tänu ühele teatule suvekursusele jookseb mu mõte mööda maid amokki. tahan reisida, tahan kõigile külla minna ja kõigi kodusid ja kodumaid külastada ja näha. tahan tahan tahan ja teen teoks ka! järgmise aasta plaanidesse mahutan siis ühe itaalia, sest comos elab luca ja itaalias pole ma veel oma elu jooksul käinud ning oleks viimane aeg. linnaplaanidest siis milano (lennujaam), como (luca kodulinn) ja rooma (luca lemmiklinn). plaan on hea. siis tahan veel ära käia horvaatias, sest see maa on minu viimase aja kinnisidee. nägin dalibori telefonist paari pilti tema suvekodust ja kuulsin erinevatelt (eesti!) inimestelt niipalju ilusat selle maa kohta... lisaks veel tõsiasi, et just horvaatias käis kadri oma viljariga pulmareisil ja eestiõhk korraldab otseliinilende dubrovnikusse. tõsiküll, dubrovnik on siuke veidi kahtlane plaan sest see on kogu muust horvaatiast kaugel-kaugel ja lisaks igavene turistilõks, praegune idee oleks zagrebisse (tsehhiõhk pakub vahemaandumisega prahas suht hea hinnaga lende) ja siis sealt kuhuiganes mu kohalik mind sõidutada viitsib. loodetavasti erinevad kohad marsuudil zagreb-krk-zagreb. aastasisse PEAB mahtuma veel üks ungari külastamine, sest selles riigis käisin viimati kui olin vist 14-aastane ja budapestist mäletan õige vähe, ainult umbes niipalju et ilus linn on. pealegi elavad seal minu kaks pea-aegu lemmikut akos ja eva (100m kaugusel teineteisest, huuuumor). balatoni ääres tahaks käia ja odavat veintsi limpsida ja vitsaga pidu panna sest ta on kõige väsimatum peoloom, keda olen üldse kunagi näind :) lisaks ootavad veel külastamist belgia, sest see on charlie ja williami (minu lemmikmees minu soome suvelaagrist!) kodumaa ja ka see riik on minu euroopakaardil veel külastamata. äramärkimist väärib ka tõsiasi, et nende mõlema pered on porsche-addicted :) kui juba belgias, siis edasi kindlasti prantsusmaale. viimase info kohaselt omandab william pariisis kõrgharidust ja üks suvekursuse korraldajatest, xavier, pidi ka sinna magistrit tegema minema. niiet houm oleks olemas. ebaeestlaslikult tahaks ka kiirelt poolas käia, sest pole seal kunagi pikemalt peatunud ja tahaks näha, milline see linn siis läbi kohaliku silmade välja näeb. seal on siis tom ja tema girlfriend, kelle jaoks ma sõnumites poolakeelseid sõnu välja mõtlesin. ühekorra sain hakkama mingi ristandiga sõnadest grab ja thank you. pole üldse keeruline, kasutada tuleb kõiki tähti, eriti palju (ja soovitatavalt ka korraga) w, z, y ja c ning kasutada ei tohi q'd ega v'd. ja tahaks tagasi hispaaniasse ka, madridis jäi veel palju asju nägemata ja ööbimiskohaga ei tohiks vast probleemi olla. nüüd on siis ainult 1 küsimus.... kust ma selle aja ja RAHA võtan? :(

paar (viimaste päevade) ideed ka. halb idee: purjus peaga vastu võtta maadlusmatši väljakutse hispaania metsas, kui seljas mu lempar valge PTA kampsun... eile puhastasin mingi poolteist tundi kampsikut rohust, vartest, kõrtest, okstest jms sodist. avastasin ka paarist kohast vaigulaike. lõpuks enam väga ei kraapinud igalpoolt ja nägi välja pea-aegu nagu varem. aga no eks ajas sujuvalt muigama küll terve puhastamise aja. purjakil inimesed teevad ikka lolle asju küll :) hea idee: rakendada oma tekkinud käsitööhuvi õiges suunas ning õele sünnipäevaks väike ehtekomplekt meistedada. eks ta siuke nats niru tuli aga reet sai alles täna teada et see polndki kõige koledam poest ostetud variant vaid hoopis minu pisikeste näpukeste töö :) pakki said siis kõrvarõngad ja käekett. kaelakee tegin kaa, aga see pakki ei jõudnud sest tuli tõeliselt kole ja tuleb ümber teha. no eks ma nüüd tasapisi õpin, vahendeid on mitmesaja krooni eestsahtlis igastahes ootamas :) kurb idee: risto paneb oma pisikese müüki ja eile käisime kuulutuse jaoks piltegi tegemas. nii kurb..

