada olid näiteks "sa ei lubanud mul võsul oma legodega mängida" ja "kanatseesarit angelis?" :D nüüd ma vähemalt tean kes selle pleisi tuumik on, kaks omanikku juba peaaegu sõpsid. üks neist kahest sundis mind ühe eritirõveda viinaspraidishoti ära jooma ja siis kinkis mu õudusgrimasse nähes lohutuseks purgi redbulli, mis mul siiamaani kotis alles on. mingihetk igastahes saabus mul, leevil ja alaril otsus minna suurepärasesse söögiasutusse. mingil põhjusel jaani kiriku burksiputka vägapalju ei sobinud ja seega läks loosi löögiplats ja nende kolmevinkupraad. seekord oli friikaid nii palju et ma ei jaksand ära süüagi. ja pealegi tänu välisõhu selgele miinustemperatuurile külmusid nad päris kiiresti ära kah. einestamise ajal astus kvaliteetasutusest peale igast muude kirjute ja suleliste tegelaste läbi veel lugupeetav naabrimees kes läbi westmani koju tuttu tõttas. käisime vaatasime alariga mu VSiette pargitud autokenese üle ja lootsin et äkki öö sellega lõppeb kah..

umbes täpselt siis kui härrasele oma tänavanurgal tsauki sain öeldud, lendas majaette lantsa delta kamma kappa turbo integraale ja läksime kruiisima :D käisime tõdesime et kell 5 prive oli juba kinni ja peale paari telefonikõnet (mina arutasin näiteks mingil põhjusel veel mittemagava mariaga tema sünnipäeva erinevaid üksikasju ja kuidas ta supermölluklaase oli hävitanud) läksime hoopis endisesse sofabaari, mille praegune nimi on minu jaoks müstika. kusjuures ma eileöösel mõtlesin et asse jätab oma looma väga julgelt igalepoole, huvitav kas ta parkimistrahvi on ka saand kunagi? või kas üldse on mingi ühisteenuste ööekipaaži kes 19...08 vanalinnas ringi patrulliks ja parkijaid kontrolliks? hmmmmm... igastahes sofabaaris olid asse sõbrannad kadri ja liina. pisieesti on meil ikka. kadri on nimelt privi piletitsikk ja muuhulgas meriväljalt mul peaaegu kõrvalmajast (äratundmisrõõm tuli siis kui selgus et mul on aias see pimestav päikesekera). nats peale seda kummalist vahejuhtumit saabus äratundmisrõõm vastasistunud härrasmehega, kui sõrmest sarnased sõrmused leidsime. äratundmisrõõmu absoluutne kroon oli muidugi see kui selgus, et tema väikevend mu paralleelikas oli ja et tema ise novellis lauakaaslaseks olnud erkki klassivend :D see oli ikka totaalselt sürreaalne hetk, kell muide oli pool 6 hommikul vastu laupäeva. õnneks natsa peale 6 toodi mind koju ära ja saingi tuttu. juhuuu.

niiet tegelt tuleb tõdeda et ma ei saa absoluutselt aru kust ma võtan seda tahtmist ja viitsimist rämedalt pidutseda niimoodi? viimased paar nädalat on asi nagu eriti hulluks läind. kell 3 koju jõudmine tundub öö raiskamisena ja kell 5 ühel või teisel põhjusel üleval olla tundub igati okei. praegu mõtlen küll et uuuhhh alkohol, eriti ei taha, aga mingi 6h pärast on tõenäoliselt juba mitmes klaasike näpuvahel ja möll käib täiega. hommikul äratasid mind järjest isa kõne perekondlikule lõunasöögile, mille jaoks end terve päev ette olen valmistand, ja siis nats hiljem endriku sõnum sünnipäevakutsega. niiet tundub et ka täna ei tule lihtne öö. alguses väike trall juba peaaegu koduseks saanud baluus ja siis edasi vaatab, krahli stereoööle või privvi vast. hirmus hirmus. aga noh, noor inimene, huvi on, jaksu ka. miks mitte :D

