kui esmaspäevane tööpäev tundub erakordselt mõttetu ja igasugused imelikud mõtted peas pool päeva ringi purjetavad siis ainuõige on sattuda veerenni väikese lasanjeampsu ja intelligentse filmilõigu seltsi (day after tomorrow vs true lies) ja kõrvale väikesed pildikesi ajaloohämarustest.

aga igastahes... jõudsime ilusti laupäevaõhtul koju, alustasime seebimaratoniga. ja siis äkki tuli liisu empsi kõne. ma aimasin et asi hästi (võisiis et õigepea) ei lõppe ja otsustasin ise ka paar kõnet teha. helistasin siis tänaseks juba sõjaväelisele kalevile ja küsisin tema tsauki-peo kohta. viimane MSNiinfo mis ma sellekohta saanud olin oli siis et jah, toimub, laupäeval. juurde oli jäänud täpsustamata et müürivahetänav 21 ja algusega kl20 ja edasi läheb urbanisse. a no õnneks sain selle info nii poole kümne ajal kätte :D koostasin kärmelt ja endiselt telefoneeriva liisu abiga õhtuks ägeda kostüümi merkalt linnatoodud talvesaabastest ja valgest räpikaabust ja peokotist ja kuldrohelisest pluusist ja asusin teele jaanijanajuurde, kust pidin leidma paar turvameest et ei peaks üksi läbi vanalinna pimedate tänavate müürivahesse lippama. paar maja edasi oli aga mingi grande sünnipäevaläbu ja niisama möll, kuhu kolmeks minutiks kontvõõrastama sattusin. kogusin meestekamba kokku ja liikusime vanalinna suunas. üldiselt liikumine, kui selline, on kaine peaga meeldiv ja tore tegevus, siis kui jalas on pool aastat kotipõhjas talveks jõudu kogunud 8cm kontsaga talvesaapad, on vanalinnakivide vahel tasakaaluhoidmine ja samaaegselt kuhugi jõuda üritamine üks paras tegu ja meistritükk. kohale jõudes olin suht surnt. õhtu liitlaseks sattus mulle üks vana klassiõde ja tema sõbrantsid, muidu oleks suht igavapoolne üritus olnd vist. aga vähemalt sain päris mitu otsest ja kaudset kaabukomplimenti :)) mingihetk vudisime tsikkidega neljakesi urbanisse, tegime seal paar jooki (õhtumenüü oli rangelt siiderdusele kalduv), kuulasin laivi ära ja kuna väss oli sees ja saapad tahtsid koju ja seega ajasid mu jalgu hellalt valutama, otsustasin millalgi pool3 ajal kodupoole vantsima hakata. hea oli et iPod kotti oli lipsanud, muidu oleks see pooletunnine kõnd tunnise asemel viietunnisena tundunud. jalad on siiamaani veidi hellad :P

pühabä oli jah, nagu juba mainitud, täiesti surnt. vaatasime VMi hooajavahetuse ära ja siis tekkis mul tahe olla asjalik. seega võtsin oma audibeebi ja viisin ta merkale. möllasin tolmuimejaga ja igast puhastuslappide ja tolmukorjajatega ja nüüd on tema salongis istuda juba enamvähem normaalne :) peaks veel väljast ka ühe korraliku pesupäeva tegema siis on juba nagu päris. pärast tegin mõned retroplaadid auto jaoks ja vaatasime õeraasuga juutuubist lollusi ja anti süüa ja põrutasin koju tagasi.

tegelt polndki niipikk jutt. a no vähemalt sai kaelast ja peast ära kirjutatud. a räpikaabu oli tubli, teinekordki viin pisikese peole :))

nädalavahetus oli seekord (nagu vist umbes täpselt iga kord kui ma nädalavahetusejuttu kirja panen....) täiesti teistmoodi aga sellegipoolest mõnna. kui järjekordne suhteliselt surnud pühapäev välja arvata.

reedeõhtut alustasin ühe risto sõbra poissmeestepeo raames korraldatud 1on2 kossumatsi vaadates. mis oli päris naljakas. hea, et gea ka sinna satutatud oli, muidu oleks mul suht imelik olnud. tänu temale oli ainult natuke imelik. aga mats ise oli tore (noh, nii tore kui kergelt raskes joobes noormees kahe tüdruku vastu korvpalli mängimine ja kaotamine saab tore olla muidugi) ja idee õilis ja küll see poiss kolmapäeval oma pisiabielu ilusti registreeritud saab :)

