kunni täna jälle ei olnud tööl. oli koolitusel. ise ta ütleb et juuvist on korruselt kõige lollim, et just teda koguaeg koolitama peab aga mulle tundub et pigem on ta ülemuste silmis kõige väärtuslikum, et just teda alatasa arendamas käiakse. no misiganes, kui teda ei ole, siis tunnen end vähemalt enamvähem kasuliku töötajana. umbes seni, kuni ta tuleb ja mu saavutused ja igapäevased väikesed hakkamasaamised maatasa teeb. tore kolleeg küll. no igastahes, tulin mina täna töölt ära ja tundsin, et ma ei taha seda tööd enam teha. ma ei taha närvitseda ja vihastada mingite tobedate klientide ja nende nõmedate täna-siin-homme-KINDLASTI-seal kaupade pärast, kakelda juhtide ja nende ülemustega erinevate korjamiste ja kohaleviimiste üle ja vedada finantsosakonnaga ühe või teise maksetähtaja pikkuse nimel vägikaigast. ma ei viitsi oodata kella kümneni õhtul kuni mingi ettevõte on oma asjad komplekteerinud et siis CMRe hakata vormistama ja otse töölt peole joosta. ma ei viitsi vastata kell 12 öösel telefonile ja seletada kas üks või teine alus läheb täna või homme autole või selgitada välja kus üks või teine kaup terminalis asub. ma ei taha end tükkideks pingutada et kaup x jõuaks kohta y kell n ja et autojuhil oleks sellel päeval seljas z värvi pluus ja ta hüppaks kaupa üle andes vasakul jalal et klient oleks õnnest roheline. ma ei viitsi kuulata kuidas kunn oksad laiali räägib kuidas on õigem elada ja kuidas tema kõike teeks, kui ta oleks minu asemel. ma tahan puhata ja reisida ja mängida. no mida iganes peale selle mis ma praegu teen eks. tahaks vahelduseks midagi täiesti muud. näiteks miskit otseselt autodega, näiteks kuskil hoolduses või müügisalongis midagi. no kasvõi müüki. marvan et mina kui autoarmastaja aga müügivihkaja võiks esimese nimel teise koha pealt silma kinni pigistada küll :) või mingis ajakirjas või ajalehes, mingi konsultandina või kujundajana. tahaks sellist tööd, mida ma teen mingi kellani ja mis ei kiusa mind keset pidu või varahommikul või nädalavahetusel. sellist mida saaks teha rahulikult ja südamega, nii et kolleegid ikka aitavad ja on sõbralikud, mitte ei mõnita koguaeg. ja peale mille tegemist ma saan rõõmsalt ohata ja mõelda jaaah, päev on läinud korda. ilge kopp on ees praegu. pfft.

a muidu oli täna normaalne õhtupoolik, päris asjalik võiks öelda. käisin orbitalis laulutibudega lindistamas, mbg'ga otsas dorise lauluarvestust kuulamas, gd juures grill-liha-jäänuseid vaatamas ja näkitsemas ning lõpetuseks pisikesel telekaringil. lindistamine oli tore aga ma ütles et tänu sellele krdi tööle mis mind aegajalt nii muuhulgas näiteks üheksani kontorisse aheldab, et tunna ma end just maailma kõige kasulikuma ansambliliikmena. võiks isegi öelda, et kui ma ei oleks veebmääster ja logokujundaja, siis oleks mu kasutegur suht null - tundun endale eelkõige suht järgilohisejana või nii. ühtegi laulu päris 100% ei oska ja üheski proovis pole vist maiteamisajast 100% kohal olnud.... loodetavasti hoiavad mind edasi vähemalt tugiisikuna koosseisus ja lubavad proovides kohal käia sest kollektiiv on lahe ja eesmärk on õilis ja tegelt viisi pole ma niikuinii kunagi eriti pidanud :P otsakooli mingikontserdi kohta ütleks et nende popp-jazz-laulu ettevalmistujad on jube mõnusa häälega tüübid. ma ei saa aru kust supertaarisaate tegelased on välja roomanud, nendest viiest või kuuest, keda täna kuulsin olid kõik (v.a. üks tsikk kes oli popjazzlaulu vabaainena võtnud ja no oli tunda, kuigi viisi pidas tegelt :D) sellised et lükka aga mikker ette ja pane estoniasse seisma ja kontsert missugune! super noh, totaalne nauding, seinast seina :) ja siis õhtul sain väikese õhtusöögigrillilihajäänused ja vaatasin väike naabristparem ja veidi suurem skeerimuuvi ja tulingi koju ja tegelt ma ei viitsigi rohkem kirjutada praegu sest kuidagi eriline kopp on ees. äkki homme on veidi parem päev.

