ma ei saa aru kuidas sellised asjad juhtuvad ikkagi. ühel hetkel räägid inimesega juttu, teete nalja, kõik on ilus ja tore ja lilleline. ja siis nii umbes 1 suits hiljem on vsjo. kõik. silma ei vaadata, jutule vastamiseks kasutatakse kahesõnalisi lauseid, sõnumitele ei vastata üldse, telefonikõnesid ignoreeritakse. kurvaks teeb kui ei tea kes või miks või millal suutis kuidagi väga ilusa sõpruse ühe kuni paari lausega ruineerida. viimased umbes 24h olen üritanud välja mõelda kuidas asjad nii läksid aga ma siiamaani ei tea. ei mõju just hästi mu praegugi kummitavale üleüldisele emotsionaalsele kriisile ja motivatsioonipuudusele kui näed ja tunned kuidas keegi suudab inimeste suhtumist sinusse viie minutiga 200% muuta. ahastusse ajab. äkki tänaöösel saan vähemalt veidikenegi magada...

just siis, kui tundus, et asjad hakkasid vaikselt oma kohtadele loksuma, peab ikka midagi nihu minema. tuleb asja natuke seedida aga tundub et läks nagu ikka. elu on selline.

kolmapäeva öösel tuli mõte minna neljapäevaöösel hr dänjelile külla õhtust sööma. noh väike söök, väike vein, koju magama. läksingi külla, väikese veiniga, viie ajal. tegime süüa (kokku vist neli pitsat või nii?), võtsime klaasikese klaasikese järel, herr margo ja preili krissu külastasid ka ja vahva oli. aga äkki oli kell 6:49, mina endale kuhugi voodinurka pesa teinud ja ärkasin. erakordse joobe ja pohmelli ristandemotsioonidega. edasi toimus siiamaani külmavärinaid tekitav trall mis sisaldas endas hullunud arvutit korteris, korteriomanikku linnas, peaaegu politseid ja vihaseid naabreid, purjuspeaga autosõitmist, sõprade häbitut ärakasutamist, 200ga tabasalu teel rallitamist ja lõpetuseks kaht juustuburgerit härra põdra kõrvallauas rocca mäkis.

õhtul tulid külla inxu ja mari, avasid ükskunimitu veinipudelit, samalajal helistasid mulle meriväljalt nonstop erinevad härrased ja kiusasid, mina üritasin tekiilaga sõprust sobitada aga no ei läinud kohe üldseeee, uni murdis ja tekiilamaitset ei matnud ei sidrunimahl ega kokakoola. ühe klaasitäie suutsin suure vaevaga ära tarbida ja edasi elasin õndsas teadmises et varsti saab stereost energiajooki ja siis saabub uus tulemine. stereost leidsin ühe oma lemmikbaarmenidest kes vorpis mulle tekiito ehksiis tekiilamohiito ja andis kõrvale nii vett kui energiajooki, nats tuli elu küll sisse jah. edasi üles privvi kus oli...eee reiv. ja reivil oli igasuguseid väääga huvitavaid tegelasi. alustades näiteks dänjeli ja lõpetades näiteks hr R ja preiliga. pluss siis veel rohkelt kõikvõimalikke karvaseid ja sulelisi. igastahes mingihetk avastasin end täidsa uuest ja huvitavast kambast kelle õhutusel mehkeldasin oma koduvõtmed öömajakasutajatele ära ning suundusin ise suurepärasesse geiklubisse angel. kus pilet maksis naisisikutele 175 aga no mis siis ikka. seal klubis oli omakorda väga palju ilusaid mehi. suurem osa nendest olid teiste omasuguste külje kinni. enamasti suudpidi aga mõneljuhul ka kättpidi. hirmus oli :D õnneks oli meie seltskonnas palju ilusaid mehi kellele samasooliste külge kinnitumine huvi ei pakkunud. niiet rärr :D väga huvitav öö ja mitu uut tuttavat muidugi taaskord. lõpetasime igastahes üleval kohvikus väikese kanatseesariga (ja seal sai tehtud ka üks väike huvitav stseen kogemata, elu on ikka SEIKLUS kurat küll). ja siis peale seda nägime lähedalt pealt kaklust, otsisime mööda linna kohta kust saaks kell pool5 hommikul CD toorikuid osta (westmani kassade juures saab), üritasime 10 minutit taksot saada ja lõpuks läksime lihtsalt tuttu ära. tublid jaurikud olid end elutoas sisse seadnud ja lalisesid ennastunustavalt. niiet kokkuvõtvalt võiks löelda et öö oli... kuum ;)

ei suuda enam muust mõeldagi. appiiii. kohe lähen hulluks ära ka. liiga palju liiga häid hetki ja toredaid mälestusi mahtus sellesse ühte öösse. vaikselt hakkab tunduma et see oligi hoopis unenägu.