selle ürituse järel kihutasin koju ja aitasin pidulisel (liisu) ja tema väikesel abilisel (anna) igast söögiasju ette valmistada seega hakkisin ja tükeldasin ja paigutasin taldrikutele. sest õhtu plaan oli orgia a la liisu-saab-vanemaks-varsti. kutsutud ainult naised ja kaks meest :D kohale tulid ainult naised ja üks mees. koos sõbraga. niiet kokku ikkagi kaks meest ja seega esialgne loendus oli suhteliselt täpne. tänu erinevatele halbadele kogemustele alkohoolsete jookidega, millest kõik kindlasti kuulnud on, olin terve õhtu jooksul igati eeskujulik. jõin ära ainult ühe pudeli veini ja kõik! okei purgi redbulli ka, kui uni hakkas liiga tegema. igastahes chillisin, olin seltskondlik, muretsesin naabrite pärast, tegin pilti. ehksiis standartpakett. mingihetk liikusime kluppi ära, privvi, kui täpsem olla. seal oli mingi huvitav haussmuusikapidu. kuna hauss on minujaoks endiselt suhteliselt uinutavate kalduvustega muusika tänu legendaarsele kohtumispaigale moskva, kus seda kuulates sai veedetud pikki öötunde ja herr vahtra töö-öö lõppu oodatud, siis olin veidi murelik. aga polnud hullu midagi, alles peale nelja viskas kopa täisette ja tegin ettepaneku põgenemiseks. peo jooksul nägin paari tuttavat nägu ka. statistika mõttes tasuks kirja panna et 1xpoissmeestepeo peaosatäitja kaasa a.k.a. tulevane pruut, 1xprive-resident, 1xtäiesti-mälus-michelson (kes laupäeval väitnud kõigile et ta pole privé's üldse käindki), 1xkoolikaaslane kes tänases dublinis ja endale külla kutsus ja1xkutt kes ükskord supermöllu pakkus ja seekord mind ära ei tundnud :D sai vist kõik üles loetud.

kui liisuga mööda tänavat koju töllerdasime. tähendab, pärdöön, allakirjutanu jalutas ja liisu üritas üht jalga teise ette asetada :D siis kohtusime ka päris paljude värvikirevate tegelinskitega. näiteks kirju salliga tüüp, kellejaoks käimine oli veel keerulisem ülesanne kui minule kohtumisele õigeksajaks jõudmine. see, muide, on ju suhteliselt keerukas asi. veel nägime palju erinevaid külajoodikuid ja nähtavasti jäime silma veel kellelegi sest kui kodus uksest sisse läksime siis leidsin voodi pealt telefoni vastamata kõnega. mis oli tehtud umbes minutikene varem. üks tagasihelistamine ja 15minutit hiljem läksin magamineku asemel hoopis külla :D mis on ju täiesti normaalne asi laupäeva/pühapäeva vahelisel perioodil nii umbes kella 5 ajal hommikul.

laupäeval käisime liisuga tema vananemise afterpartyl SPAs. peale väga hilist ärkamist koristasime tsipa, pakkisime asjad ja põrutasime viimsisse. esiteks tegime ühe piiiiiika ujumise ja ma jõudsin tõdemuseni et ma pean ikka väga ujumas käima hakkama. nii mõnus ju!!! tegin isegi ühe väikese sportliku saavutuse ja ujusin 11x25meetrit järjest, ilma pausideta, põhiliselt konnana. ja siis veel mõned otsad üht ja teistpidi koos erisuuruste pausidega. uskumatu et mingihetk sai niivõrdkuivõrd regulaarselt geylas sulistamas käidud ja standartloendus oli 40 otsa... küll jõuame selleni tagasi. aga peale ujungit logelesime veidi mullivannis, käisime väga kuumas aurusaunas ja siis roomasime üleskorrusele. protseduure oodates tegime väike lõõgastumine vaarikateega ja edasi tuli väike kehahooldus ja näohooldus ja masaaživann ja värk. mmmmõnus, olime ikka suht kutud lõpuks. ja seega roomasime restorani sööma. ja sealt edasi viimsi marketisse energiajooke ostma. ja edasi läbi merivälja koju.

aga räpikaabuni ma praegu ei jõuagi sest uni jälle ründab. järgmine kord äkki...

mulle tundub et mingil peol keegi kirjutas mulle seljapeale mingi kirjakese, mis annab kõigile meesolevustele teada, et minuga tehku tegemist ainult need, kellel pole pikemaid kui paariõhtuseid/päevaseid plaane või tõsised pühendumiseprobleemid või kellele ma tegelt üldse korda ei lähe. või kombinatsioon suvalisest kahest eelnevast või mingi variant kolm. sestet viimaselajal on igasuguseid kummalisi asju juhtunud aga pikemas perspektiivis ei ole endiselt mitte midagi muutunud, kõik on läinud ainult veel tsipakene keerulisemaks. ma ei ole endiselt see tüdruk, keda viiakse kohtingule uude ja uhkesse restorani või öösel rannale romantilisele jalutuskäigule või keda üllatatakse 30st roosist koosneva lillekimbuga. ma olen hoopis see teine tüdruk. kellele lihtsalt aegajalt (öösel/hommikul) helistatakse või kellega tänaval kokku põrgatakse või kes tuleb siis meelde kui kõik muud inimesed on mingil põhjusel planeedilt haihtunud. tüdruk, kes järgmisel päeval suudab mõelda ainult et "oooooota, misasi see nüüd siis oli....?!"

pool potti tavalist lehtsalatit. või kolmandik. umbes.
1 muna. keedetud otseloomalikult.
pool pakki lõunamaist kanafileed.
mõned shampinjonid. praetud muidugi.
neljandik suurest kurgist.
mingi 42kroonine selverist leitud caesari kaste.
näpuotsatäis parmesani.

kõik suhtkoht tükeldada ja koondada kokku ühele taldrikule ja suu matsudes ära süüa. dilishösssh!!

järjekordne nädalavahetus niivõrd-kuivõrd sündmusterohkelt seljatatud. kaksikute sünnipäevapidu möödus väga range joogigraafiku ja sellest tulenevalt väga korraliku kainsusastme tähe all. lootsin küll õhtu jooksul veidi selgust saada viimasel ajal üha enam alateadvusesse pugevatele muredele aga noh, asemele sain hoopis rohkem segadust. no tore lugu küll. ja sauna ka ei saanud. 3 tunni magamisaja jooksul ärkasin stabiilselt iga 45min tagant üles ja seega kui mart üheksa ajal helistas olin tsipake peavalune ja rohkem kui veidi väsinud.