preili gurmaan lõpetas oma übervara hakanud ja seega ülikurnavaks osutunud esmaspäeva seekord kahe meeldiva noormehe seltsis vertigo laundžis, rävala puiesteest 9 korrust kõrgemal õhus. tõelise toidunatuleja ja restoranipedena (kes satub korra poolaastas uhkemasse söögikohta kui mäkk või suvasöökla onju) pean üles märkima et vaade oli natsa hirmus aga siiski spets, toolid mõnusalt lebotamiseks mõeldud ja lauake imepisike. minu menüüs oli seekord kohalik kanatseesar (loks onju, ilma ei saa), mis oli dilishösss nagu kanatseesarid ikka ja teenis tugevad plusspunktid imemaitsevate peekoniribasisse peidetud mahlaste kanapalakeste eest, ja kuuene komplekt hiiiiglaslikke futomakisushiampse. kõrvale väike mojito ja pirakas maasikamargarita. kõht on siiamaani headparemat täis aga gurmaanihimu ei ole veel täis söödetud ja seega tahaks veel ja veel ja veel. muidu niisama möödaminnes mainiks et sama rahasumma eest suutsin laupäevaöösel nina õige viltuseks tipsutada. votsiis. kunagi tahaks ikka kaaslasega sinna vertigo restoosasse ka sattuda. et võiks ilma suuremate süümepiinadeta peale 150eekust eelsalatit veel lisaks 300kroonist pearooga krõmpsutada ja magustoitu oodates shampsumojitot kõrvale limpsida, samal ajal kui elav tuli laualinaotsi noolib. ja rahakoti mahaunustamine ei morjendaks mind ega teda. aga kuna see on siuke futuristlik unelmolukord siis seni mõtlen brasserie'le ja tunnistan, et spets pleiss. tahan tagasi!

reedel peale tööd käisin sõpsidega bowlamas ja siis pärast liisuga beriti stiilisünnipäevapeol. kostüümid olid meil ilusad ja pidu rahulik. kuni väikeste dramaatiliste vahejuhtumiteni öösel vastu hommikut. aga keedupelmeenid olid maitsevad (niivõrd maitsevad kui keedupelmeenid üleüldiselt olla saavad onju) ja veini juua mulle enam ei meeldi. isegi mitte energiajoogiga kahasse. veelvähem siis spraidiga. öäk:)

laupäev oli pikk ja piinarikas. ärkasin hilisel pärastlõunal ja läksin viimsisse autot parandama. võinoh, ergo parandas ja mina elasin kaasa. peale tunniajalist susserdamist saime autokenese korda ka :) ehksiis nüüd julgen jälle pimedatel sügisöödel mööda linna kruiisida sest aknapesuvedelikupaagi voolik on jälle ühendatud. juhuu! kuna mu viimane söögiaeg jäi reedelõunasse, kui assega mercados pitsalt käisime, siis nälg niitis ja läksin merkale. emps tegi grillkanatiibu ja kartulat ja õeraas andis üle jaapanist toodud avanematu karbikese ja rolf-nimelise võtmepudina. kasti sain muidugi peale pikka pusimist lahti ja rolf liitus ülimalt sujuvalt muvõtmekimbukesega.

edasi liikusin lasnamäele virbi tänavale kus kamp minu nooruspõlvesõpru tähistasid kaksikute janeki ja mareki sünnipäeva, vanuseks oli äkki 30? +/- paar aastat. naljakas oli näha kogu seda seltskonda üle mitme aasta jälle. ma olin vist mingi 14 kui nendega hängima hakkasin, nemad on enamik minust 5-10 aastat vanemad. ja nagu näha pole absoluutselt mitte midagi muutunud. mõned on nats juurde võtnud, teised nats alla, enamikul on paar lisakortsu näkku tekkind. joovad samamoodi samas seltskonnas nagu pea 10 aastat tagasi :) sõprus ei hävi. lahe oli et sealt läbi otsustasin hüpata. nats vähemlahe oli tõsiasi et mind päeval hirmutati et vist ei ole väga palju süüa pakkuda ja et ma peaks ikka kuskil veidi enda kõhtu organiseerima, et peol saab võibolla viina ja võikusi aint. sõin siis merkal kõhu nii täis kui suutsin ja kui virbisse jõudsin siis olid seal muidugi kõik plaanid täiesti peapeale pööratud ja parajasti sikutati ahjust pitsat välja et sinna vinkusid ja lihapalle asemele intsalleerida. lõhnad olid niiiii head aga kõht oli niiiiiii täis. tõeliselt kahetsusväärne olukord :D