sünnipäevapeokutsele on hetkel vastuseks tulnud 12,5 korda "jah" (0,5 on +1) ja 4 korda "ma ei ole päris kindel aga mõtlen ja annan hiljem teada" ja mõned kelle kohta ma lihtsalt loodan ja eeldan et nad on asja plaanidesse võtnud. siirast rõõmu valmistab tõsiasi, et selle 12,5 sees on 2 inimest keda ma pole kumbagi pea aasta aega näinud :) jess! a ma ei ütle kes need kaks on niiet, muahahhaa. jaaa punkt headööd.

minu sisemine foobik tegutseb taas. nimelt ma peaks minema hambaarstile. aga ma ei julge. sest et ma lõhkusin ühe oma fäänsidest tehishammastest roomas ära ja ei ole seda ühelegi hambaarstile näitama läinud. jah, ma olin tõesti roomas märtsi alguses ja see oli varsti 3 kuud tagasi. alguses oli nats ebamugav aga nüüdseks olen ära harjunud. ja lisaks sellele teeb üks mu tagumine ja väga valesti kasvav tarkusehammas haiget ja on ebamugav. a kui ma hambaarstile lähen siis ta küsib et miks ma varem ei tulnud. et hammas on tükkideks ja tarkusehambad ka tungivad juba esile ja enamuses välja võtmata ja siis minuga kurjustatakse alguses ja lõpuks hakkatakse süstima ja jubedusi tegema. ja ma nii-ii kardan seda. ma tean, et varem või hiljem peab aga ma eelistaksin hiljem või nii. ja üldse, need lollakad tarkusehambad võiksid ise välja kukkuda näiteks? sest ma kujutan ette et kui ma end mingile suuremale hammasteemaldamisele julgeks kirja panna siis see lõpuks tipneks sellega, et ma oleks mingi kuu aega vähemalt haiguslehel ja sööks ainult jogurit kui sedagi. appi. tegelt peaks ma veel igasuguste arstide juurde aegu kinni panema. muuhulgas näiteks nahaarstile ja naistearstile. aga seda ma ka ei julge. sest seal on ka raudselt mingid hullud arstid kes analüüsivad et mul on kuussada erinevat haigust ja panevad neljaks aastaks antibiotsikuurile ja siis ma ei tohi elada ega hingata ega autoga sõita. aga neid kolme asja ma nagu hullult tahaks teha ju. niiet ei, aitähh, kannatan pigem. muidu hambaarstile minemiseks kogun juba tasapisi julgust sest tuli meelde et üks sugulane on hambaarst ja tema on tore. vist. et saaks selle puru hamba terveks tagasi, oleks vähemalt süüa millegagi. sest valutav tarkusehammas on ju OTSELOOMULIKULT teisel pool kui see roomaslõhutu. niiet normaalne jah, eilne tänane pitsa oli muidu päris mõnus aga kui närida ka oleks saanud oleks ju veel mõnusam olnud ma arvan. üldiselt tippude tipuks peaks ma oma tibuaudile revalisse hooldusaja panema. sest service-aju arust oleks ma juba eelmine nädal ta sinna kärutama pidanud. a mina eelistaks pigem paarituhande km pärast nagu service-kleeps uksepeal näitab. võisiis üldse mitte. sest isegi seda ei julge. sest viin ta sinna analüüsimisele ja siis saadakse teada, et tal on kuussada erinevat osa vaja vahetada ja siis ta peab nädalaega seal paranduses olema ning mina pean kõik oma suure hoole ja vaevaga säästetud rahad tema tervekssaamise alla matma. sest mu pisikese omanikfirma on riiulile kolinud ja ma pean nüüd ise tema hoolduarveid vist maksma hakkama. ja tegelt peaks ta mootoridiagnosti ka viima sest ta sööb kuidagi palju kütust. mis siis, et ma ainult kord kuus tankimas käin, võiks ju kord pooleteist kuu jooksul. aga mootoridiagnost üksi on juba 600 krooni ja kui avastatakse et tõesti miski vajab vahetamist siis see maksab jälle omakorda miljoni. mida mul, otseloomulikult, ei ole ju. niiet jah, ei julge. mittemidagi ei julge. hirmus värk see... elamine.