aga laskmata end sellest pisiasjast heidutada pakkisin asjad ulmekiirusel kokku ja kolisin seati kõrvalistmele et pärnusse rajapäevale põrutada. ja OI MILLINE rajapäev see veel oli. oma pisike nzi oli mul kaasas ja seega satutasin end igasugustesse põnevatesse masinatesse, mis parajasti rajale suundumas olid. ühe rahuliku sõidu tegin koos mardiga, ühe sessiooni ahto audis, ühe sõidu kellegi fretsi R32 golfi kõrvalistmel ja üks ulmeline ning überkiire ringide komplekt koos aarne ja tema valge porschega, mille võiksin vahetada näiteks umbes seitse korda oma audi vastu. rahaliselt siis. ulmelahe oli lühidalt. aarne porsche kõrval sai sõidetud kogu päeva kaheksas aeg, ahto ja frets sõitsid enamvähem ühtlaselt 1:06..08 aegu ja olid seega kuskil teise kümne lõpupoole. adrenaliin lõi ikka kahte lehte peakohal kokku kui masinad kummide vilinal kurve võtsid ja ausõna peal asfaldil püsisid. ja mõnikord ka mitte nii väga. muidu oli ka palju lahedaid inimesi seal seekord. silver & co ning lisaks veel paar tuttavat siit-sealt. mingihetk suutis ahto oma masina rehvidel riide välja sõita ja kui teisi rehve läks alla panema, siis tegi mulle muuseas ettepaneku ise punase looma roolitaha ronida. no ei lase ju kaks korda öelda endale seda! omanik tuli ja tegi mulle tubli 15minuti pikkuse teoorialoengu kus oli kindlasti palju informatsiooni a mulle jäi meelde põmst ainult niipalju et püsi asfaldil ja kui käed risti lähevad siis on valed sõiduvõtted :D eks järgminekord üritan rohkem infot talletada. paluti et ma ise ilusti tervelt rajalt tagasi tuleks (näete jah? auto oli täiesti teisejärguline. no kas on üldse küsimusi, miks tegemist on ühe mu lemmikmehega?!) ja lastigi sõitu. see oli USKUMATU kogemus. nagu mingi rallimäng. ainult et päris! kuna see info, kus räägiti millal käike peab vahetama, jäi ilusti kuhugi stardirea kõrvale muru sisse, siis kihutasin terve sõidu kolmandaga, mis siis et kiiresse kurvi jõudes oli tahhokas nats piirajas ja spido näitas aiateibalike 150le sarnanevaid numbreid :D samamoodi olid kuskil murusees teoorias talletatud kurvivõtmismeetodid ja õiged pidurdamise gaasiandmise ajastused. seega lähenesin loominguliselt ja üritasin mitte liialt palju driftida ega kuskil mingit spinni orgunnida. õnneks selleks nagu võimalust eriti ei olnudki kuna pidin suurema osa ajast väga rahulikult võtma et kiiremaid mööda lasta. kuuest ringist sain vist tervelt ühe segamatult sõita :) kui ruudulipp andis lubaduse mahasõita siis igastahes käed ja jalad ja kõrvad ja muud asjad kõik värisesid ja olin niiiii äksi täis et ise ka ei uskunud. siiamaani ei usu. whaaaauts! 1:17.328 oli mu kiireim ring seekord. arvatavasti 5sekki tuleb sealt naksnaks maha kui hakkan aru saama misasja see auto endast kujutab ja ma usun et teine 5sekki lahkub peale väikest treeningut ja juhendamist kui saabub selgus, et misasja seal roolitaga TEGELT tegema peaks. kahjuks järgmise samatüüpi ürituseni on aega umbestäpselt rohkem kui pool aastat...

õhtul sattusin kuhugi rookülla kursakatega väikesele olengule. peale pikka pingutamist jõin ära kaks siidrit aga fiilingut kuidagi lihtsalt... ei olnud. maril oli antibiotsikuur ja väike närv algava reisi pärast ja teised olid ka kuidagi veidi rahutud. väga ebatavapärane üritus meie seltkonna poolt, rahulik ja isegi vaiksusele kalduv. marvan et see oligi siuke veidi nukravõitu hüvastijätt... igastahes selle öö jooksul korraldasin poolkogemata väikese intriigi, millepärast süümekad ikka kõvasti endiselt närivad, a selle tulemusena sain vähemalt ilusti koju ja oma tekialla tuttu. pühapäeva naljakaim vahejuhtum leidis aset millalgi lambipärastlõunal kui läksin veerenni autot tooma. astusin oma esiuksest välja ja esimene asi, mis ma nägin oli silveri bumer ja vastasmaja noormees, kes mind paar nädalat hommikul koju saatis ja burksi ostis. umbes 2 sekundit hiljem arvasin, et lahe oleks pohmasillule külla minna ja ronisin ka bemmi peale. erki sõbrad olid muidugi nats hämmingus et kuidas on võimalik endale HETKEGA naine sebida a noh.. olgu neil ka mõtlemisainet :P igastahes viisime bemmi ära ja erki viskas mu ilusti veerennisse audijuurde ära. seal sai väikesed tööjuuremuffinid ja pekstigi välja põhimõtteliselt. pühapäevaõhtu veetsime liisuga elutoa diivanil VMi seltsis. teise hooaja lõpp läheneb ja põnevus aina kasvab :D

