kõik mu sõbrad on hiiumaal, vormsil, lõunaeestis, aegnal, pärnus. seega MITTETALLINNAS. ja kes isegi on tallinnas, ei viitsi minuga koos mittemidagi teha. ajab lihtsalt ahastusse ja ma ei oska enam mittemidagi teha :(

mu riidekapp on juba maiteakuikaua ääreni täis ja riidepuid jääb iga päev aina vähemaks ja vähemaks. ja nagu sellest veel vähe oleks siis meeldin ma ka võõrastele riideesemetele. sest hetkeseisuga on minuautos/kodus suvepuhkust veetmas 1 rätikukene (ulla oma), 2 meeste jopet (ühe päritolu on teada ja teise leidsid mu vanemad peale mu sünnipäeva vihterpalust), 1 teksatagi (ann) ja 1 paar.. hahahaa :D see on suht hea küsimus miks mul ühe sõbra bokserid juba paar nädalat auto pagassis on. kahtlustan et üks padupidu pärnus paar nädalat tagasi on äkki kuidagi sellega seotud? et vot selline kirju ja eksinud seltskond on leidnud tee minu juurde hetkel. okei, paar liisu käekotti on kaa a nemad on hetkel lihtsalt lähilühikomandeeringus. ausalt :)

muu elu on mul üks paras susservusser praegu. üritasin seda just tunnikese jagu sõnadesse panna aga pole võimalik. emotsioonid on end liialt pusasse keerutanud ja ei saa enam ise ka aru mis tunneb süda ja mida arvab mõistus. keeruline.

lihtsalt muuhulgas mainiks, et load on hetkel selle ootel mil suudan end teooriaga sõbraks teha. siis oleks juba ARK ja kevadel ostame geaga rattad ja hakkame sõitmas käima :D seni kruiisin igast manjakkide seljataga. esmaspäeval juhtus näiteks niiet tunnikese kruiisisin mööda mustakat rahulikult ühe muumi tagaistmel. selle tunnikese jooksul sain teada, et muumi tagaistumiseasend on maailmaebamugavaim (eesistumiseasend see-eest pidi maailmamugav olema) ja veidi agressiivsemal kiirendamisel võib vale käteasetuse korral end sujuvalt mööda maanteed laiali laotatuna leida, sest iste on tal ulmelibe :) peale seda väikest ringi sattusin aga hoopis ühe tuttavliku R1 tagaistmele mõneks tunniks. maitea, ma olen nelja ratta taga sõitnud ja by far meeldib mulle bike taga kõige rohkem. seal on nagu oma istumise üle kõige parem kontroll ja väsib ka kõige vähem. minumeelest. mis siis et istud seal kuskil kõrgel kõrgel nagu kükitav mannatera ja põlved on vastu küünarnukke. seal on ainult see oht et lenksutagune manjakk võib otsustada tagarattasse ajada. nii korra. või paar. või neli. ja sina seal taga ei saa mittemidagi teha, ainult kiivrisse ropendada ja kurja näoga pahandada pärast. muidugi siis lubatakse et rohkem ei tee. vähemalt kuni järgmise foorini.... minu tulevane aga jääb igal juhul kahe rattaga maapeale. ega ma mingi hull pole :D