peale eilset ühe veiniklaasist soolaleivapidu koplis, mis lõppes juba kella 2 ajal, oli pühapäevahommikul ärgates nii hea olla. jee. õhtune seltskond: taavi, mari, priit, evely, mari, kalle, indra jt.

käisime kaamera ja laulutsikkidega vanalinnas uitamas ja pilte klõpsutamas. (l)ootused on suhteliselt kõrged, ma usun, et tulemus on ootuste vääriline :) päevane seltskond: tannu, annely, kristel, kati, daki, kadri, tuuli, evelin.

kurnava fotosessiooni lõpetamiseks käisin mandarinis nuuldeid erineva lihaga ampsamas. seltskond: tuuli.

viisin audikese viimsisse kiirpesusse ja sain ta puhta(ma)ks. seltskond: ergo ja fredi.

läksime kambakesi suhtkoht eksprompt pärnusse steffanisse pitsat sööma. kokku 9 pitsat ja tänu pitsakaardile oli minu arve suurepärased 12 krooni. päris metsik ju. ja boonusena on homseks tööjuurde lõuna ka olemas :)) seltskond: ergo, iff, romka, indrek, triin, paul, heleri.

600külalisega sünnipäevadepidu privvis. pühapäevaõhtuses menüüs tervelt 1tk siidrit. seltskond: hannes, mihi, tõnn, janno, karl, armin jt.

sain orkutisse kaks uut sõpra juurde :D

mis ma siin ikka pikalt kirjutan. ideaaalne pühapäev.

ma nägin tänaöösel päris jubedat unenägu. tegelikult isegi mitut aga üks jäi konkreetsemalt meelde. jalutasin üksi kuskil ilusas rannas ja komistasin millegi otsa ja siis huvipärast lükkasin sellelt "millegilt" liiva maha ja leidsin oma sõbranna surnukeha. ta küll ärkas üles mõned sekundid peale tema leidmist aga see oli siiski ikka suht hirmus, vaatasin seda liivast laipa seal ja ei osanud nagu midagi teha.. ma ei hakka ütlema, kelle keha see oli, sest ma olen siiski mingil määral ebausklik aga ikkagi. kriipi.

ühtlasi tahaks mainida, et kuigi mulle hullult meeldib juua ja purjakil olla, sest siis on kõik sõbrad ja elu on lill ja tantsida on tore jms möll, siis ma eile otsustasin et aitab kah. nagu, päriselt. sest reedel oli tormi juures Grande Paartey millest ma mäletan täpselt esimest kahte tundi. õnneks see tähendab et kadunud aega on ainult kolme tunni jagu sest kaheks olin ma juba kodus magamas aga jube ikkagi. vaatasin hommikul fotokast neid paari pilti mis ma klõpsinud olin ja isegi need ei olnud tuttavlikud eriti. seega. edaspidi kas vähe või üldse mitte. loodetavasti suudan selle õige möllutuju ilma promillise abiliseta ka esile kutsuda :) harjutamine teeb meistriks?