ja täna peale tööd kohtusin tultsiga angeli kohvikus, kuhu varem polnudki veel olnud võimalust sattuda. võtsime väike eine (angeli kanacaesar - nämmnämnämm! punkt kirjas) ja pläkutasime mõned tunnid. teemad olid ikka väääga seinast seina, alustades meeste ja lõpetades erinevate arstivisiitidega, vahepeal harjutasime natsa homseid laulukesi ja siis võrdlesime oma kõige hullemaid pohmakaid :) kõrvallauad vaatasid vahepeal ikka päris viltuste nägudega meid ja seega aegajalt sai oma jututempot ja tugevust veidi reguleeritud. et nagu välja ei visataks ja nii. kaks parajat hullu oleme ikka, aga kui klapp on hea, siis pole miskit parata.

kaks deiti on mul veel lähitulevikus ootamas. intsuga läheme millalgi vertigosse (brasserie'sse siiski, mitte restosse) õhtusöögile ja ahto lubas mõnipäev lõunale rebida. tallinna kanasalatite/caesarite kaardistamise missioon jätkub. kui kõik läheb plaanipäraselt siis äkki neljapäeval kaardistan nii muuhulgas koos töökaaslastega novelli caesari ära. ja peale seda, kui tööl pool päeva vapiano menüüd vaadates üritasin end arveid tegema inspireerida, siis otsustasin ka seal üht-teist ära testida. millalgi. kellegagi. aega on selle kiire asjaga onju. hull gurmaan muidugi. endal on raha täiesti nullis, kui mitte isegi miinuses juba, aga samas sotine salat per õhtu tundub igati okei plaan olevat. peab vist ikka mingi karmi dieedi panema endale. või rahakotile....

teisipäeval käisime musettetsikkidega mardil külas. tegime väike mojito, pisike söögiorgia, mõned sõbrad, kõrvale piipu kah. kaheks koju ja tuttu ära. kolmapäeval sattus asse kaarti lugema ja käisime minile uusi seriaale viimas, vastutasuks krabades kaasa mõned sõrmikud. pisikese peatuse jooksul tegime väike söögiamps, üks multfilm ja noh oligi kõik. pärast võtsime kahekesi lasna mäkist kvaliteetse ööjuustuburgeri ja kaardilugeja ostis mu autole väikese sõbra. nime tal veel pole aga uus kodu on esiklaasi ja tahavaatepeegli vahel, kus ta end ülihästi tunneb. marvan. kaheks koju ja tuttu ära. täna käisin viimsis ergo vananemist tähistamas. tegime suur söögiorgia, pisike piip, mõnus seltskond ja juttu maast och ilmast. läksin ülari-piiaga ja phil tõi koju. otseloomulikult umbes iga 10 minuti tagant pidi keegi meenutama eelmise nädalavahetuse kuulsusrikast lõppu, näpuga minusuunas näitama ja itsitama kah. muuhulgas ilmnes ka pisiasi, et nähtavasti olin suutnud peale 0,7rummi veel piiaga kahepeale ära lahendada ka ühe SUURE astipudeli. no pole siis ka ime et pühapäev mahakandmisele läks. igastahes kaheks (+/-) koju ja kohe magama ära ka.

selle nädalavahetuse viimase tööpäeva õhtul tähistame ühte topeltsünnipäeva, mis tegelt toimub alles järgmisel nädalal, ja kahte pärissünnipäeva, mille omanikud peol osalevad. niietsiis tuleb pikk ja raske öö, sest inimesi, kelle terviseks võtta, on omajagu.... eks näis, loodame et jään ellu. muidugi pean jääma. laupäev saab esiteks olema tegus ja teiseks, ka see aasta on minu kanda vastutusrikas fotograafi roll :)

muide mul on nüüd uued ja übertrendikad prillid, üle nelja aasta. olen väga rahul ja siiamaani on ka teistele meeldinud. niietsiis jah, superkuul.

lõpetuseks tahaks veel öelda, et sügis on nõme ja ajab üksinduse hinge. kuigi, nagu näha, tegemisi ikka jagub, siis ikkagi on õhtu lõpuks kahekesi koos oma lambapadjaga tekialla pugeda tobedalt nukker. tahaks kaissu ju! kahjuks lambapadi seda trikki mul ei oska...

reedehommikul enne tööd käisin poes. kõigepealt varustasin veidi oma niigi ülepaisunud riidekappi ja seejärel hüppasin selverist läbi ning ostsin endale liitrise razzi. see oleks proloog.

