ma olen sellessuhtes tegelt kurb et olen taaskord sattunud erakordselt hapude viinamarjade otsa. ei või siis kunagi õigel ajal õiges kohas olla, mkmm. ja isegi kui füüsiliselt olen siis psüühika on kuskil omaette. alatiii. niiet jah, raisk. praegu vaatan ja mõtlen olnud aegu ja tehtud tegusid ja kahetsen. ajastus ei saa kunagi mu tugevaim külg olema.

siis ma olen kurb et viimasel ajal on rahakulumisdeemon mu pangaarvel teinud põhjalikku hävitustööd ja ma olen umbes 15K oma planeeritud tsiklieelarvest maas. jah, vast saaks raha kokku laenatud, aga keegi peab ju selle kõik ka mingihetk tagasi maksma?! praegu on müügis kaks ratast mida ma väga ihaldan, ühest on puudu 17K (vast saaks hinda alla) ja teisest 20K. nuutsik. ja palgapäev on kuu aja pärast. tundub et peab kuu aega õhust ja armastusest elama. aint et kumbagi eriti ei ole ju viimasel ajal...?

ma olen väsinud ja puhkus hakkab 3 tööpäeva pärast ja mul ei ole ÕRNA AIMUGI mida ma selle puhkusega teen. magan nädalaega järjest kuskil põõsa all tundub suht okei plaan olema.

pildil siis minu reede ja minu pühapäev. kõik, mis kahe pildi vahele mahtus, oli umbes samasugune või väga ligilähedane, vahepeal sai auto tagaiste aint värske õhu ja/või maja vastu vahetatud ning erinesid ka käppa sattuvad manustatavad. viimase siidri tegin täna kuue ajal... :P aga igastahes nüüdseks võib nädalavahetuse lugeda edukalt lõpetatuks! kaks ööd mõnusat (sünnipäeva)möllu, kaks päeva puhast ulmeilma, ülihea seltskond, ümardatult sadatuhat kilomeetrit, mitu läbitud linna ja pea tuhatkond klõpsu hiljem olen õnneliku, väsinu ja "kergelt" roosakana kodus ja asun puhanu ja värskena (hahahahhahahahhahaa jah, mitte) vastu algavale nädalale. pöörfekt, rohkem sõnu polegi vaja noh! paar asja läksid küll veidi teistmoodi kui ma salaja lootsin a no eks jääme ellu. mis ei tapa, teeb tugevamaks, nii nad räägivad.

tegelt oleks veelühte nädalavahetust vaja. puhkamiseks ja lõõgastumiseks ja nii :D

laupäeval tähistasime oma tipsutamislembelise MATB kambaga tõsiasja, et marikene kuu aja pärast 23 saab. sellepuhul grillisime ja jõime end umbkaudu kella kümneks suhteliselt pehmeteks inviidideks. üritus oli erakordselt meeldiv seetõttu, et meie neljast püsiliikmest, ühest auliikmest ja kolmest niisamaliikmest olid kohal kokku tervelt seitse inimest! üks puuduja ehksiis saarepoiss korraks küll tuli aga põgenes kiiresi saarele teadmata põhjustel ja mingi tobeda vabandusega. no pole hullu, jäigi meile rohkem veini. üldiselt võib öelda et see on täiesti ul-me-li-ne kui palju nalja selle kambaga saab ja millised jaburad jututeemad alatasa esile kerkivad, vaikust kui sellist ei eksisteeri ja kõik lõkerdavad pidurdamatult. fotokal said akud millalgi kesköö ajal tühjaks ja seega pildi- ja mälumängumaterjali on piiratud kogustes a jutud käivad et tugevamad olid nelja ajal öösel pirital ujumaski käinud. ma ise vist langesin koos kataga millalgi kahe ajal. umbes tunnikese hiljem maandus meie kahe vahele veel kiku (hahaa, hüüdnime autor olin 5 aastakest tagasi 100% mina!), surudes kata põhimõtteliselt põrandale ja minu umbes 15cm laiusesse prakku klaasseina ja maanduja vahel. öösel millalgi kolisin mingisele puupingile koos mingiste putukatega ja peale seda kui seal üritasin umbes 3tundi head kangestunud asendit leida (sest kui liigutada siis putukad jooksid mööda pingi, jee ja tundidearv on teada sest mari tubli kell kolistas igal täis ja pooltunnil vastavalt) kolisin lõpuks suurest toast avastatud avatud tugitoolile. mmmm uni oli nii magus. järgnenud päeval grillisime veel natsa ja arendasime nõrkemiseni oma raudteemajandamisoskusi sünnipäevalapse uue ja põneva lauamängu seltsis.