1) juhendaja tõdes täna et olen palju tööd teind eelmaterjali analüüsimise ja kogumisega (tolleks hetkeks ikkagi mingi 25lk puhast toorteksti, kõik ise kirjutatud, ei lausetki kopipeisti) aga see olemasolev on ikkagi 89% osas kasutu ja 98% kirjutatud mitte nagu bakatöö vaid pigem a la agu sihvka annab aru ja seega selle kevadsemestri kaitsmiseks midagi kraadiväärset kokku klopsida ei anna ja niiet põhimõtteliselt samal lainel uute mõtetega otsast peale tasa-tasa ja homme võtan deklaratsiooni tagasi. suurejooneline bakalaureusekarjäär jätkub seega sügisel juba viienda aastaga. vähemalt kasutan siis ISICu soodustusi õigustatult edasi :D

2) tulevase arhitekti õde on tore olla. ehksiis ma tulin pool tundi tagasi koju sest täna ehitasime emaga neli tundi tudengile meriväljal homseks arvestuseks 12korruselist EKA uue hoone kavandi maketti. kui ma pärale jõudsin, nii kella kümne ajal, siis oli kaks korrust valmis, nelja tunniga saime mõlemad vist 4 korrust valmis ja 2 oli veel oma järge ootamas kui mul isu täis ära sai. tegelt lõpuks olin juba suhteliselt osav - viimane korrus valmis poole tunniga. aga viitsimine sai otsa. ma loodan et emps läks ka magama ära ikka sest noh, uneaeg on väärt värk ju. igastahes õeraas ise tegutses samal ajal sama mudeli virtuaalvarjandi kallal. peab ikka tahtmist olema seal kunstiinimeste koolis. tahtmist ja vabatahtlikke orjasid :) a tegelt mulle meeldis, siuke nokitsemine ja liimimine ja papitamine ja lõpuks nägi suht lahe välja ju ikkagi.

3) ma RÄMEDAT ootan nädalavahetust. sest nii palju toredaid üritusi ja toredaid inimesi on planeeritud, pingelangus ja lõõgastus. reedel on detsembrikuise tedrepeo re-run kuhu ma seekord tahaks enne kümmet jõuda ja meeldivas koguses alkoholi tarbida, sealt (tõenäoliselt suht) otse laupäeva varahommikul haapsallu minek kus ACl on selleaasta esimene võistlus ja mul on seekord isegi vastutusrikkad ülesanded antud :) ja laupäeva õhtul kutsus taavi (koos indraga) oma uue korteri sprotipeole. ja pühapäeval peaksin ilus olema ja pildistatud saama. selle ürituse toimumise peaks muidugi üle kontrollima mingipäev. niiet on mida oodata.

ja kuna baka lükkus tubli miiiiitu kuud edasi siis pinge enam ei roni mööda seinu ja selgroogu üles. niiet hea ja rahulik ja suvi tuleb vaikselt peale. mmmmõnus. okei, kui oleks tehtud saanud siis oleks veel heam ja rahulikum ja värki aga asi seegi. niiet loodetavasti homme aint mingit halba või hirmutavat uudist dekanaadist ei tule. aga no kui kohe üldseeee ei saa siis kuidagi. kuidagi ikka saab. marvan.