nagu juba maiteamitmendat aastat, jõulutunnet ei ole. RKkodu jäi kiirete aegade valguses kaunistamata ja ega see ka muidugi asjaolusid kergemaks tee. aga kõige jõulusem aeg on nüüdseks juba niikuinii läbi. ehksiis 24nda õhtu. kus kogu meie pisike pere linnapealt kokku korjatakse, piritakosel jõulusööki süüakse ja viina võetakse, liivi (era)elu detaile süviti arutatakse (sellest meeldivast osast sain vabanduse ainult 2 aastat tagasi kui risto ka meiejuures jõulul oli ja siis tundusid kõik väga rahul olema asjade käiguga), mandariine pugitakse ja kohvi juuakse ning kingitused laiali jagatakse. sellessuhtes oli see aasta päris okei et aki (ema ema) oli ka meiega ja miskipärast olid kõik aru saanud et liivi (era)elus ei ole eelmise aastaga võrreldes toimunud märgatavaid muutusi ning seega lasti mind peale esimest paari suunavat küsimust kruustangide vahelt lahti. ja hakati teineteisele kurtma kui raske on elada vanana, kasvajatega siin ja siin ja siin, kui midagi teha pole päevad läbi jne. tegelt mulle meeldivad mu vanavanemad. mis siis et nad on parajad ussid ja kiuslikud ja harrastavad kõvasti mustemat huumorit kui ma ise. näiteks tahtis taadu minuga õue kaklema minna sest temale ei meeldind et ma aevastan ja minule ei meeldind et tema suitsu tegi :D

jõulusaak seeaasta siis ilusad mustad saapad mida on võimatu jalga panna ja millega on võimatu libedal pinnal püsti jääda aga suva ju sest nad on niiiiiiiii kaunid (tartust, pakkimata), mõned varrukad (neljad tegelt, tartust, pakkimata), kampsun (tartust, pakkimata), pakk raffaellosid, suur šokolaaditahvel, autogrammitud birgiti jõuluplaat, heegeldatud pross, kahed niisamasokid, ühed villased kootud sokid, retuusid ja traditsiooniline valge ümbrik. töölt sain pudeli veini ja veelühe suure šokolaaditahvli. oehh kes küll kõik selle šokolaadi ära sööb.

igastahes trall peetud tulin koju. panin pesu kuivama, organiseerisin voodisse uued linad, avasin veinipudeli (khm okei lahendasin edasi sajandeid tagasi avatud pakiveini tegelt) ja lällasin paari saatusekaaslasega MSNis. paar jõulusõnumit sain ka õhtujooksul tegelt ja paar saatsin vastu. nats enne keskööd helistati ja ukseette veeres wrangleritäis jõuluvanasid kes tõid mulle kommi :)

ma ei taha teada mis Sa teed. täna või homme või ülehomme. mind ei huvita kellega või kus Sa oma jõulud veedad. ma ei taha teada mis pidu on aktuaalne reedel ja milline laupäeval või kus saabub uus aasta. üldse ei lähe korda, kas see üldse midagi Sinujaoks tähendas ja kas meie teed veel kunagi pikemalt ristuvad. ainult et. ahhhh....., keda ma lollitan. pole nagu muust mõelnudki. üldse ei saa aru kust see kõik nüüd tuli, täiesti kummaline ja ootamatu. ühtaegu nii rusuv ning põnev. pabahh, oli seda nüüd vaja. elu ikka ei või mitte hetkekski lihtne olla.

reedel oli SSJS. põhimõtteliselt istusime 18kesi peppersackis, jõime, sõime, tundsime endid hästi ja tegime 10313kroonise arve. päris tase ju :) õhtu edenedes seltskond kasvas ning mingihetk liikusime läbi kaheksa (kus sain maasikamargaritale lisaks veel mõned tekiilakoolasidrunid ja kanatseesarit kah) miljoni tuttavaga varustatud hollysse, kust omakorda liikusin umbes hommikul baluusse. võinoh, ergo läks õue ära ja kurtis siis õige natsa hiljem telefoni et ei saa taksot ja niipea kui ma õue jõudsin leidsin valli baari eest, põhimõtteliselt ergo kõrvalt, lisaks õnnetutele taksotutele lisaks endriku koos saatjaskonnaga. ja vudinal kõik tolleks hetkeks juba suletud baluusse kus sai jälle veidi drinke ja niisama jaurata. kõvade varaste hommikutundideni. kui ma nüüd ei eksi siis jõin ma õhtujooksul ära 4+2+1+2 tekiilakoolakoksi, tekiilasanraisi, maasikamargarita ja ühe kirsisiidri. koju magama sain nats enne 8t ja hommikul (kell 2) ärkasin nagu lilleke aasal. kõvasti ei kurda, vahest võib niimoodi ka jaurata.

reedeöine eriauhind annele ja michelsonile kelle leidsin kell 6 hommikul baluu eest suitsu tegemast kuna neil ei olnd öösel vastu laupäeva midagi muud teha ja siis nad käisid kahekesi mäkis burksi söömas ning seejärel tulid leevile külla. boonusena viisid mind koju ka sest ma miskipärast olin tol öösel TÄIESTI andetu kõndija ja tahtsin libeduse ja uute saabste koosmõjul absoluutselt kogu aeg sellili kukkuda :(

laupäevane kõrghetk oli tseesari ja toorjuustuvaarikakoogine lõuna ribes koos super seltskonna, konkreetselt nummika teeninduse ja õige pikkade juttudega. meeldis:)

veidi hiljem õhtupoole sain seleebritiks ehksiis hr R võttis kaasa oksana tanditi uue peokleitide kollektsiooni esitlusele. mis oli väga sürr üritus. modellid kõndisid, viiul kääksus, kõik vaatasid. pärast sai üüratutes kogustes sushit ja shampust. a see mulle päris sobis sest sushi on hea ja boonusena sai naabermajas asutuva sushicat'i omanikega nii ja naapidi juttu aetud ja kasulikke kontakte tekitatud :D täiesti teistmoodi ajaviide igastahes.