laupäeva päeval tegime kristo ja tema diversioniga tallinnas ja lähiümbruses paaritunnise tiiru, üli põnev oli. käisime nõmme tänavate vahel mu õppesõiduradadel vaatamas, kas seal asfaldiaukude vahel normaalselt sõita annab üldse (ma ütleks endiselt et pigem mitte, kuigi kristol tuli sealvahel manööverdamine imehästi välja), sealt läbi tähetorni salateede kuskile majade vahele tabasalus, edasi kakumäele, kust omakorda mustamäele, väike kesklinnaring, edasi pirita ja piritakose ja ringrada ja väike mähe ja koju. või midagi sellist. suht 3 tunni kandi kruiisimist tuli ära küll ja kann oli suht hell lõpuks. a ikkagi meeldis, mis siis et kristo vahepeal kiusas ja kallutamise kõrgemat pilotaaži näitas :P

isesõites olen sõidutundide arvu juba ligi 30ni kerinud. kui mitte isegi rohkem juba, lugemine on suht sassis. selle nädala skoor oli kokku 2*100min ja tehtud asjade nimekirja saan panna nüüd selliseid asju nagu korralikult kiirendamine õppimine, peaaegu 90km/h pärnu maanteel, sauel käimine, esimene mustamäe ja esimene ringristmik, kaheksa, mis täna isegi suhtkoht kasti sisse mahtus, 40km/h sauelt tulles pärnumaanteele väljasõit ehksiis kõva paarkümmend sekundit vastukeeramist ja kallutamist! tänase tunni lõpuks tundis õpetaja huvi, et kas ma kooli teooria ka kavatsen kunagi ära teha, et võiks nagu eksamiteajad ARKi juba kirja panna ja nii, hakkab täidsa asja saama. appi, kas tõesti on nii, et ma saangi sellega hakkama?! uskumatu ja samas, nii laheee :)) aa ja alates esmaspäevast on mul nüüd kogu varustusevärk olemas. püksid saabusid austraaliamaalt kolme tööpäevaga ja istuvad ideaaaalselt ja on nii mugavad ja ilusad et ma olen täiesti eufoorias. koguaeg kannaks kui nad nii soojad ja rasked ja vabaajaomad ei oleks :D daytona saapad ostsin reedel ülemuse motodepoo kaardiga ja on ka ilusad ja mugavad ja mõnusad ja kui esimesest kägivahetussegadusest üle sain siis nüüd on nendega päris okei majandada. aint et "vana" tsiklijope tahan uue vastu välja vahetada, depoos jäi silma üks mis ideaaaaalselt uute pükstega kokku sobiks. nüüd peab aint välja mõtlema mis ma vanaga teen. iseenesest on ta ka hea ju. kena ja mugav ja.. aint et pükstega sobiks see teine rohkem :D naine on ikka raske olla....

eile õhtul jõime liisuga kodus veini, vaatasime shreki kolmandat ja mõned osad HIMYM'i. eelmisel õhtul olime just arutanud et elu on kuidagi maru rahulikuks muutunud. põmst ongi aint töö, autokool, laul ja kodu. muu jaoks jaksu ei ole. aga vot, eile läks jälle kõik natsa teistmoodi. pidin õhtul minema tormi õnnitlema ja siis planeerisin koju tuttu tulla. kuna ma olen laisk nagu lohe ja armastan veini juua, siis pidin kohalejõudmiseks välja mõtlema alternatiivse võimaluse oma ustavale autokenesele. peale paari kõnet olid alternatiivne võimalus romka ja silvia ja romka ema mersu:) ja õhtune marsuut kujunes siis välja hoopis midagi stiilis seiklusjutud (siider), tormijuur (shamps), politseiauto (ergo olematute dokumentide kontroll oli :D), amigo (esimest korda ja kaaslaseks võõras tüdrukuteõhtu koos paari viinajõhvikamahlakokteiliga), tommigrill (eee maitea, siider? vist?) ja kodu. väga ei ole õrna aimugi kuid vist mingi kuueks või nii olin kodus? äkki? a tore õhtu oli, hea seltskond ja lollusi ei teinud :) lälälällläläääläää.