õhtul olime tibikarjaga minujuures. võtsime väikesed dringid, ajasime juttu, joonistasime näod pähe ja vudisime padavai hollykasse klubi 13ndat sünnipäeva tähistama. maitea kas joobeaste oli vale või polnud mul lihtsalt õigeid tantsumuuve kaasas või häirisid jobunilbikud keda kuidagi eriti rohkeseti klubis oli aga paras labajalavalss tuli keset põrandat puusi liigutades. no ei olnd õiget fiilingut. mingihetk hakkasid esimesed tugevad kodudepoole minema ja minul oli tekkinud kinnisidee õnnitleda kesklinna sattunud silverit, kes umbes 6h varem oli helistanud ja teatanud reedeõhtusest sünnipäevatähistamisest, millest ma ühe teatud koduse ürituse tõttu seekord osa võtta ei saanud. seega ukerdasin peale hollyt erakordselt aeglaselt oma 149kroonistel hiina tikk-kontsadel läbi vanalinna populari juurde. kui teised taksodega kodupoole ära läksid siis leidsin mina seltskonnast kellegi e(e)riku, kes mu kõrvalmajas elab, minuga rahulikus tempos läbi linna jalutas ja isegi öise burgeri ostis. ajasime juttu ja täidsa tore oli. järgmine laupäev pärnus kohtume, loodetavasti. hommikul külmikus oli 2/3 razzi alles. see oli esimene peatükk.

laupäeval ärkasin ilma pohmakata ja nii mõnus oli. lebotasime kaksikutega elutoas vaiba peal, ajasime juttu, vaatasime tsikika ja jaanipäeva pilte. siis läksid kaksikud kodu järgmiseks nädalavahetuseks ette valmistama, mina koristasin eelmise õhtu möllu ära, jõin pisikese kokteili selle möllu kõrvale, tuli nelku ja läksime koos liisuga redbulli lennupäeva vaatama. mis oli väga lahe :) niisis seisima kambakesi kai ääres, sõime mandariine, vaatasime kuidas kindla surmasooviga inimesed jääkülma vette hüppasid ja tundsime rõõmu ilmast mis oli küll jäiselt tuuline aga siiski pigem päikeselisusele kalduv. mõned natuke hullud tuttavad hüppasid ka. ja keegi, kes mind tundis, aga kelle kostüüm mind nii ära pettis et ma ei teagi kes üle platsi "tsauuuuu liiviiiii!" hüüdis. ütleme et see võiks olla teine peatükk.

peale lennupäeva läksin sünnipäevale. tegemist oli pisikese üritusega tallinnalähedases suvilas meeldivalt väikeses seltskonnas. sai nalja ja naeru ja muuhulgas porgandeid süüa. kuna kohalesaabudes oli nälg silmanägemist võtmas ja siis tellisin sünnipäevalaps/grillmeistrilt endale suuremas koguses liha. lõpuks, muidugi, sõin vist ühe tüki. a vähemalt teised ei pidanud hetkekski nälga tundma :D terve õhtu limpsisin lahjasid kokteile ja meenutasin endale et hommikul lähen jooksen koos tuuliga sügisjooksu raames 10km. ehehhehee. ma mäletan et mingihetk ma vaatasin kella ja imestasin et joove on juba päris korralik ja kell oli alles 10 või midagi sinnakanti. peale seda hetke läheb asi natuke häguseks... pildike siit, pildike sealt. millalgi ronisin peaaegu lauspüstisest trepist koos oma suure kotiga üles ja läksin igastahes tuttu ära. uni oli magus ja öö oli... mõnus ;) hommikune pikk ärkamine oleks olnud ideaalne kui telefonid ei oleks helisenud ja mingi hetk ei oleks kuskilt välja ilmunud fanfaar. päike piilus aknast, tegime paar lisauinakut, ja tsekkisime telefonist igasuguseid pilte. ühe pildi kohta öeldigi et merineitsi. tegelt olin mina muulil :) suhteliselt driimi ainult et jah, kahjuks ebareaalne. peatükk kolm.

kui end voodist välja suutsin vedada leidsin ma autopagassist tühja razzi. millepeale siis tuli pohmakas. kindlasti üks viimase mõne aasta ebameeldivamaid selliseid. üritasin võimalikult korraliku näo pähe teha sest koju oli vaja saada. sõit tundus umbes kustuhat korda pikem kui ta reaalselt oli aga igastahes toodi ilusti kodumaja ette ära. enesetunne põgenes allakäigutreppimööda põhja suunas ja mingihetk oli isegi väikese sõrme kõverdamine ulmeliselt ebameeldiv tegevus. seega suurepärane plaan maratonijooksjaks hakata läks vett vedama, pigem tegelesin aktiivse diivanil ja selle vahetus läheduses suremisega. mõnna. lühildane ja konkreetne peatükk neli.

ja tegelt ma ei viitsigi kirjutada rohkem praegu, sestet ega palju muud niikuinii ei toimunud. kell on palju ja mul on endiselt õhkõrn olla ja tuleb tunnistada, et see on täiesti jube. pühapäevase päeva olen seega ainult logelenud, üritanud oma kehvast enesetundest üle olla ja mõelnud, igasugustest asjadest. näiteks oma konstantselt halbadest ajastustest, eilsest ööst, tänasest hommikust. headest ja mitteniiheadest hetkedest ja emotsioonidest. et mis toimub ja mis edasi toimuda võiks. et miks asjad on läinud nii, nagu nad näinud on. ja kas ma üldse tahaksingi midagi muuta. tegelt... maitea. asjadel on alati nii mitu külge. epiloog.