edasi oli väike suur läbu ühes faffas fotostuudios, millest oli ennegi juttu juba. mõned endised ja praegused modellid, mõned fotograafid, mõned muud tähtsad inimesed ja jälle palju sushit ja alkoholi. minu choice of weapon tundus olevat asti vist. jaurasin seal natsa, ajasin veidike juttu, tegin tähtsat nägu, ja kui mingid tüübid linnapoole hakkasid minema siis krabasin end ka kaasa sest linnas mind juba oodati.

seadsin esimese asjana sammud kaheksasse kus oli tibukari koos. sai tehtud ulmelisel kiirusel 3,5 kokteili (õpetasin neile JÄLLE tekiila + värskeltpressitud sidrunimahl + koola kombinatsiooni), aetud veidi juttu ja siis põgenetud taaskord baluusse kus härrast endrikut singapuri saadeti. päevakangelane oli muidugi täiesti kutu kui ma peale 1 sinna jõudsin a polnd hullu. mingihetk läks õhtu igastahes natsa täiesti müstiliseks. kohalejõudes tegin mõned kokteilid, ajasin kõigiga juttu kes tuttavad tundusid, klaarisin lõplikult ära vanad jamad, ignoreerisin telefonikõnesid, kiusasin dead (nähtavasti teda surnuks rääkides ja kaelast hammustades, hmmmm) ja tekitasin uusi ja põnevaid olukordi. võinoh, pigem need olukorrad tekkisid kuidagi ise. ma ei saanudki täpselt aru kuidas. igastahes väga kõvasti ei kurtnud ja kahetseda ei ole nagu eriti miskit? jälle on natuke põnev ja imelik ja veidike segane igastahes. äkki aeg toob selguse. natukene. nagu ikka. lahe :)

mingihetk hakkas baluus pidu läbi saama, pandi juba tulesid põlema ja muusikat vait. võtsime seda kui vihjet ja liikusime kolmekesi föörstlaunži hommikust sööma. esimest korda maailma ajaloo jooksul ma SAINGI seal kanatseesarisalatit. hommikul kell pool7 või nii. eelmistel kordadel on neil alati mingi vabandus olnud. küll pole ei salatit või kokka või no maitea, pole nagu saanud lihtsalt. vastik koht on see muidu, tekitab mul pohmakat ja und miskipärast. ja nii oligi et sõin oma salati ära, tundsin et ei ole eriti hea olla enam ja seega keerasin diivanile magama. poisid sõid ka oma söögid ära, valvasid mul und, maksid söögid kinni ja kui minek oli siis äratasid delikaatselt üles :D tol hetkel sain muidugi aru mis süsteemi järgi organismi ja tekiila koostöö mul töötab praegusel eluhetkel - kuni ma pole magama jäänud siis on kõik okei. ja peale kasvõi minutist uinakut jõuab alkohol verre ja kikib täiega äässi. ehksiis kui me laundžist välja ronisime siis mul jalad vaevu kandsid ja ma sain maailma asjadest üldse õige vähe aru ja lalisesin umbes täie raha eest. hea oli et härrad viitsisid assisteerida jalutamisega, tõenäoliselt oleks ma muidu ärganud a la niguliste parklas või heal juhul hookahi ees. igastahes mingihetk oli jaanikiriku kõrval vestlus kus üritati mult välja selgitada et kas ma saan ise hakkama kojuminemisega või mitte. õnneks oli küsitlejale ilmselge et ega ikka pigem ei saa küll (põhivastus intervjuuküsimustele oli stiili maiteaää, mulonsuvaää, tahanmagadaäää) ja seega saadeti mind viisakalt käpaotsas koju ära. kui ma lõpuks tuppa jõudsin siis tundsin end nii raskes joobes et ei saanud isegi mitte pidžaama selgaajamisega hakkama. ja nii ma siis täis peokostüümis tekialla ronisingi, tugeva lalina tausal. täiesti lollaks ikka :D kell oli tol hetkel ka midagi pigem 8 kanti hommikul, trammid igastahes juba käisid ja tädikesed sõitsid turule shoppama. ja mis oli kõige parem? hommikul avasin silmad ja kuigi hetkeks oli nats kahtlane olla siis tõdesin et jepp, lilleke aasal, jumala mõnus olla. tekiila on ikka maailma parim leiutis! igastahes tõeliselt pikk ja mõnus hommik oli, tuleb tõdeda ;)

pühapäeva pärastlõunal helistas taaskord hr R ja sikutas koos kambaga boheemi hommikust sööma. või lõunast. või õhtust. fotostuudiopidu oli ka lõpuks ikka kräuhhhiks kätte ära läind nähtavasti. seega käisime neljakesi koplis vanakraamipoes, kui teised täiega shoppasid siis ma arutasin deaga telefoniteel poole tunni jagu eelmise öö plusse ja miinuseid ja keerdkäike, lõpuks sõime vanakraamihuvilistega mõned pannkoogid ja lõpuks ma maandusin oma kodus, ilusti tekiall, unenägusid nägemas. ehksiis tegin kirjeldamatu väsimuse peletamiseks vahepeal väikese uinaku ja selle postituse alustamisest on praeguseks möödas julgelt üle 5 tunni :)

tuleb tunnistada et mul hakkavad nimetähed otsa saama.