mulle muidu väga meeldis see, kuidas torm kodust väga kõvasti ja väga valesti välja lauldi mingi nii kella poole1 ajal öösel. lootis et pääseb aga no kammoon, palju tahetud. tore kamp meil ikka.... :)

- 30km/h tsikliseljas on mööda nõmme tänavakesi kimamiseks ikka ulmeline kiirus.
- käike on alla palju lihtsam vahetada kui üles.
- liikumahakates esimese asjana pööret teha on tunduvalt raskem kui arvata võiks.
- kui oskad jubehästi rattaga sõita siis sellest on tsikliga sõitma õppides palju kasu.
- kui oled kunagi natukenegi hobusega sõitnud siis ka sellest on tsikliga sõitma õppides palju kasu.
- põlved peavad KOGU AEG paagis kinni olema.
- nõmme tee asfalt on super sitas korras.
- kõik liiklusmärgid on puude sees ?!
- vastupööramine ei olegi tegelt nii loogikavastane kui alguses tundub.
- suunatuli ei tule ise välja kui manööver läbi saab. mõnikord ka siis mitte kui korra ta välja võtnud oled.
- kui keegi näeb et sa alles õpid ja sulle möödasõites käega viipab siis tuleb naeratus suule küll.
- autoga kaldelt start ei olegi tegelt maailma keerulisim asi. tsikliga kaldelt start see-eest on.
- käed väsivad ikka ulmeliselt ära kui tundaeg järjest ringi podistada.
- paremalepööre vajab siiamaani harjutamist.
- käiguvahetus peaks sattuma 3..4K pöörde vahele. mõnikord satub ka.
- lahe ja põnev on :)

põhimõtteliselt ma otsustasin nüüd lõplikult et mul ei ole mingit eraelulist jama vaja ja ma lihtsalt ignoreerin oma tundeid ja olen okei sõps edasi. telekas saavad ju kõik hakkama sellega, biig diil siis minul mitte saada onju. telekas nad muidugi mingihetk alati avastavad et ikkagi laav on mõlemapoolne ja hakkavad käima ja hullemal juhul abielluvad ja saavad lapsigi. a ma arvan ikkagi et see on tehtav. sest et esiteks ei taha ma mitte mingit suuremat tõugu suhet või suhtedraamat või midaiganes. mittemidagi ei taha ju. eriti. üldse. ja teiseks sellised sõbrad ei kasva just puu otsas. või kui kasvavad, siis ma pole seda puud veel leidnud. ja seega on sellised sõbrad ülimalt haruldased. ja sõprust mingi opaka emotsiooni alusel võssa ajada ei ole nagu eriti mõtet. niiet jah. ma nüüd olen tundetu a suht sõbralik. või üritan vähemalt. proovimise eest pool punkti.

a muidu nädalavahetusel oli audikatega suvepäev kuskil kaugel kaugel põlva ja tartu vahel ja selleraames orienteerusin ühes tiimis koos kätlini, heidi ja tatjanaga ja jube lahe oli. kolmandat koha saime ka jagada lõpuks. koos ramoni urri tiimiga. mis siis et kokku oli seitse tiimi, ikkagi hea saavutus ja pealegi oli meil ainult naiste tiim :) a ja teisel õhtul jõin poolteist pudelit veini ära ja läksin kell pool5 magama ja puhusin hommikul nulli! jeeee! aplaus ja diplom palun. orienteerumise raames nägin muidu võhandu jõe ürgorgu ja eesti kuulsaima akordionivalmistaja sünnikodu ja rõngu energiarada ja ööbikuoru turismipunkti ja vana-antsla kutsekeskkooli ja suuuut põlistamme ja igasuguseid muid põnevaid eesti kohti. ja iga natukese aja tagant sai autoaknast suu ammuli välja passitud ja omakeskis mõeldud et vaaau eesti on ikka üks tõeliselt ilus koht. kui see ilm aint nii s*tt poleks koguaeg. ja ma ütleks et üksi tallinna sõita oli suhtkoht üks nürimaid asju mis ma olen teind oma elu jooksul. mis siis et paar põnevat möödasõitu sai tehtud ja paaril jänesel üritatud järel püsida ja suhteliselt terve tee keskmiselt kõvasti lauldud. ja igavuslainel ei muutunud elu absull paremaks kui linna jõudsin - üleüldse terve pühapäev oli maru igav. kõik kellele helistasin niivõrd-kuivõrd olid bizid või blokkisid või ei võtnud üldse telefoni vastu.. ja niisiis, õhtuse igavuse krooniks käisin meriväljal kirsse söömas ja viimsis pesin autokenese puhtamaks. ja lõpetuseks vaatasin väikese filmi ja jumal tänatud, saigi läbi see igavene päev. a muidu oli suht enamvähem viikend, kui see lõpp välja arvata.