üldiselt tuleb olla endaga keskmiselt rahul, et suutsin teha to do nimekirja, millest saan juba nädala möödudes mõned asjad maha tõmmata. eriti peale tänast siis muidugi. sessuhtes et öösel tõin koju ilusad mustavalgekirjud kummikud, millest vasak on mulle nats säärest kitsas aga pole hullu kuna ma kavatsen nüüd millalgi kohevarsti hakata kuskil kallis spordiklubis rämedalt trenni tegema ja eks ma võin siis oma uuele (ja tõenäoliselt ropp-kallile) personaaltreenerile öelda, et keskendugem eelkõige kõhule, peffile ja vasakule säärele, kuna mul on kodus ilusad ja uued mustvalged kummikud, millest vasak on mulle nats sääreosast kitsas. sestetju kindlasti on olemas just nimelt vasakut säärt treenivad harjutused! siis käisin ma veel (enne kummikute ostmist) silmaarstil. sain niipalju targemaks, et olen endiselt sama pime kui 2004 aastal, kui mulle eelmised prillid välja kirjutati. sellessuhtes on hea, et pooleteist nädala pärast võin valida prille vastavalt kostüümile. või ühed autosse unustada ja igaljuhul pimedas rahulikult sõita. ja et kui ma tahaks, siis ma võiks laseropile minna ja mu elukvaliteet tõuseks 300%. aint et mul ei ole üldseee vaba raha ja elukvaliteet on mul niigi igati okei ja ükski asi ei saa kunagi minu silmadega midagi tegema onju. siis võin maha tõmmata veel sellise pisiasja nagu liiklustestide lahendamine. olen testiraamatuga juba lõpusirgel (mingi test 52 on vist viimane läbilahendatu) ja siis teen veel spurdi ja lahendan neid, mis valesti vastatud on ja siis olengi valmis eksamile minema. hetkel on see külastus planeeritud järgmisele teisipäevale. eks näis aga loodame paremat. ja veel et üksöö koristasin enamvähem ära oma pesa. praegu teisi asju nimekirjast meelde ei tulegi.

panin end mingihetk ammu suure hurraaga ja tuuli utsitamise tagajärjel kirja SEBi sügisjooksu 10km ringile. see saab olema huvitav, sest pühapäevahommikul ärkan ma väga tõenäoliselt hoopis ühe sõbra suvilas kiisal. ja tuuliga on meil viimased paar nädalat valitsenud täielik jooksupõud sest mul on hommikuti külm ja uni. ja tegelt lähevad mul viimaselajal säärelihased isegi siis krampi, kui ma pean rohkem kui 10 astet trepist üles ronima. mis siis veel kergest tunniajasest sörgimaratonist rääkida. hirm tuleb peale, jep.

"tsau, kuule, viitsid viska mind tallinnasse?"
"no maitea, ma pean natsa mõtlema selle peale. võibolla, kui sa ilusti küsiksid?"
"kuule, _palun_ viska mind tallinnasse? ja tule sõida siia, ma ei viitsi jalutada nii kaugele"
":)"

terve tee ma kartsin piinlikku vaikust. või seda igavat vaikust, nagu meil ristoga alati sõites oli ja mis mõnikord auto vallutab, kui seda kõige vähem oodata oskad. aga ei. poleks vaja olnud karta. sest mida ei olnud, seda ei olnud. koguaeg oli millestki rääkida. nagu meil ikka on olnud. seinast seina. vestluse käigus jõudsime selleni et võibolla läheks õhtupoole välja. kui tal perekondlikud tegemised tehtud ja igavus peal. üks asi viis teiseni ja lõpuks istusime kahekesi moskva nurgas. rääkisime. jõime rummi nii ja naapidi, tõenäoliselt mõlemad 6, kui mitte 7, kokteili. käisime jalutasime öises ja märjas vanalinnas. rääkisime veel. läksime privvi, kuhu olin ennatlikult meie nimed listi saatnud. rääkisime (niipalju, kui muusika lubas). ja jõime. rummi nii ja naapidi. tõenäoliselt mõlemad 6, kui mitte 7, kokteili. käisime elasime end välja tantsuplatsil. rokkisime täiega superluks muusika rütmis ja varaste hommikutundideni. nautisime teineteise seltskonda. tegime vallatusi.... ma imestasin, ja siiamaani imestan, et ma suutsin vastu panna. et ma suutsin püsida täie mõistuse juures. (vahemärkus: aju vist tegi väike demonstratsioon teemal et "ma suudan küll mõlemat kui ma tahan!") et vahelduse mõttes olin mina see, kes meid korrale kutsus ja olukorda kontrollis. nii lihtne oleks olnud lasta asjadel üle käte minna. võimalusi oli rohkem kui üks. etsiis mul vist ikkagi on südametunnistus. mingil määral. aga nii hea oli tunda, noh, kõike seda mis toimus. et mu lähedal oli keegi kes hoolis antud hetkel ainult minust. keegi kelle pangakaart maksis kinni kogu selle laheda õhtu ja öö. keegi, kes tuli ainult minu pärast taksoga peaaegu tabasalust kesklinna. keegi, kes võttis lihtsalt niisama ümbert kinni ja vaatas sügavale silmasisse. keegi, kellega ma rokkisin täiega no diggity rütmis ja kellele julgesin end näidata selles valguses, millises paljud, kui mitte öelda et enamus, mu sõbradestki mind näinud pole. nõrga, haavatava, abituna. täiesti kaitsetuna. temal on minu üle absoluutne võim. see teadmine hirmutab mind. aga samas toob näole naeratuse.