aga igastahes käisin täna õhtupoolikul härra Rga õhtustamas. boheemis taaskord. ja siis oli meid seal äkki neli. õhtujooksul sain teada kes pildistab avenüü kaanefotosid ja kes herr padari uue singli pilte ja kes niisama aknast muuhulgas maailmailusaid vaateid. peale väikest hõõgveini ja niisama chilli toodi ilusti koduukse ette ja tuleb tunnistada et lõpuks ma eriti enam ei kartnudki seda veidi äkilisagressiivset sõidustiili. kutsuti laupäevaks deidile ka. väga spetsile deidile kusjuures, dresscode Prêt-à-Porter! ning see närib mul praegu hinge seest sest laupäeval peaks ma tipsutama koos kursakatega ja samas tsikkidega kaheksas reivima ja salajutte ajama. nüüd on mul kolm überlahedat plaani ja totaalne otsustusvõimetus. marvan ma lähen umbes täpselt reedeks hulluks ära... aga pole ju tegelt hullu sest siis on SSJS :D

aga liisuga käisime täna trennis üle pika aja ja kahjuks oli täiesti vale olla seal. mis siis et 3 siidrit oli hingeall ja väga palju inimesi polnd ja muusika oli mõnna. puus ei nõksund ja õiget tunnet ei olnd sees.... maimõista mis toimub.

uusaastaks olen hetkel kuulnud kolmest erinevast plaanist. 1tk paganamaad, 1tk fotostuudio jämm sikupillis, 1tk õhtukleidipidu luises. hoian endiselt plaane õhus, väga ei viitsi üle planeerida ju ometi.

esialgne plaan: liivi, liisu, asse söövad õhtust, ajavad juttu, lähevad õigel ajal kõik tuttu ära.

reaalne väljund: liivi saabub koju, leiab köögist kokkava liisu ja kokandusassistent maria ning niisamapassija asse. vahepeal kamandatakse (poolvabatahtlikult) poodi sooda järgi. poest tagasijõudmise ajaks on veel kaks inimest juurde kutsutud. tekiila saab vaikselt otsa ja toit valmib. külalised tulevad ja toovad 3 pudelit erinevaid roosasid asju. toit saab otsa ja roosad asjad juuakse ära. liisu läheb kohusetundliku inimesena tuttu, mittekohusetundlikud lähevad jauravad veel 2h stereos ning teevad järgmiseks õhtuks plaane. just, kolmapäevaks... ja siis RKs ööbijad tulevad koju tagasi, EI osta burksi teepealt ja koristavad toa ära (50% tulijatest) või teevad koristajatele DJd juutjuubist lugusid ette mängides (teine 50%). mingihetk otsustatakse et väike uinak ei teeks siiski paha...

ja märkamatult on kell saanud poolükskõik ehksiis peaaegu hommik. gaad deem:)

ma nüüd täpselt ei saa üldse aru kuidas see juhtus aga ma olen sattunud väga toredate härrade piiramisrõngasse. hea on muidugi see et (peaaegu) kõik härrad on erinevatest seltskondadest, teineteist ei tunne ning seega mingeid piinlikke olukordi asjade selginemiseni tekkida ei saa. eriti. loodetavasti. vms. halb on see et üks on sümpaatsem kui teine ja mehi tundes ja teades on suht võimatu mõista mida minust täpselt tahetakse :) võinoh.. esialgsed tahtmised on aimatavad. üks tahab restorani viia, teine tahab mingisse teise restorani tirida, kolmas tahab lihtsalt koos aega veeta, neljas tahab öösiti linnapeal koos lollusi teha, võibolla on viies ka aga selles ma pole väga kindel. enam. kuues oli ka vahepeal aga sellega läks kuidagi.. valesti. aga no tõepoolest!!! mulle kohe eriti üldse ei meeldi et nad kõik nii ägedad ja toredad ja mõnusad on! võiks siis olla et mõni on ikka nagu natuke nõme või totu või maitea võisiis et jagunevad ühtlaselt aastapeale ära aga eeei, ikka peavad kõik korraga peale lendama ja mingi suhtkoht superluksid olema. jõulud vist lähenevad, jõuluvana viis mulle päkapikke lähiluuresse saata :)

ooo aga tartust sain sooja roosa mütsi, mitu komplekti uusi varrukaid, kampsuni ja iiiilusad saapad (okei need sain tlnast sest tartus polnd õiget numbrit). vanemad ning nende pangakaardid on toredad loomad!