see on mu sajas postitus aga juba mingi kolmandas (neljandas? viiendas?) blogis, omamoodi juubel :)

i miss so many things... i miss waking up and waiting forward for the beginning day, i miss the love and the passion, i miss not having any duties, i miss not having to pay the bills, i miss not worrying how i look, i miss the attention and the care, i miss the unexpected presents, i miss belonging with the people, i miss the oportunities i used to have, i miss........ too much.

forever a lonely soul.

mitte just kurb, aga emotsionaalne.

vaikselt hakkan juba kohanema selle eesti eluga. täna oli esimene hommik, kui õigeks ajaks tööle jõudsin ja see oli tingitud tõsiasjadest, et helises mu oma mobiil, siis töö mobiil, siis risto mobiil ja kõige tipuks tuli viimase omanik ja hüppas mulle veel peale ka. teisipäeval hilinesin siis poolteist tundi ja kolmapäeval kaks. päris kurjad näod vaatasid mind kontoris :)

kohanemisõhtutest üldiselt ja miks mu kohver siiamaani lahtipakkimata on... saabusin siis esmaspäeva öösel peale 15päevast peomaratoni eesti õhu lennukiga umbes veidi enne keskööd ja põrutasin meriväljakoju magama. kuna väike harjumus oli pooleööni üleval passida siis sain magama mingi poole 2 ajal alles, enne tegelesin arvutis kõigega, mis 2 nädala jooksul tegelemata oli jäänud. päeval käisin tööl ja teisipäeva õhtul põrutasin jälle merkale, kuna kohver riietega oli endiselt seal ja ema tahtis pilte näha. mingi kesköösel kesklinnakoju ja siis taaskord tegelesin x asjadega kahe-kolmeni, muuhulgas tegin ka endale lavashirulle a la liivi, njämmm. kolmapäeval peale tööd käisin korra kodus, nägin esimest korda üle 2,5 nädala ristot ja põgenesin taas, et teha geaga väike sörk vabaõhumuusjumis. siis nägin taas korraks ristot ja põrutasin kalevit sünnipäeva puhul lost continenti õnnitlema. kui ma ei oleks autoga tulnd (nagu normaalne inimene) või autojuhi kaasa võtt, oleks tasuta viina ja tasulisi mojitosid saanud. täissaabas noh. neljapäeval rallisin otse töölt kosele, et mihkli juures veidi istuda ja sellest kujunes sujuvalt üks hirmus söögiorgia :) sai õllesigareid ja küpsiseid ja puuvilju ja marju ja juustu ja (jälle) lavashirulle ja lõpuks olingi jalgade-kätega rannapallike. edasi liikusime lili-ülari juurde kus sai piipu ja van wilderi lolli filmi vaadata. aga tuleb tõdeda, et naljakas oli ja neljapäeva ootan suht pikisilmi. tuttu sain vist millalgi tsipa peale keskööd, progress on märgatav. aga kuna ühelgi hommikul pole veel ise ärganud, siis ei saa end lugeda väljapuhanuks. nüüd aga nädalavahetus juba uksele kopsimas ja nats hirm on küll, et kuivõrd rahulik see nüüd tulema saab. samas, arvestades mu uimasus-unisust, ei imestaks, kui lausmagamiseks läheb :)

kuna mul endal hakkas ka vaikselt sassi minema, et millistel esmaspäevadel ja/või mis ajavahemikkude tagant ma siia kirjutisi olen postitand, siis tegin üleüldises väljanägemises pisipisikese korrektuuri.

kursuse rahvast igatsen iga päevaga aina rohkem, muidugi mitte kõiki, aga mingi pooli kindlasti. paariga olen MSNis veidi vestelnud aga see pole ikka see. lennupiletid on kuradid igas suunas nii kallid ja ega keegi vabatahtlikult siia külmapealinna ka tule. nii kurb....

kuna oma 7-aasta-taguse rotarylaagri ja 9-aasta-taguse ungari keelelaagri inimestest mäletan vägavähe kui üldse midagi (no jumal tänatud et paar pildijäädvustust on) siis otsustasin oma BESTikad ära kaardistada. taustinfoks siis niipalju, et osalejaid oli meid 28 (pidi olema 30 aga üks belgia kutt jäi raskelt haigeks ja ühele rumeenia tüdrukule tehti mingi pakkumine kuskil mujal osaleda), kellest 20 siis euroopa eri otsadest ja 8 tükki hispaaniast ning lisaks veel üks paras posu korraldajaid. ei hakka siin mingeid eelistamisi ega tähestikujärjestust taga ajama, nii nagu meelde tulevad, nii nad ka kirja saavad.