esiteks tunnistaks ausalt üles, et jah, ma ei oska absoluutselt aega planeerida. kunagi ei ole osanud. ja nii ma siis praegu kõigun kahe äärmuse vahel. kas minna hulluks, juua ära kõik täna soetatud energiajoogid (5tk) ja vajadusel vudida öösel tammeka kõrvale waynes'i lisakohvisüsti järgi ja üritada midagi valmis kirjutada, mis tundub umbes 92% ulatuses võimatu sest õiget kirjutamistunnet ei ole ja täpselt ei tea ka millest kirjutama peaks. või minna homme kooli, kirjutada taaskord pool päeva Millestki ja hullult rahulikult, võtta taotlus dekanaadist välja ja see sügisepoole uuesti ära viia.

esimese variandi pluss oleks see, et võibolla oleks see mingil määral tehtav ja juunis saaks lõpuaktuse ja kleidi ja soengu ja lilli ja värki. miinus oleks see et ma suren tõenäoliselt ära umbes poole kirjutamise peal sest mingi ulmeline kevadväsimus on peal ja ma jään niigi pidevalt poole lause pealt magama. teise variandi pluss oleks see, et võibolla suudan niimoodi rahulikult tehes isegi sellise käki valmis kirjutada, millel mingine teaduslik väärtus oleks ja hindeks tuleks rohkem kui "kaks". ja kuna mul on siiski mingi vähemalt kolmandik (?) käkki juba valmis kirjutatud siis oleks nagu mingisugunegi mott olemas. et algus on ju olemas, mis see lõpp siis ära pole. et teeks seekord korraliku kirjutamiskalenderplaani ja bakataks nii, nagu päriselt peab eks. miinus oleks et siis ei saa lõpuaktust ja kleiti ja soengut ja lilli ja värki. ja olen sunnitud endas täiega pettuma sest ma ei saanud taaskord püstitatud eesmärkidega õigeaegselt hakkama. ja vanemad on pettunud sest pole aktusele lilli tuua ja vanavanematest ma üldse ei räägi. niiet pfft. ja tuleb tunnistada, et endiselt ei motiveeri üldse. kõrvalt näen et kõigil nagu valmib aga mina ei saa üldse vedama oma loominguga.

masendav ja muserdav, nutt tuleb kurku...

ma ise ka ei tea enam mida ma tahan.

elu on täiesti hullumaja noh. ükspäev ma mõtlen et jaaa, ma saan hakkama, kellele seda und ikka vaja on, kirjutan selle lõputöö naksnaksnaks valmis ja saab ikka lõpukleiti ja lilli ja värki kaa (sestet eile selgus et SIISKI TTÜs on kevadel maailma kõige viimased lõpuaktused bakatajatele). ja siis teinepäev on uni mingi kell 7 juba nii silmas et jään lihtsalt poole CMRi tembeldamise peal magama tööjuures ja mis siis mingist asjalikust kirjutamisest veel rääkida! jess noh. praegu käin põhimõtteliselt tööl nii et ärkan varavalges koos kuke ja koiduga (mis toimub minujaoks mingi kl 9 ja ma praegu testin erinevaid äratusviise mis mind kõige edukamalt elustavad niimoodi keset ööd), kogun hoogu ja kukun bakatama. hetkel on valmis muserdavad 20 lehekülge. umbes. noh oleneb kuidas lugeda ja mis nurga alt vaadata. sest et tegelt on praegu 17 aga see on selle väikese reavahega :) /.../ niioot kuhu ma jäingi. jajah, ärkan, bakatan ja siis mingil suvalisel ajahetkel lähen tööle. ajahetk jääb vahemikku 13...16. salaja loodan alati, et saab tööl ka bakatada aga eih... tööl on veod ja arved ja kolleegid ja sada muud asja. niisiis rabangi tööd teha kuni töö on tehtud ja täna tulin näiteks pool10 koju alles. nuuts. ja praegu kogun hoogu et jälle natsa bakatada. ja siis väike uinak. ja jälle baka. bakabakabakabaka. lootus ei ole veel kadunud aga tuleb tunnistada, et tasapisi hääbub küll.