mis ma muud ikka öelda oskan, kui et elu on ikka seiklus. ja vahest komöödia ja vahest tragöödia. teinekord krimka. ja mõnikord põnevik. ja päris tihti seebiooper. minuoma eriti. seekordset nädalavahetust on jube raske kuidagi sõnadesse panna. juhtus palju halbu asju ja rohkelt häid, sain uinuda vihasena ja ärgata rõõmsana, magasin terve laupäeva sest oli paha olla ja terve pühapäeva sest oli hea olla, leidsin mitu uut ja toredat tuttavat ning midagi täiesti teistmoodi sealt, kust ma seda ÜLDSE otsida ei osanud. noh, nagu mul ikka lühidalt jah, suhteliselt hullumajapuhvet.

tegelt on mul mõnesmõttes VÄGA hea meel et ma eelmisest ööst nii vähe mäletan.

aga feissbuukist leidsin ühe naljaka testilaadse asja mille ajaviiteks ja pohmakapeletamiseks ära tegin ja mis kohati oli lihtsalt nii pihta et ma pean selle siia ka kirja panema. põmst oli nagu 30 küsimust ja siis neile pidi vastama muusikamängija shuffle peal olleks next nuppu vajutades. laulunimedega siis. tegelt reegel oli et peab kõik järjest panema a ma võtsin need mis natukenegi loogiliste vastustena tundusid. ja ütleme nii et kohati läks ikka nii täppi et veids imelik.

1. IF SOMEONE SAYS "IS THIS OKAY" YOU SAY?
what can i do /the corrs
2. WHAT WOULD BEST DESCRIBE YOUR PERSONALITY?
get em high /kanye west
3. WHAT DO YOU LIKE IN A GUY/GIRL?
no air /jordin sparks & chris brown
4. HOW DO YOU FEEL TODAY?
vaatamisväärsused /köök
5. WHAT IS YOUR LIFE'S PURPOSE?
rusikareegel /rapresent jt
6. WHAT IS YOUR MOTTO?
going hard /talib kweli
7. WHAT DO YOUR FRIENDS THINK OF YOU?
tere hommikust /chalice
8. WHAT DO YOU THINK OF YOUR PARENTS?
ghetto /akon
9. WHAT DO YOU THINK ABOUT VERY OFTEN?
living like that /afu-ra
10. WHAT IS 2+2?
beggin /madcon
11. WHAT DO YOU THINK OF YOUR BEST FRIEND?
i'm a winner /twista
12. WHAT DO YOU THINK OF THE PERSON YOU LIKE?
bring it rite /afu-ra
13. WHAT IS YOUR LIFE STORY?
whereever u are /mic geronimo
14. WHAT DO YOU WANT TO BE WHEN YOU GROW UP?
smiley faces /gnarls barkley
15. WHAT DO YOU THINK WHEN YOU SEE THE PERSON YOU LIKE?
põgene vaba laps /viimne reliikvia
16. WHAT DO YOUR PARENTS THINK OF YOU?
colorblind /counting crows
17. WHAT WILL YOU DANCE TO AT YOUR WEDDING?
bittersweet symphony /the verve
18. WHAT WILL THEY PLAY AT YOUR FUNERAL?
gangster moderne /mc solaar
19. WHAT IS YOUR HOBBY/INTEREST?
feel the rush /shaggy
20. WHAT DO YOU THINK OF YOUR FRIENDS?
king kong /jimmy castor bunch
21. WHATS THE WORST THING THAT COULD HAPPEN?
you got me /the roots
22. HOW WILL YOU DIE?
no ordinary morning /chicane
23. WHAT IS THE ONE THING YOU REGRET?
the breakdown /people under the stairs
24. WHAT MAKES YOU LAUGH?
so what /pink
25. WHAT MAKES YOU CRY?
millist armastust on sulle vaja /janne
26. WILL YOU EVER GET MARRIED?
golden boys /RES
27. WHAT SCARES YOU THE MOST?
things i've seen /spooks
28. DOES ANYONE LIKE YOU?
the struggle continues /looptroop
29. IF YOU COULD GO BACK IN TIME, WHAT WOULD YOU CHANGE?
edge of the ocean /ivy
30. WHAT HURTS RIGHT NOW?
everywhere i go /isotonik

tegelt marvan et väike uinak ei teeks paha, suht halb on olla ja nii.

nädalavahetus läks pooluntsu. kuna liisu oli haige siis jäi kolmapäevane trenn ära aga õnneks poisid rebisid siiski linnapeale. neljap ja reede jäid vahele ja laupäeva-pühapäeva vahepealne piirkond sai krahli vahetus läheduses veedetud.

laupäevast tegelt peaks tsipa pikemalt ka kirjutama. nimelt kõigepealt käisime empsiga manhattan transferit kuulamas. oli tore ja fun küll aga mul oli siuke uni et vahepeal jäin magama, jube piinlik. siis tulid õnneks järjest paar tuttavat lugu (ehksiis midagi musette repsist) ja see ajas kõrva kikki ja une minema. muidu väga tugevaid tundeid ei tekkinud. laulsid ja olid laval täidsa toredad aga "vauuu" effekt jäi olemata. ootan endiselt et see clubfor5 meiemaile tuleks, neid olen korra (prantsusmaal mingil festivalil 2005 sügis) laivis kuulnud ja vot seee on ansambel mida ma tahan veel ja veel ja VEEL kuulata.