"sina oledki minu achilleuse kand. minu ainus nõrkus. minu tibu."

kuigi ma olin täna (eile) kella 9ni tööl ei ole mul praegu mõru meel. sestet mingihetk tööpäeva suhtelisel lõpusirgel helistasid kaksikud mulle ja ajasid ligi 20minutit mulle telefonis lihtsalt totaalselt nonsensi ja lolli juttu. korraga ja kordamööda. igasugustel lambiteemadel. ajas muhelema. nad on ikka mõlemad nii armsad. nats hullud, aga siiski, armsad.

edasi liikusin kirsi avenüüle. seal sai pisikeses seltskonnas mojitosid, lauamängu, niisama mula, piipu ja sõprade maratoni. kogu selle "möllu" keskel sain vahepeal lahendada müsteeriumi nimega "dimexi leppävirta saadetis". nimelt umbes 22 ajal helistati terminalist ja teatati et minu prognoositud alustekogus oli tsipa mööda. super noh. tegin enne töölt põgenemist saadetise jaoks valmis sildikomplektid. neljale, viiele, kuuele ja igaks juhuks isegi seitsmele alusele. ja mitu neid lõpuks terminali ilmus? kaheksa otseloomulikult. eks hommikul selgub kuidas asi lahenes. vantaa alustele ma ei julge isegi mõelda, arvasin et neid tuli seitse, marvan et autole laeti kümme. vähemalt. aga tõenäoliselt siiski rohkem. hullumaja :D aga kui tööasjadest mitte kirjutada, siis muidu oli mõnus vaikne õhtu. naersin sõprade peale kõhulihased tugevateks, tegin kaks lahjapoolset jooki, pugisin kõhukese täis ja klõpsutasin mitukümmend pildikest meie väikesest koosviibimisest. ja lõpuks võtsin julguse kokku, tegin nullipromillise näo ette (sest et nii oligi!), viisin kõik kodudesse laiali ja kohe üritan ise ka magama keerata et olla hommikul rõõsa, roosa jne. ja sportlikult meelestatud. kuigi und ei ole. niiet roosa-rõõsasus ning sportlik meel on veidi kahtlased hommikused külalised :D

muidu nädalavahetuse päevad tulevad autonduslikult tihedad. laupäeval haapsalus, pühapäeval tartus. laupäeval rõngastega, pühapäeval, kui ilm lubab, siis äkki kaherattaliselt. nädalavahetuse öödest pole hetkel aimugi. oodakem plaanide selginemist.

ja meil on nüüd RKs töötav ja SUUR külmik. oooohhhh kus saab alles toitu kokku osta. wikkkiiiid! ja meil on peaaegu elion ka. rõhk sõnal peaaegu. ITguru ja elioni-fänn liisu tegutseb. juba nädalaega varsti. lootus pole kadunud :D

suht imelik kirjutis tuli mulle tundub, ei tasu ikka öösel vastu hommikut ja/või joobespeaga sissekandeid teha. hommikul on eelkõige endal imelik lugeda.

- ilusad kummikud osta
- valgeid papusid puhastada
- tuba ära koristada
- uusi riidepuid hankida
- silmaarstil käia
- auto melasisse viia
- uue esiklaasi vahetus teha
- kojamehed osta
- hambaarstile aeg panna (kunagi)
- kingad parandusse viia
- liiklusteste lahendada
- kooli teooria ära teha
- lõputööga tegeleda
- uus teema mõelda?
- kevadised pildid läbi vaadata ja üles panna
- suvised pildid läbi vaadata ja üles panna
- sügisesed pildid läbi vaadata ja üles panna
- autosse valuvaigisteid osta
- paar pudelit ratsut koju varuda
- vaatamata topgearid ära vaadata
- solaariumisse minna

mõnikord on selline tunne, et kõik võiks olla umbes õige mitu korda lihtsam. et muusika tunduks siis palju ilusam ja siiram kui teeksime seda endiselt kolmekesi vabadel hetkedel reaali aulas või tele suures saalis, eelkõige enda, mitte teiste tarvis. et kool oleks palju toredam kui ma oleks end poolteist aastat tagasi kokku võtnud ja lõpetaksin kevadel juba magistrit. et autoga oleks palju kindlam sõita kui tal oleks täis ring uusi piduriklotse-kettaid, endiselt kasko peal, sile esiklaas ja tutikad kojamehed ning kordatehtud aknapesuveepaak. et oleks viimased paar aastat korralikult oma tervise eest hoolt kandnud ja ei peaks kuu aja jooksul alatasa erinevate spetsalistide vahet jooksma. et oleks julgust kirja panna need paar kokkusaamist, mida olen juba kuid ja kuid edasi lükanud. et aju ei oleks lõpetanud koostöölepingut ja viitsiks rohkem talletada kui niisama tühja andmetöötlust teha. et tööd teha oleks pigem tore kui ebameeldiv ja et ajuhälvikust kolleegiga suheldes suudaksin jääda diplomaatiliselt korrektseks mitte ei peaks alatasa nähtavalt alla suruma tahtmist talle tuli otsa pista. et ei oleks kunagi näinud selle ülikooli kodulehte. et raha tuleks rohkem kui läheks. et oleks liiklusteste lahendanud koos autokooli alustamisega ja praegu muretseksin juba ratta liisingumakse mitte koolieksami teooriaküsimuste pärast. et oleks õigel ajal taibanud teha õigeid asju. et ei oleks nii kiindunud asjadesse, millest olen juba ilma. aga hiljaks olen jäänud nende mõtetega. sügisväsimus ja sügisnukrus tungivad hinge. lihtsalt ei jaksa enam.