inimkatsed on näidanud et kõige edukamad äratamismeetodid seni on olnud liisu smuutiga ja chalice'i terehommikust täisvolüümil kõrvasisse. teine äratus on nostalgiline - see oli risto powerbookil vahepeal äratajalugu (kui ta veel magasinis kolmandal elas) ja kuna teda äratas ainult see tema haige motorola plärin siis sain mina iga jumala hommik kuulata kuidas chalice kõva häälega kell 6:36 umbes nii kaheksa-kuni-mitu korda "tee-re, tee-re, tee-re, hommikust, tee-re, hommikust, eestimaa!" laulis. sest mina seda äratajat vaigistada ju ei osanud. kolmas ja seni suht edukalt töötanud äratusmeetod on tõsiasi kui kahe tunni pärast läheb lennuk. viimane miskipärast eriti hästi ei funka, kui lennukit reaalselt kuhugi minemas pole.

aga jah, teisipäeval oli mul järjekordselt sünnipäev ja alustasin siis juba kahekümneneljandat aastat selles maailmas siin. ei ole üldse teistmoodi tunne tegelt. aga no pole hullu. tahaks igastahes TÄIEGA tänada kõiki, kes mind sünnipäeva puhul üht või teistmoodi meeles pidasid. näiteks liisut, kes tuli kell 7 (hommikul!!!!!) tordi ja küünalde ja kingiga mulle voodisse külla. ja mailit ja elot kes mulle kell 00:02 biomeedikumi laborist sünnipäevalaulu laulsid. ja kõiki neid 20 inimest, kes mu MSNinimest innustatuna meriväljale tulid mulle õnne soovima ja lille tooma ja saslikut sööma. otseloomulikult tuleb veel tänada neid kümmet inimest kes mulle helistasid, kahtekümmendüheksat inimest kes sönumiseerisid, sadaseitsekümmendkahte inimest, kes orkutis õnne soovisid (ei lugenud üle, orkutisoovid tulid omaette meilboksi lihtsalt :D), ühtteist inimest kes MSNis juttu tegid ja kõik kes laivis head soovid edastasid. täidsa nagu päris :) kinke sain traditsiooniliselt loetud ühikud :) vanavanematelt juba mitmendat aastat taaskord valge ümbrik (JESS!), liisu tõi lauamängu, annelylt sain oma kaaaaaabu ja marati kaardi, nelku tõi healõhnalist minibodyshopperit, krissu raffaellosid ja lilleasendustena sain veel kaks ananassi, pudeli punast veini ja ühe sovetskoe. möistlik :D

aga okei, aega on rämedalt raisatud selle lühikirjutise peale, nüüd asun kõiki ettejäävaid veebisaite analüüsima, sest raamatukogust varastatud teostega tegin hommikul 1:0!

ah mis ma siin ikka kirjutan. teen tööd ja näen vaeva, aga armastust ei kuskil. õnneks maksuametit kaa mitte :) see-eest kevad korraks isegi oli. kergeltöeldes veidi pikendatud viikendil käisin esimesel päris ametlikul eesti grillchillil luigel (ei veninudki eriti pikale, kuigi ei ole päris täpselt meeles millal sai koju sõidetud... 1-2 ajal vast?), maili sünnipäeva tähistamas sakus (teine ametlik grillchill, istusime ümber lõkke varaste hommikutundideni ehksiis ajamastaabis umbes sama kategooria kui luigel tegelt, aga tore oli), inxi sünnipäeva tähistamas nõmmel (kolmas ametlik grillchill, kui väljas külmaks läks kolisime tuppa ja lällasime elutoas kuni valgeks läks, mingi viieni. iseenesest polegi palju lällamiseks vaja, paar topsikest calimochosid tekitavad suht hea meeleolu ja hommikul pole ka kehva olla, super!) ja suht oligi kõik nagu. ära tegin kaa, aga veidi teises mastaabis kui ülejäänud eesti - roosikrantsi 10a-7 sai päris puhtaks. aa ja elus esimest korda värvisin oma varvud värvilisteks vahelduse mõttes, liisu juhendamisel muidugi :D