kell oli vist 9 natsa läbi kui ma lõpuks linna jõudsin. käisin kodust dushialt läbi, sain kergelt öeldes veidi häirivate uudiste osaliseks, mis isegi peotuju natsa nullida üritasid, tegin tujutõsteks ja hoovõtuks väikese kiire redbulltekiila ja juba hakkasid uurivad sõnumid saabuma et kas ma sünnipäevale ei jõuagi. no eks ma ikka jõudsin. mu nimepäevakaaslane leevi kutsus mind nimelt 100% ootamatult oma vananemist tähistama suurepärasesse vanalinna uudislaundži nimega balou, mille üks osaomanik ta vist on. sealsamas ootab mind muidu järgmine reede ja laupäev veel kolm sünnipäeva. niiet hullumajapuhvet! aga lounges oli palju toredaid inimesi ja rohkelt siukesi, keda üldse kohata ei osanud oodata. muidugi risto sõbereid omajagu ja eriseltskondadest, aga näiteks veel endrik ja tema sõbrad (kellele mind tutvustades sain korduvalt ovatsiooni "ah seeeeeeeee liivi" osaliseks), eero ja eero kummaline sõber kes mind mäletas a kelle nägu mul oli mälust kustunud sellel põhjusel et nägin teda viimati pigem seljatagantvaates (sõitsime koos autoga pärnusse) :D ja siis veel näiteks mu magasinikorteri uus üürnik a.k.a. korteriomaniku väikevend, kes nähtavasti moskva köögi vertigo oma vastu on vahetanud (ta on kokk). ja vahetult enne krhalima minemist nägin uksepeal ullabritti kah. lahedad kohtumiseda aga samas natuke kummalised ka :D aga sellessuhtes oli tore koht et kõik koksid maksid 50 eeku. sellessuhtes EI olnud tore koht et kaks WCd oli ja üks neist oli katki. igastahes kell oli natsa 12 läbi kui ma krahlima tõttasin.

krahlis oli suurepärane hausipidu tallinn express kus ma vist viimased 2kuni3 korda poolkogemata käinud olen. seekord kasutasin eelneval külastusel organiseeritud tutvusi ja ei pidanudki pileti eest maksma. ronisin sisse, ütlesin et olen vist listis ja listitüüp küsis et okeeei, misnimi, kespani. mul polnd muidugi õrna aimugi, teadsin et sõbra tuttav onju :D õnneks nägin listi vilksamisi ja sain kohe näpuga näidata et näe see liivi seal, ülevalt kolmas, tasuta listis :D päris uhke tunne oli igastahes. olin kohe tähtsate ukseonudega sõps valmis. vahelduse mõttes oli klubi poole 1 ajal meeldivalt tühi ja garderoobis ruumi rohkelt. tantsupõrandalt leidsin balou'st varakult põgenenud endriku koos saatjakonnaga ja veidi teisest nurgast liisu, maria, üllatuslikult taago ja paar muudki tegelast. võtsin ükskunimitu tekiilakoolat, tegin väike tants, suhtlesin igasuguste ettejäänutega rohkemal ja/või vähemal määral. endriku sõpradele tutvustatud saades teenisin igakord umbes sama reaktsiooni kui balous, mis oli muidugi suht naljakas ja natuke isegi kummaline. tegelt see stoori ei olegi nii pikk, et seda ei peaks kirja panema. nimelt olid nad eelmisel õhtul suurema seltskonnaga kuskil istumas olnd. seltskonnas ka härra elukaaslanna. härra saatis mulle õhtul mingihetk sõnumi (mille sisu me laupäevasel üritusel lühidalt analüüsida üritasime kuid mis siiski mõlemale kuidagi seletamatu tundus) ja kui siis elukaaslanna uuris et kellele ja miks sõnumeeritakse niimoodi keset ööd siis öeldi et sõbrannale liivile ja niisama ja sellest tuli mingi pisemat sorti draama. a no ma olengi draamakuninganna suht ju :P või draamadepõhjustaja. ja seega kõik härrased teadsid mind. draama vähendamiseks oli minust linnapeal toredaid jutte ka räägitud ja seega sai omajagu komplimente kokku kogutud selle ürituse raames :P tuju oli kohe hea noh! igastahes aeg aina läks, kokteilid kadusid, seltskond muutus ja õhku tekkis juurde. mingihetk olimegi jäänud kolmekesi, kolisime tühjaksjäänud krahli rõdudele ja ROKKISIME. ma arvan et ma pole aastaid niimoodi tantsu vihtunud kui sel öösel. hommikul ärgates ei tahtnud jalad kohe töötadagi alguses :D