eva - üliõllemaias ungari tütarlaps. üks meie charlie inglitest. kivis peaga muutus vitsazombiks ja suutis ainult "i'm okeeeey" öelda :) kuigi väitis väga järjekindlalt vastupidist oli vähemalt viimased mitu päeva tortellini silmarõõm ja kaisukaru. üks vähestest kes oli juba kl 19 purjus ja suutis siiski viieni möllutada.
charlotte - tombrider belgiast. teine meie charlie inglitest (mina olin kolmas). ajas oma siniste silmade ja mustade juustega õige mitmel mehel pea ringi käima. kahjuks (õnneks?) mitte sellel, kellele ta ise juba esimesel päeval silma peale oli pannud. miss bikini, kes alustas suvekursust tumepunasena.
luca - 198cm itaaliast. aka tortellini. põhjendas oma ülimat kahvatust põhja itaalia päritoluga. hämmastaval kombel ei löönud metroos pead mitte kordagi ära kuigi enamik käike olid mõeldud temast vähemalt 15cm lühematele.
dalibor - minu turvamees ja horvaatia salaarmuke :D esimene tuttav (tulime koos lennuväljalt), cityrallytiimikaaslane ja bussipinginaaber. kui ma nüüd ei eksi, siis kuulus "pikemate" klubisse ca 188ga. eksamilt läbi ei saanud, aga see eest võitis kõik muud võistlused. tuc tuc :p
akos - tõsine ungarlane, kelle viimased päevad pidid terviseprobleemide tõttu olema lauskained aga noh.... teda nähti viimastel hommikutel aluspesus tänaval hambaid pesemas ja mände kallistamas ja alasti metsas jooksmas ja kõikvõimalikes kohtades tukkumas. igastahes (kainest peast) parim jutukaaslane ja eeskujuliku joodikupäevitusega noormees, kellel nägu arme täis. armid pidavat meest kaunistama ju :P
tom - polish boyfriend. huumor kuupruudus st garanteeritud kõhulihastetrenn ja kuigi pikkust umbes sinna 192cm kanti, siis poistest oli kõige noorem. üritas õpetada mulle poola klubi tantsutervitust aga ma vist olen lihtsalt väga andetu, või on see jubemarukeeruline. ühesõnaga minu tantsupartner ja kõige nakkavama naeruga tüüp :) ahjaa, naabrimees ka!
greta - punapäine ungari rokitsikk. minu tihe tunnipinginaaber ja halakuulaja, tema vist teadis minust kursuse lõpuks kõige rohkem. kukkus esimesel päeval perrooni ja metroorongi vahelisse avasse ja tulemuseks marudalt sinisekirju vasak jalg, mis alles kursuse lõpuks vaikselt normaalse värvi omandas. ilusate kleitide varuga neiu.
romana - siiras tütarlaps rumeeniast. temaga me pidime madridis mingisse kõrbeparki täiesti lootusetult ära eksima. laagrimajas minu voodikaaslane, kes viimasel õhtul ei jaksanud enam redelist üles ronida ja minu magamisaseme okupeeris :) tõeliselt armas. nimi ja riik moodustasid toreda komplekti ka muidugi :P
boris - pikk poiss serbiast. hull õpilasaktivist, umbes kõigil maailma konverentsidel ja õpilasvahetustel osalenud. eelmineaasta oli torinos koos arminiga näiteks :) häääästi sõbralik ja hoolitses tüdrukute eest, kõik kes vaja sai kaissu võetud. ütleks nii, et täiesti borise nägu ka :)