peale linnahalli sai seatud suund lasnamäe poole - emps viskas mu pae tänavale preili airit kõrghariduse puhul õnnitlema. muidugi eksisime kuhugi paetänava tagapisikestele tänavatele täiesti ära ja vahepeal tundus et ei jõuagi kohale. napilt läks aga siiski, jõudsime. airijuures tipsutasin oma tekiilasidrunikoolat ja demosin kõigile soovijatele, ajasime väga heas seltskonnas juttu ja lõpuks läksime sandri, raidi, airi ja olariga krahli. seal on tallinnexpress ja palju põnevaid inimesi. näiteks mariatibu ja janno ja endrik saatjaskonnaga (kes, nagu ta ise ütles, olid täiesti diskokuulid kõik ja veeresid mööda saali ringi, millestki aru saamata) ja naabrimees (kes enam ei olegi naabrimees kuna kolis ära) ja silver ja teised expressi standardkülalised. muusika oli hea ja seltskond oli hea ja tekiilakoola oli hea ja nii ma seal siis rokkisingi kuni kell sai neli ja tuled põlesid ja vaikus oli eetris. mingihetk olin endriku sõber priiduga nats juttu vestnud ja jõudsime selleni, et teatud tingimustel läheme peale peo lõppu angelisse sööma. tingimused said ilusti täidetud aga angelisse ei jõudnudki sest seal oli räme sünnipäevamöll ja sissepääs ainult kaardiga. dejavu'sse ka ei jõudnud. lõpuks sofabaari aint. nälja peletamiseks proovisin seal mingit sajakroonist pastat mis jättis umbes üldse mitte mingi mulje ja kutsus esile kerged pohmakanähud... krt küll et neil menüüs kanatseesar kirjas on aint et seda mitte kunagi saadaval pole :( igastahes näkerdasime süüa, ajasime juttu ja kuueks olime mõlemad ilusti kodudes magamas.

pühapäeva lõunapaiku helistas härra E mulle kuna tundis süümekaid et me krahlis trehvanud polnd. (jah ma enne kirjutasin et ta oli seal, kuigi ma teda ennast ei näind siis seltskond diskokuulid olid ool õuver de pleiss) ajasime kümneka juttu maailma asjadest ja lõpuks suutsin ta nii kaugele ajada et nad tulid koos cj'ga mulle järgi ja läksime vapianosse hommikusöögile. võinoh, mina sööma, nemad kohvile. seal nad muidugi leidsid mingised tuttavad eest ja kui ma oma salatiga lauda jõudsin siis tutvustati mind seltskonnale kui liivi, "härra" uus tüdruk. wtf nagu:) see tiitel tuli mulle üllatusena igastahes. marvan et härrale ka, kui ta sellest midagi teaks kuna teda antud hetkel seal ei olnud :D marvan et on lihtsalt üks suur arusaamatus, sest kutid arvavad mingeid asju mida vist tegelt nagu pigem ei ole ja ma teen absoluutselt kõik endast oleneva et see mulle maksimaalselt vähe korda läheks :)

aga pealkirjast siis ka. ritualis tehti nüüd bassu lahti ja ma käisin seal terve nädalavahetuse mõnnamas. laupäeval trennis ja siis 500m konnamist otsa. pühapäevaõhtul ka trennis ja siis 500m konnamist ja veel 100m seljapeal ka otsa. ja siis läksin sauna ja seal oli nii tuline pink et põletasin kanni täiesti valuspunaseks, jõle tubli tüdruk. aga kogu sellest trennist olen ma hetkel ulmeväsind igastahes niiet vast läks asjaette.

1) ma ei viitsi enam oma tööd teha. ma isegi ei mäleta millal ma viimati kaudselt õigel ajal tööle jõudsin ja millal ma viimati tundsin et olen tööalaselt midagi korda saatnud ja muidu tubli. suurem osa tööajast olen puhketoas, jämmin niisama kuskil ringi, lõõbin kolleegidega ja kaklen (verbaalselt) ühe jobuga. mõnikord kirjan arveid või prindin paar CMRi. aga ma ei viitsi endale lisatööd või ülesandeid küsida ega uut tööd otsida sest praegune olukord on jaburalt mugav ja pealegi majanduslangus ei soosi töökohavahetust. lisaks veel pisiasjad et ma ei oska end uude ja paremasse kohta maha müüa.

2) mu audi ei taha enam minuoma olla. seda näitab viimase poole aasta jooksul juhtunud jamade loetelu. peale seda, kui ta revalis hoolduses käis on tal vahetatud terve ringitäis pidureid, mittekäivitumisega seoses tehtud nädalaega diagnostikaid ja lõpuks tellitud saksamaalt uus ning otseloomalikult roppkallis kellablokk, katki läinud ja ära parandatud ja nüüd vist jälle katki läinud aknapesuvedelikuvoolik (TÕELISELT ebavajalik viga eesti detsoobrikuus kus ainult sajab ja ilma töötavate kojameeste ning aknapesuvedelikuta linnapeale sõitma minek = surm), ta on olnud pool nädalat meetrise lumekihi all lukutaga, ta viskab igal hommikul oma vahetamata aku pärast kulli ja kirja et kas minna käima või mitte ning nüüd siis veel see tänahommikune jämm ehksiis ....