mingi 4 ajal suutsime lõpuks mõistuse tagasi sisse lülitada ja vudisime krahlist löögiplatsi pisikesele öisele einele. ei ole palju paremaid asju kui üks väike pooleviiene viineripraad vabakal. selle üritusega sai ka minu sularahaässakarjäär otsa ja seega võin väita 100% kindlusega et laupäevane pidu ei läind mulle sentigi rohkem maksma kui 350 eeku. võibolla isegi mõned sendid vähem sest vahepeal kuskilt ilmus mingit raha mulle taskutesse juurde a see oli siuke segane olukord baarileti ääres :D igastahes saatsime maria mersuni ja kui lehvitamisega lõpetasime siis taas kord, perfektne ajastus, tuli mööda roosikrantsi kodusuunas ka kallis naabrimees :P vahetasime mõned viisakusväljendid ja kadusime kodudesse magama ära.

pühapäevaks olid mul Suured Plaanid. tahtsin korralikku hommikusööki, kalevile sõjaväkke külla, päikesekäes jalutada, trenni, magasinitänava korterit vaadata ja poodlema ka minna kuna esiteks on esikusse suurt nagi vaja ja teiseks on külmikusse tekkinud mingine must auk, mis toiduainete hävitamisele spetsialiseerub :D kuna hommik oli rahulik ja nautisin erakordselt päikesesse uputatud korteriidülli ja ootasin et liisu NKK hingedepäevakohustustelt koju saabuks et saaks hommikust sööma minna siis oma tegemistootavate asjade listi kallale sain asuda alles hilisel pärastlõunal. ehksiis algatuseks väike smuuti ja kanawrap kaheksas (okei, see oli pettumus - ports on KÕVASTI vähenenud võrreldes viimaste kordadega), edasi võtsin koduukse eest auto ja rallitasin kalevile sõtta külla, kus siis sai poolteist tundi karges välisõhus passida ja tema kuuenädalastest sõjaväekogemustest jutustada, siis tulin koju, kus avastasin et trenniaeg oli täiesti valesti meeles ja trenn seega suhteliselt maha magatud, sest jõusaalihaid minust veel endiselt eip ole ja ujula alles valmib. seega lebotasin asjalikolemise asemel kodus kuni läksime liisuga ostlema ja õhtuks hiinakat tooma. magasinitänavale ka ei jõudnud sest kui martinile helistasin siis oli ta just parajasti tööle läinud ja suurema planeerimise tarvis rohkem mul ajju informatsiooni ei mahtunud. seega tõdesin et teinekord tundub ka hea plaan olema. aega on selle kiire asjaga ju. igastahes nüüd ongi uni silmas juba ja tuduaeg lendab peale.