huhh, see oli vist minu põhituumik välismaalastest, sest edasiste väljamõtlemiseks peab juba nats ajurakke liigutama ja ega vist nende kohta pole pikemalt kirjutada kaa....
eric - rootsi ahvipärdik. rahvusvaheline mees, ema oli prantslane ja isa rootslane ja oskas mingi vähemalt kuute keelt. kõige vanem ja kõige ekstrovertsem inimene, keda kunagi kohanud olen. hästi aktiivne ja organiseerimishuviline ja kui tahtis, siis ajas mõistlikku juttu ka.
woijtech - polish boyfriend 2, väike ja vaikne punapäine kutt (väike ja vaikne ainult kuni BESTvisioni võistlus peale hakkas, siis pöörati kõik peapeale). tema motivatsioonikiri oli esimese koha saanud (selle info pressisin peakorraldajalt välja) kõigi 3xx kirja seast. leidis hingesugulase (ja armastuse?) ukrainast.......
natasa - serbia kaunitar. alati ja igas olukorras ilus, täiesti uskumatu. välismaalastest tüdrukutest kõige vanem aga vahest natuke totsu. alguses väitis et talle sobivad ainult sirged juuksed aga umbes kolmandal päeval enam ei viitsinud ja siis olid lokid valla. ja MILLISED lokid! mitmemillised!!!
irina - vene juurtega lätlanna. ja need vene juured olid ikka igal pool väga näha. armastas kulda ja karda ja läikivaid ja nappe asju ja gorkaga mürada. või õigem oleks vist öelda... kakelda. koguaeg hästi väljapaistev ja kuuldaolev ja natuke loll blondi. väsitas mu oma kädistamisega umbes teiseks päevaks ära :P
olha - ehtne ukrainlanna. sinised silmad ja blondid juuksed ja venemaal oleks tema nimi olga. leidis lisaks ukraina armastusele, armastuse (hingesugulase?) ja poolast......
jana - pisike ja vaikne makedoonia tüdruk, kes inglise filli õppis ja alati enne kl 1 koju tuttu läks. oli ka minu cityrallytiimis ja lahendas suurema osa ülesannetest.
ioannis - kreeka kutt, kellel esimesel (teisel?) päeval metroos fotokas ära varastati. kurb lugu, aga reisi lõpuni klõpsis keritava filmifotokaga :D suht vaikne ja suht puise inglisekeelega aga sõbralik ja alati naeratas.
alper - türgi kutt, kes olevat olnd hästi hea huumorimeelega, aga minuga käitus miskipärast suht vastikult. purjus peaga õelutses ja muidu polnud ka just eriti sõbralik. aga ilma geelita soeng sobis talle tuhatkorda paremini kui see, millega ta igapäev ringi jalutas.
gözde - miss internet türgist. tütarlaps, kes veetis iga päev vähemalt 4h arvutitaga oma kutiga rääkides. asi tipnes sellega, et kutt lendas türgist madridi, et temaga koos olla. muidu tundus siuke vaikne aga intelligentne, keemiast teadis kahtlaselt palju ja tüdrukutest oli kõige noorem.
sun - meie hiina rootslane. pisike ja tagasihoidlik ja alati sõbralik, keda kõik koguaeg tögasid, kuid kes sellegipoolest kõigiga toredasti käitus. viimasel õhtul olla striptiisi teinud, kuid kindlad allikad selle kohta puuduvad ja pealegi oli väljas tol hetkel kottpime olnud. mina muidugi ei tea midagi, sest olin metsas kui elekter ära läks :D

vot siuke rahvusvaheline seltskond oligi. eks peab millalgi end kokku võtma ja ka hispaania esinduse ära kaardistama, vähemalt osaliselt. eks oligi sealgi päris värvikaid ja põnevaid kujusid, tuleb aus olla. aga kõiki organisaatoreid ei õppinudki lähemalt tundma...eks kirjutis tuleb ka nende kohta kellega tihedam läbisaamine oli :)

palju toredaid inimesi, liitrite viisi calimochot ja sangriat, päikest ja päikest ja alatasa kolmkümmend kraadi, tihe p2evakava kus hingamiseks ruumi nagu ei j22nudki ning rohkem kui piisavalt häid muljeid. boonustena veel ajutiselt täiesti kadunud hääl (tänaseks suuremalt osalt tagasi aga koos köhaga) ja tuhandetes hävinenud ajurakke. superluks, kui saabud täiesti võõrasse linna ja uude seltskonda ja tunned end kohe nagu kodus, oma sõprade keskel. igatsus on juba täiega hinges....

kirjutada oleks palju, aga praegu ei viitsi. lähen sõidan hoopis kaheks nädalas palmide alla. kohtumisteni :)

martha ässitusel.