3) tänahommikul äratas mind ema kõne kes peaaegu karjus mulle kuidas politsei helistas ja mu autokene on täiesti ära mõlgitud ja MIS MÕTTES ma üldse pargin sellistes kohtades ja mis mul mõttes on ja kuidas jne jne jne. ikka pisaraid ja itaalia perekonda kohe reedehommikusse. pooltundi hiljem selgus et keegi tore inimene on öösel/hommikul teinud erakordselt hoogsa hit&run'i, mille tulemusena mu autokenese esitiib on mõlkis ja kriibitud, värvi natsa maas kapotilt ja kraapsud esistangel, tuli tükkideks pärnumnt ääres ning kõik tuld autoküljes hoidvad kinnitused puruks. seega suurepärane audiloom on nüüd silver ükssilm. muidu oleks okei aga pime on ja suunanäitamisel oleks mul nagu närvihaige kellapomm istumise all. tänu suurepärasele õnnetusepõhjustajale, kes eelistas jääda anonüümseks, pean ma kogu selle jama muidugi ise kinni maksma. jah, just sellesama raha eest mida mul ei ole. pool päeva uurisin erinevaid remondikohti ja varuosafirmasid ja romulaid. et kust mida ja mis hinnaga saaks. selgus, et kõik harjumaa romulad on muidugi minu autosid täis. aint et miks need autod seal romulas on? no otseloomulikult seetõttu, et nad on sõitnud vastu posti, seina, teist autot vms. mitte eriti üllatavalt, kasutades selleks rünnakuks oma esimest otsa. seega tulede konsentratsioon läheneb lennates nullile nendes asutustes. fakk jee.

4) seoses punktiga 3 tahtsin ma täna rämedat möllu ja hullu läbu ja maiteamidakõikeveel aga miskipärast läksid kõik mu hullud mölluplaanid täiega vett vedama. võtsin sõber sauza ja tutvustasin ta sõprade sidrunimahla ja koolaga ning võtsin sõber haigeliisu ja tema läpaka ja vaatasime terve öö seepe ja lõppu ühe romantilise komöödia mis mu melanhooliaseemnele paar ämbritäit vett peale kallas. nüüd ma siin jämmin voodis oma melanhooliavõsaga koos. kolm sauzat hingeall aga kaine nagu väike pärdik ning halan täiesti korralikul peokellaajal suure teki all oma kaisulambale (mis on tegelt pigem padi) oma raskest ja mõttetust elust.

5) miskipärast ma arvasin et seekord on asjad natuke teistmoodi. aga otseloomulikult ma eksisin. always a bridesmaid, never a bride. aint et ma pole isegi pruutneitsi olnd ju, kui nüüd järgi mõelda. võiks nagu üle saada asjadest juba.

6) mu trenniarve tähtaeg on umbes homme. sellest, mitu korda ma novembris selle täiesti arvestatava kuutasu eest reaalselt trenni ka jõudsin, ei taha ma hetkel üldse mõelda. ma arvan see number on kuskil vahemikus null kuni üks. a ma pole päris kindel, võibolla hoopis miinusega.

ma väga loodan et kuidagi juhtub midagi väga maagilist ja homme on märgatavalt parem päev...

1) talverõõm on rõõmustatud. ma saatsin laiali ligi 70 kutset ja lasin sõna levitada siin ning sealpool sood ning kohale tuli 6,5 inimest. kellest kaks olid mu oma vanemad. ja pooliku kohapealt pole ma päris kindel kas ta tuli minu või oma klassiõe/minu ansamblikaaslase kutse peale. kaks inimest puudusid vabandusega (kõrvaltoas tudijal on lausa arstitõend) ja kaks isikut hiljem tunnistasid et tõsiselt kaalusid kuulama tulemist aga siis otsustasid et ego ikkagi ei luba. no ise olid süüdi :)

2) minu kaks suurepärast tähtsamat esitust läksid enamvähem. kui arvestada tõsiasja, et ma ärkasin kolmapäeva hommikul sajandi SUURIMA kurguvaluga ja raudkindla arvamusega et ei suuda ühtegi piiksu häält tekitada siis sain üllatavalt hästi hakkama nii amazinguga (mis siis et see läks minuarust ikkagi suht metsa ja üldse mitte nii nagu ma harjutanud olin) kui sandmaniga. viimase soolo ajal oleks ma tahtnud laulmise asemel pigem köhida ja vett kaanida sest õhk sai otsa ja kurk oli malbelt käre kui äkitselt minu kord kätte jõudis. is naiss. aga tehtud ja plaksutati ja kutsuti tagasi ja saal oli täis (mis siis et meile lubati üldse poole suuremat saali alguses) ja kahenädala pärast siis jälle aga veidi uuendatud konseptsioonis. tundub et saan oma amazinguga teise võimaluse veel. aijee karatee!

3) päris esinemise tunne oli. ikka siuke et tulid lavalt ära ja värisesid ülekere ja ei saand trepist üles sest jalg ei saanud astmele pihta.

4) käisin clazzis mis on eeeeeriti äge pleiss oldehansa vastas kus saab öösiti süüa ja juua ja latiinomuusikat ja kus on nii ägedad tualettruumid et aint nendepärast olen ma nõus sinna esimesel võimalusel tagasi minema.