hmm siis veel siukesed uudised et võtsin julguse kokku ja deklareerisin oma lõputöö teema ära. kuigi deklareerimisel sai esialgsele maimukesele ehksiis "autotehnika alase info baas" väike steroid sisse süstitud ja dekanaati jõudis midagi stiilis "autotehnika-alase pädeva eestikeelse informatsiooni kättesaadavuse analüüs ja infobaasi eelprojekti koostamine", +/- paar sõna. suht fäänsi jah. nüüd peab veel välja mõtlema kust ma selle aja võtan et see jamps valmis kirjutada. ja siis veel selline uudis, et linnapeal liiguvad jutud, et bakal ei olegi lõpuaktust enam sellest kevadest. ehksiis minu motiveeriv imearmsa valge lõpukleidi kandmise võimalus, muiduilus olemine ja üüratute lillesülemite saamine juuni lõpupoole on kõik puhas ulme ja fantastika :( et võin lihtsalt teada anda et a la suvalisel teisipäeval kolmveerand 2 lähen dekanaati diplomile järgi ja 14:23 võivad kõik TTÜ peahoone parklasse lilli tuua kui huvi on. krdi opakad, oleks pidanud ikka talvel lõpetama, nii pole ju üldse lahe enam. nutt ja ahala.

hommikul veetsin 8...10:30 juuksuris ja kulutasin peaaegu pooltuhat krooni ja kaks värvi ja palju kääri ja värki ning mitte keegi ei märganud. näh noh.

täna hilisõhtupoolikul läksime mikut õnnitlema, keda polnud üldse koduski alguses ja siis lõpuks me lihtsalt istusime tubli 3 tundi seitsmekesi elutoas, rääkisime elust ja haridusest ja maailma asjadest, sõime häid tortisid ja jõime teed ning astit. nii lahe ja tore ja põnev oli. oleks vast kauemgi istunud aga kellaaeg hakkas juba hiliseks muutuma ja enamikul on ikkagi töökoolilõputööpäev, khm, täna. nojah, igastahes, õhtu põnevaim avastus oli, et gea ning miku jaoks on mingid asjad ruumilised. näiteks kui aastaaegadest rääkida gea orienteerumiskaardil on sügis vasakul, kevad keskel ees, suvi sügise ja kevade vahel, ehksiis keskel-vasakul aga endast kaugemal kui teised aastajad ja, last but not least, talv vasakul pool taga. ja nii ta siis viiples vastava aastaaja suunas oma lõputöö arengust rääkides. mikul oli ka kuidagi samamoodi, ainult et tal oli suur suvi ees, sügis ja talv selle lähedal ja kevadeosa oli vist mingi siuke hägusem piirkond kuskil seljatag. nii kift! ja et geal on numbrid kõik ruumiliselt ümberringi. näiteks neliteist-viistest-kuusteist on kõik paremal ees reas ja sada kuskil nende taga ja üheksa vasakul ees ja kolm on kuskil vasaku kõrva lähedal. ma olin kuulnud küll ja dokumentaalidest näinud, et osadel inimestel aju töötab niimoodi teistmoodi, et nad näevad neid asju ruumiliselt ja nii, aga nagu eriti lahe et mu oma sõprade hulgas ka selliseid erilisi inimesi on. hakkasin mõtlema, et kas ma ka näen mingeid asju niimoodi, veidi teistmoodi. tuli ainult meelde et põhikoolis geomeetriaülesanded lahenesid mul alati kuidagi valesti, vaatasin ülesandele peale ja siis aju paigutas neid kolmnurki ja muid loomi vastavalt oma soovidele, aga vastused olid õnneks enamasti õiged. niiet jah, midagigi. aga muidu olen igatpidi tavaline. igav inimene.