tänapäeval tegime maretiga ülimegatoreda ja hüpermegamaitseva sushilantsideidi, mis oli by far kõige kallim lõuna mis mul kunagi olnud on. aga no pole hullu, annabki inspiratsiooni viimaselajal veidi laristamiskalduvustega eelarve veid koomale tõmmata :) ja noh, seltskond kaalus üüratu arve üles ma arvan. niiet teinekordki. aga nüüd, kuigi öö on käes ja uni taaskord... maitea, kuskil. paneb silma kinni näiteks. pressib või nii. bjuutisliipi vaja.

no põhimõtteliselt oleks varem kirjutanud aga ei ole ju millestki kirjutada. juhtus nii, et paar tundi peale eelmist sissekannet põrutasin ühe toreda kooriga seitsme maa ja mere taha suurbritanniasse nii umbes ümmarguselt viieks päevaks. viie päeva sisse mahtus 3,2 linnakese külastamist (bristolis külastasime ainult kaubanduskeskust niiet see läheb kirja kui 0,2), 3 kontserti, 1 kasupere, 1 hostel, 1 urgas, 1 korralik teisipäevane pidu ja 1 korralik kolmapäevane pohmakas. telekoorile iseloomulikult ka paar hilpu ja hilbukenest. pikemalt peatusime nottinghamis, kus sain robin hoodiga pilti teha ja terve päeva veini juua ja inglismaa vanimas pubis (1189) õllemaitsengut teha ja koos mariaga toredas kasuperes ööbida ja lasanjet süüa ja taaskord pool päeva hingetusega võidelda (täpselt sama juhtum mis detsembris tormi peol. no pilt läeb lihtsalt eest ära ja mittemidagi ei saanud teha. hjelp hjelp) ja kõige tipuks leidsin kuskilt nurgast inglise nohu. luks. edasi peatusime cheltenhamis kus sai jubehead aedviljahakklihakartulipudruvormi ja pulmatelgis istuda ja minilaval tantsida ja palju võikusid ja kartulikrõpse ja kuuma dushi ja mätsing kardinate ja voodipesuga hostelis ööbida, kus akna taga oleksid teoreetiliselt võinud hobused jalutada sest kõrval asus hipodroom. aga ei jalutanud muidu. edasi liikusime londonisse kus sai terve päeva proovi teha ja süüa ja siis veel proovi teha ja lõpuks väike kontsert ka. peale kontserti sai veiniiiii ja kallistada caritit ja siimu ja edwardit ja kaljut ja koos viimatimainitu ja peoloomade ja gürkaniga mõni tund hiljem rutata soho ööeluga tutvuma et tarbida meeldivas seltskonnas "mõned" kokteilid polkas ja veel "mõned" aka's. otseloomulikult olin traditsiooniliselt mälus lõpuks ja seda, kuidas ma täpselt victoria&alberti lähedal asuvasse urkasse tagasi jõudsin ja ühegi sigadusega hakkama EI saanud ma siiamaani päris täpselt ei tea ja seega kommenteerida ei oska. igastahes millalgi vahemikus 5...7 olin ma meie urka trepi peal, tervitasin kojutaaruvaid mbg'd ja annelyt ning mõtlesin maailma asjadest. a üldiselt oli vist suht lahe õhtu. õhtu lõpetamiseks roomasin oma urkamadratsile, kuhu ei olnud hoolitsev hotellitöötaja toonud ei tekki ega patja, moodustasin loominguliselt padja esinemisriietekotist ja teki rätikust ja sallist ja keerasin tuttu ära. paar tundi hiljem ehksiis tavainimestemõistes hommikul ärkasin rämeda peavaluga ja peale ülitoredat westminster abbey ekskursiooni, mille kuidagi jeeli jeeli üle elasin (suuresti tänu giidi suurepärasele briti huumorimeelele mis mõistuse enamvähem erksa hoidis) sisustasin meie londonis ettenähtud kahetunnise vaba aja mäkis juustuburgerit nosides ja jaapani restos maitsva sushi kõrvale ära surres ja kollast vett juures. jee ja huumor. niiet inglismaa kohustuslikest turistiasjadest on hetkeseisuga tehtud brititaksoga sõitmine (eelmisel õhtul polkasse minnes) ja westminster abbey külastus. muidu big ben'i ja seda suurt ilmarattaasja nägin ka läbi halli bussiakna aga suht nii halb oli olla tol hetkel et kergelt ükstaskõik oli. niiet ei jää muud üle kui pean ikka tagasi minema millalgi. aa ja kaks korda nägime päikest ka kogu selle viie päeva jooksul. mõnus ilm neil seal ikka. mitte.