5) eileöösel sain teada et osades (khm, ühes teatud ringkonnas ja nende jutu järgi ka "linnapeal" niiet go figure) ringkondades on sõna liikvel juba. ja mu peale ei oldagi pahased. oldi pahased hoopis ühe teise inimese peale aga ka ainult natuke. seega kõik on sõbrad edasi ja mina enam põdema ei pea. juhuu. saagu mis saab.

6) mulle tehakse viimasel ajal palju komplimente. mõned on ilusad ja toredad ja armsad, mõned on ootamatud, mõned tekitavad piinlikust ja mõned on lihtsalt nilbed. aga kompliment on kompliment ja mulle nad meeldivad.

7) lund sajab.

"Mis preili teeb? M"
"Kodus, mõtlen et peaks poodi minema, piim on otsas"
"Ma võin olla su piim ;)"
"iuuuuu:) ei a tegelt ka, piima pole, poodi peab minema küll:D Mis ise?"
"Ma olen filmituru lõpetamisel classis"
"Fäänzi:)"
"Tule siia"
"Ma käin poest läbi kõigepealt, tohib?:)"
"Tuled piimaga siia? Sobib"
"Ok, vaatab seda piima asja. Clazz, olde vastas? Annan teada kui saabun:)"
"Ootan"
"Mis parool on? 30sec"
"M"

ma tunnen, et ma olen oma elu ja tegemistega jõudnud sellisesse faasi, kus tuleb ekstroverdikraan kinni keerata ja sissepoole elama hakata. peab end kuidagi välja õpetama nii, et kõiki saavutusi ei kilkaks kohe esimese ettejuhtujaga jagama ja suuri elumuutvaid küsimusi ei arutleks kõikide parimate sõpradega ja et mõned jutud jääksid lihtsalt rääkimata. ka siis kui keel on juba pehme ja iga inimene tundub sama usaldusväärne kui preester pihitoolis. mis teatavasti ei ole tõsi ju.

tahaks nii, et ma teaks ise miks ma midagi teen või tegemata jätan, mitte et ma jõuaks nende järeldusteni siis, kui olen asja kuue eri inimesega algosadeks lahanud. et ma suudaks käituda ja asjade tagajärgedele mõelda enne, kui tegu tehtud. hetkel tunnen end suht nagu kevadel esimest korda karjamaale lastud vasikas. maailm on nii suur ja nii lai ja nii palju on vaja teha ja nii paljudega suhelda ja niiiii vähe on aega. ja siis ongi pool miljonit mõtet ja kohustust ja inimest ja asja kõik korraga kaelas ja mitte ühelegi eriti täit tähelepanu ei saa pöörata sest mõtted on nii ulapeal laiali et ise ka aru ei saa enam.

ma ei ole veel suutnud välja mõelda, kas see oli minu enda süü läbi tekitatud suurim lollus või lihtsalt nii pidigi minema ning ennast selles süüdistada oleks ilme totrus. aga on ilmselge et kui asi ilmsiks tuleb siis on inimesi kes tunnevad end süüdi või haavatuna või midagi hoopis kolmandat ja samas on palju inimesi kes vaatavad mind teistsuguse pilguga kui varem ning ei kiida asja heaks. et miks ja kuidas sa võisid ja kas sa tagajärgedele ikka nagu üldse ei mõelnud või. hetkel muidugi ei ole tagajärgi. ainult mina ja minu miljonid mõtted. tekkinud emotsioonid, arvamused, järeldused ja unistused.

eks näis kuidas elukene veereb.

kell on miljon ja mul on überväss peal. aga mida ei ole, on uni. totaalne unetus. siis kui kolmapäevase kontserdi kavaga umbes 2,5h tagasi mürama hakkasin oli uni ka. aga see läks peale wordi, photoshopi, mäki ja microsofti peale vihastamist üle. ja nüüd ma olen umbes pool tundi keerand end ühelt küljelt teisele ja üritanud magama jääda. aga pea on taaskord paksult mõtteid täis.

näiteks et kesse kurat jookseb minu näo ja minu nimega mööda linna ringi, pidutseb nagu segane, teeb igasuguseid purjus ja vähempurjus lolluseid, sotsialiseerub vabalt inimestega kellega on 3 minutit tagasi tutvunud väga diipidel teemadel, laseb igasugustel erinevatel kuttidel endale erinevatel teemadel kärbseid pähe ajada, joob vabalt ära kõik väljatehtud joogid, hilineb tööle 2 tundi ja ei tee sellest eriti suurt numbrit, jõuab kell 5 (hommikul) koju ja tunneb et see on ilmselgelt liiga vara, on jätnud selle aastanumbri sees lemmikklubisse mitutuhat krooni ja lemmikklubist ületee asuvast pangaautomaadist teine samapalju välja võtnud, mõtleb esmaspäevaõhtul magama jäädes mis laupäeva kluppi selga panna... ja sellega list ei lõppe veel kaugeltki aga paljud asjad ei kannata ei trükimusta ega ekraanipiksleid. mingi hull ja müstiline tüdruk on see.

ja miks mul on iga nädal uued ja piinavad mõtted mis ei lase mul keskenduda asjadele, mis antud hetkel tähtsad? oehhh.