kokkamises - VÕILEIBADE TEGEMINE on minu kiiks. sest see võtab nii kaua aega. just hiljuti ju kirjutasin kaa. või peab olema perfektselt ja ühtlaselt määritud, vorst/juust peaks katma terve selle määritud pinna nii et seda näha ei jääks ja peaks samas olema maksimaalselt ühtlase paksusega. kurgi/vorsti/tomativiilud paigutan alati nii, et silmale oleks ilus vaadata ja soovitatavalt sümmeetriliselt ja taaskord, allolevat katet peaks minimaalselt näha jääma. see leivakatte määrimise kiiks tundub eriti jabur muidugi lavashirulle tehes.... tegelt kui järgi mõelda siis eks seepärast mul nende lavashirullidega nii pikalt lähebki. et võileivakiiks nagu aeglustab ja nii. aga nii kenad näevad välja lõpuks ja nii-ii-ii maitsevad!
peale võileibade olen veel frukt praadija. ükskõik, mis pannil on, üritan selle minimaalselt pisipisikesteks tükkideks teha praelabidaga. nt hakkliha või munapdtru. pisikesed tükid vist praevad ühtlasemalt ära või miskit, kuidagi puhtam ja kindlam tunne... :)
toit peaks üldse alati lõpuks perfekt välja nägema, nagu ajakirjast soovitatavalt. kuid olgem ausad, enamasti seda eriti ei juhtu :)

majapidamises - tuleb ühineda marthaga. koristamishood. ja KORRALIKUD. viimase hooga puhastasin nt madratsi vahesid ükshaaval tolmuimejaga, endal higi leemendas täiega sest tolm ei tahtnud vahedest ära tulla üldse. kui juba koristada siis nii, et oleks koristatud. aga enne koristamist on igalpool sodipudi ja pudrujakapsad. seetõttu teeb risto mulle vahest mürgiseid märkusi, sest terve korter on tolmu ja minu asju täis. näiteks hetkel ma umbes tean, et mul on kolme koti jagu asju köögilaua peal, kõik jakid ühe tooli peal hoiul (ma ei tea, miks mitte nagis) ja garderoobinurgas on minu riidestangel kolm kihti kostüüme peal ja ühe teise kasti peal on veel mingeid riideid hunnikus vedelemas. enamvähem tean suht hästi mis kus asub ju! loodetavasti tuleb suurem koristamishoog nt neljapäeval et saaks hispaaniasse korras korterist põrutada.
väike ja hea kiiks - voodile tõmban hommikul sirge teki peale. üks selgetest ühetoalises elamise eelistest. koledat tekiplönni ei taha ju voodi peal vaadata terve päeva :)

mujal - vast võimetus olla suletud ruumis. nt dushialt tulles või wc käte pesemisel teen alati ukse praokile (alles hiljuti avastasin et niimoodi teen, täiesti alateadlik värk).
autokäivituskiiks on väga kindlalt ja raudselt väljakujunenud rituaal. istun autosse, vajutan siduri ja piduri alla, keeran süüdet, panen tuled põlema, tõmban turvavöö peale, võtan immo maha, käivitan mootori ja voila. valma. kui võõrasse autosse satun siis tekin 99% hämming. on ju enamikel autodel isesüttivad tuled ja/või puudub immo ja/või pole sidurit, mida alla vajutada :D
lõpetuseks veel naiskiiks ehksiis mida rohkem asju, seda parem. koguaeg peab see turvatunne olema, et kui midagi juhtub, siis on abi kohe kaasas olemas. kodus hakkas mul mu mustast rootsimärsist kahju ja praegu liigun veidi vähendatud koosseisuga aga käekotis leiduvad muuhulgas märkmik, rahakott, näoveesprei, juuksekumm, kaelakett, golfipall, huuleläige, niisutav kreem, plaastrid, veelüks juuksekumm, kilekott, veel kaks juuksekummi, kõrvarõngad, peegel, pastakad (3tk), peitepulk, kaks ohatiserohtu (acic ja zovirax), vahetussukad (3tk), kaks mobiiltelefoni ja küüneviil :D

aga jätkaks vahvat ülesandeketti ja ootaks kiiksusid iirlannalt ;)

üksjagu töö ja koolistressi, üks TTÜ MATB/M lõpuaktus, üks roheline lill liisile, üks "viimane-vaba" tüdrukuteõhtu, üks tsaupakaa inks-pidu (mostly grill-liha, veints+koola ja monopoly), üks ebaõnnestunud kosmeetikumeik, üks pulm koos korraliku peoga, ühed ca 100km öösel vahemikus kl2...5 maanteesõitu raskete laugudega, üks sünnipäevapeo varahommiku külastus, üks sõber koju magama, üks rebane hommikusel teel, üks blokk laulupeost, üks mõnus istumine martha oranžis elamises koos siidri ja näksidega, üks halva esmamulje parandus. sai vist kõik kirja, aga pole päris kindel sest mälu pol enam see, mis varem. ei teagi kas nutta või naerda aga suurem osa nimetatust sai läbi elatud uhkes üksinduses. tore oli sellegipoolest. üks mõnusamaid nädalaid üle pika aja. töölooma ei näinud ainult:(