reisi absoluutne kuldmuna ja huumoriauhind läheb igastahes marise urkavoodile, millelt tekieemaldamisel ilmusid sealt kõigepealt punased meeste bokserid. ja siis rohelisted naiste stringid. ja nii maris liisile kaissu roniski. hoolitsev omanik tuli pesudele hommikul muidugi järgi ka. niiet kui londonis ekstreemseid elamistingimusi soovite siis acacia hostel ootab teid.

täna sõitsin tsikliga esimest korda päris elavas liikluses ehksiis pärnu maanteed mööda ja korraks isegi 47km/h ja kolmanda käiguga. olen enda üle väga uhke ja teen pika pai sest täna tundi minnes oli hirm üüratu.

aga nüüd on kell miskipärast kuidagi juba pool neli saand ja tundub et on viimane aeg silmad paariks tunniks sulgeda. kuigi tööpäev on vist niiehknaa totaalselt unine tulemas. nagu tänagi. päris puhkust ja totaalselt lebo on vaja. tahaks ka olla koos sõpsidega palanga rannas ja juua jäkut ja rulluda luidetest alla ning otse merre. igavesed jobud ikka et mulle oma kollektiivpuhkusest ei teatanud. urrr.

illllllgelt närvi ajab et ma ei tea, mis praegu toimub ja mis edaspidi täpselt toimuma hakkab, et on ainult aimamised ja oletused. aga kindlust ka nagu ei taha. ja nii ma olengi nagu ma olen. närrrrvis. ja jutud ka juba levivad linnapeal. appikene noh. hea, et saab viiekski päevaks minema. ja selle viie päeva jooksul ei saada ma MITTE ÜHTEGI põhjendamatut sõnumit. ausalt kaa. kui, siis ainult vastan või nii :) kavas on nautida võõrast kultuuri ja möllata täiega. eriti seepärast et londoni otellis pidid lutukad olema. niiet seal ei saa niikuinii magada. eksjuonju :)

muidu käisin täna oma ilusate ja toredate sõpsidega õllekal. ajasime lolli aj vähemlolli juttu, kuulasime franzut, hüppasime muusika taktis, trügisime ja jõime veintsi ja siiderit. muuhulgas sai nats ilusate poistega suudelda ja (teiste aga ka ilusatega) käestkinni mööda linna jalutada. lauluväljakult tulin jalgsi kesklinna ja ostsin traditsioonilise hommikuburgeri, mille bussipeatuses ära tarbisin. niiet jah, elu on ikka seiklus.

kohver on muidu pakitud ja dushiall on käidud ja äratus on 1 tunni ja 10 minuti pärast. suht värske tunne on juba praegu. ja esimene ripse tuli peale dushi ära. nuuts. millal magan? nats lennukis ja teine nats marvan et umbes kontserdi ajal. värskendav.