inimkatsete ja põhjaliku uurimustöö tulemusena on selginenud, et kui üldiselt blogisse tekib pikem vaikus siis on (era)elu kas läinud väga kiireks võisiis nii ebanormaalselt roosiliseks, ilusaks, rahulolevaks, et polegi millestki kirjutada. etsiis.... millal minu jutuvadasse selline õnnis paus tekib?

põhimõtteliselt peale eelmist sissekannet tegin veel mõned kõned, vihastasin ja poetasin trötsist mõne pisaragi, tõdesin üleüldist inspiratsiooni ja ideedemõõna, võtsin magamiskoti ühte kätte ja paar pusa teise ja läksin sõitsin autoga pärnusse bäterit vaatama. esimest korda üle mitme mitme aasta ostsin isegi pileti, vot nii trötsi täis olin. ja vaatasin võistlust nagu iga teinegi pealtvaataja, aia tagant :) okei, ühekorra smuugeldas serx mu kaamera abiga stardialasse a sealt lahkusin südametunnistuse survel kui seal kitsaks hakkas minema ja mikrisse öeldi et võistlusautodega mitteseotud isikud palun teiselepoole aeda. iseenesest seal oli ka tore, mis siis et ulmeliselt külm. ainuke suurem miinus selle sõidu juures oli hetk kui oma auditibuga 60km/h mingist ulmeaugust läbi põrutasin. tõmbasin hoogsalt kässari peale ja tegin kaks ringi ümber auto enne kui edasi liikusin. võttis ikka südamealt külmaks kuid tundub et läks seekord õnneks. ja kui juba pärnus siis ofkoors peale kiirendust käisime serxiga steffanist pitsat toomas ning seda jõeääres krõbistamas ja siis edasi põrutasin...

...rakvere suunas. liisu oli nimelt laupäevahommikul emmejuurde läinud ja kuna mul päeval endale seltskonda otsides hakkas üha enam tunduma, et tallinn ei ole üldse see koht kus laupäevaõhtul olla (no võibolla oleks olnd ka aga noh.. oleks poleks), siis otsustasin vaheldusmõttes veidi üheinimese autoorienteerumist teha. ja nii sõitsingi tund ja 45min mööda niivõrdkuivõrd tundmatuid ja totaalselt öiseid teid rakverre :D vahepeal oli nats paanika kui sildid aint tapa peale näitasid aga õnneks ma väga ei lasknud end sellest heidutada ja rallisin edasi kuni kohanimed õigemaks muutusid. rakveres sai väikest veini ja niisama juttu ajada ja mõistlikul ajal tuttu ja hommikul olime tõelised provintsipihvid :) sorteerisime mitu tundi pohli, korjasime punaseid sõstraid, tikreid ja arooniaid (neid on meil kokku 5l lauapeal nüüd) ja siis äsasime õunakorviga ploomipuu otsast vilju alla. paar korda saime vihma ka. nalja ja tegemist kui palju.

aa vahepeal tuleks ka ära mainida et ma nägin öösel ideaaaalset unenägu. ärkasin hommikul üles ja õnnehormoonid olid teinud puhta töö, olin nii rõõsa kui roosa olla üldse saab. unenäos oli ühel mu ülemustest poeg karl. kellega me käisime ja meil oli nii-ii õnnelik suhe et oli lausa kohe vägaimelik. aga tore. ja karlil oli koer. cavalier king charles spaniel täpsemalt. siuke natuke kutsikas veel. aga väga eriline selline, kollasekirju, pooleldi albiino ja ühest silmast pime, sünnist saati. ta nime ma ei teadnud ja kutsusin teda lihtsalt pontuks. mulle üldiselt seda tõugu koerad ei meeldi aga see loomake oli küll nunnuduse esiviisikus kindlasti. (viisik jaotub suht ühtlaselt: freddi, tiggo, pontu, pisikesaarekoer, kassu) ja siis me kolmekesi tahtsime talvel minna kuhugi romantilisse hotelli. ja karli isa lubas ära orgunnida. ja orgunnis meid firma talvepäevade ajaks samma hotelli kus talvepäevad olid. a seal lõunaeestis, kus see pleiss asus, oli niiiiii ilus et mul oli jumala ükskõik. lihtsalt nii ideaalne unenägu oli :) hommikul ärkasin ja siuke lollakas naeratus oli näol pool hommikut. kahju et mul karli näost mingit mälestust ei ole, raudselt oli mu ideaalmees :D

pärastlõunal ajasime autole hääled sisse ning asusime tallinna liikuma. poole tee peal kinnistus tänu enamvähem ilmale öösel tekkinud idee, et võiks mustikale minna. ja nii tõmbasimegi võsu ristist veidi metsavahele, krabasime pagassist korjevahenditeks parema puudumisel tühjad nestea pudelid ja asusime tööle. paar tundi hiljem ja liitri mustikate võrra rikkamana põrutasime edasi pealinna suunas. hüppasime läbi ülemistest, kust valisin välja väga lahedad ja totaalselt mitteminulikud uued prillid, millele ülejärgmine nädal vist järgi lähen ja kimasimegi kodu manu. õhtu lõpetuseks helistati ja viidi mind ratastega linnapeale hullama. tegime neljakesi (neliratast, seitseinimest) tegelt suht väikese tiiru. kodu, mustakas, kakumägi, vanalinnavaateplatvorm, kodu. koos peatustega kaks tundi. a ma oleks heameelega teine samapalju veel sõitnud, nii mõnus ju, mulle meeldib ikka. üha enam :)