peale nädalast puhkus oli tänane tund ikka suht sündmusterikas. nimelt tänase sõidu skoorid - esimesed gaasiandmised ja käiguvahetused ja suure veetakistuse läbimine, suunatulede kasutamine, (imepisikesel) tänaval sõit ja sh kaks lamavat politseinikku ja ümberpööre!!! suht uhke värk, ma tean :) lisaboonusena kaks korda küljeli ja paar korda peaaegu. aint see krdi paremalepööramine on nii keeruline et hakkab vaikselt närvi ajama. a no pole hullu, küll ta tulema hakkab, kus ta pääseb :) kuigi tunnis ronisin peale igat pudenemist järjekindlalt rattaselga tagasi ja tundus et eriti haiget ühegi kukkumisega ei saanud siis õhtul selgus kole tõsiasi. parem säär oli millegi vastu RÕVEDA litaka kirja saanud ja paisus ning vahetas värvi suhtkoht silmnähtavalt. liisu juhendamisel tegin 2 tundi märjarätikukompressi ja lootsin parimat. parimat ei tulnd ja nüüd on kuu aega vist seelikuvabastus :D või tegelt ei tea ka, eks hommikul näeb mis must saanud on. praegu igastahes on valus liigutada ja läbi naha kumab midagi lillakaskollakat :)

muidu tänahommikul tegin end veel suveks ilusaks ehksiis lasin rämedalt raha tuulde ehksiis lasin endale salongis ripsmepikendused panna ja ise olen ropult rahul - niiiii ilusad on :) head pilti veel eriti ei ole aga noh ütleme nii et nüüd ärkan juba suht täismeigiga hommikuti ja mulle soooobib! vot siuke beib olengi. kunstripsmed, tskliload ja hambaarstile ei julge aega panna :D

ja veel üks tänasepäevaesimene. ehksiis rääkisime tööl kristaga tsiklitest ja selle tulemusena sattusin ma muidugi tavapärasesse eufooriasse ja kilkasin MSNis ergole et no kurja küll, saab sõitu või ei saa?! ja no siis õhtul saigi. tulin sõidutunnist ja majaette lendas mingi 4tsikli ja 2quadi kamp ja ralli läks lahti. R1 seljakott olla on ikka totaalselt teine tere kui diversionil. mingitest mugavusvarustustest pole haisugi... istud seal pisikese pingikese peal kuskil kõrgel ja palvetad et ellu jääks. küüntega hoiab paagist kinni ja põlvedega juhist ja nii-ii-ii hirmus on ja siis vaatad kuidas mingi roheline loom tagarattal paremalt mööda kihutab. võtab ikka suht kõhedaks seest. ja kuigi sai kolm(tuhat) korda rõhutatud et EI MINGIT TAGARATTAL SÕITTU, siis mõni mees ikka korra või kaks sai ratta õhku. õhhhh, üldse ei olnud tige ju kui peale seda karjumapanevat manöövrit esimest korda seisma jäime, foorijuures kurjustasin täie raha eest aga nagu ikka, ühest kõrvast sisse ja teisest kiiiiiiresti välja. no ikka on vaja 121kW ühe pisikese ratta sisse toppida, arumaisaa. mulle sobiks 60 ka imeliselt. nimelt näen juba unes ja alatasa ka ilmsi ka oma tulevast punast suzu gsx600F'i. koguaeg ja igalpool. jõhvis on üks imearmas haigelt hea hinnaga müügis praegu, raha oleks peaaegu olemas (peale paari laenu) ja siis oleks millegi nimel neid lube teha aga no maitea.... on ikka vaja või. keeruline keeruline. merkal teda hoida ei saaks kuna vanemad on juntsu vastu. ja endal ka hirmus ju tegelt. aga kokkuvõttes ikkagi nii lahe. vauhhhhh. mis siis et jalg valutab ja londonit eriti miniseelikus avastama minna ei saa. või tegelt.... saab ju küll. ja kõik ilusad mehed tulevad küsivad et mis mu jalaga juhtus ja siis saan vastata nende küsimustele ja noooh.. nii see kõik algab. muahahahhahahaa >:)