põhimõtteliselt hakkas kõik teisipäeval, kui peale tööpäeva lõppu sõitsime aixiga koos bussiga jänest ja läksime FC levadia vs FC enter mängu vaatama. tegemist ei olnud seekord koheüldsemitte kohtinguga, sest kohapeal ootas meid juba muidugi suurem kamp fänne ja fännitare. mängukõrvale pakuti siiderit ja veini ja energiajooki (eriauhind rutile kes jõi saaremaa joogiveeks maskeerituna dsinntoonikut) ning kui mitteniifännitaridel ning veinisõpradel ehk mul silvial ja tema kanada/hollandi sõbrantsil veidi lõvi tunne juba peale hakkas tulema siis liikusime lauluväljakule oma isamaalisust tunnetama. autot meil polnd ja bussiproff ei olnud meist samuti keegi ja seega pirita poole lonkides tekkis silvial geniaalne idee liivalaia tänaval hääletama hakata. miskipärast keegi meid peale võtta ei tahtnud. umbes täpselt selle hetkeni kuni ideeautorile jäi stocki foori taga silma vahtralehega bemm. paarkümmend sekundit hiljem kulgesimegi juba bumeri tagaistmel lauluväljaku suunas :D laulupidu ise oli noh, kuidas ma nüüd seda ütlekski, vägev! mulle hullult meeldis. ja seltskond oli meil ka super. siuke pisike a tore. me kolm seiklejat ja hiljem liitusid veel rom, tanel, aix, rauno, rutt, erki, annika, osaliselt ka ergo ja asse. laul meid ühte liitis ja koos hoidis ja mingihetk otsustasime koos suurema osaga publikust kodu jalutada. kasulik infokilluke - lauluväljakult tuleb RKsse normaalses jalgsitempos täpselt tunnikese. suht mugav ja neljaks oli tudis.

kolmap oli meie ansambli kärukontserdipäev. tänu hiliseks kujunenud tuttuminekuajale magasin päeva esimese poole lihtsalt kodus maha ja terve ülejäänud päeva proovitasime ja intrigeerisime ja lootsime et ilm läheks paremaks. vahepeal sai proovis ikka kärtsu ja mürtsu ja kurja häält ja napilt oleks kohati verdki saand. no ei ole lihtne olla osaline kollektiivis, kus on 10 isiksust koos ja ei ühtegi kellele oleks konkreetselt antud juhi roll. tegelt muidugi asi nii hull ei olnd, teen väikesed kirjanduslikud liialdused siin ja seal. igastahes proov oli pikk ja piinarikas aga tehtud ta sai ja õhtune kontsert sai ka täidsa enamvähem ja vastavalt võimetele ära tehtud. mis siis et vahepeal tuli närv ja sõnad läksid sassi, et mikrijuhtmetest moodustusid superpusad, et pool kontserti kallas vett nagu oavarrest, et vahepeal lendasid putukad suhu ja silma ja juustesse ka, et minu laialisaadetud umbkaudselt 100 kutse peale tuli kohale 3 inimest (mardile eriauhind kiire regeerimise eest, liisul tegelt polnd nagu eriti valikut ja asse oli kohal 15minutit sest vesi oli liiga märg :D), et ma astusin täisesinemiskostüümis lompi, mis oli poolesääresügavune, et ma laulsin vahepeal ilma kingadeta sest neis olid moodustunud toredad basseinid jne jne jne. kuigi vähe asju läks nii nagu oleks võind siis ise olin lõpuks igastahes rahul ja see oli kõige tähtsam. peale kontserti asus meie 5autone kolonn liikuma annely maakodu poole, afterpartyt pidama. minu 4 hullu reisijat avasid kärust lahkudes kohe rummipudeli ja nalja sai rohkem kui oleks normaalne olnud. öö ise oli muidu siuke mõnus chill. suuremosa ajast istusime väikese seltskonnaga (4xmusette + fänn mart) suurestoas ja arutasime maailma asju ja ajasime niisama lolli mula. ja juttu jätkus kella viieni hommikul. mõni tund hiljem igastahes startisime 2 allesjäänud autotäiega 96km kauguselt töösuunas. no ega ei olnd ju surnud päev neljapäev mkmmm.

neljapäeva õhtul pakkisin ükskomakolm asja kokku ja hilisõhtul tuli alar mind autole krabama. seekordne plaan oli pisike lottepidu. lihtsalt vahemärkusena ja infoks et lotte on jaht, siuke 13meetrine bavaria cruiser. suur ja ilus :) igastahes võtsin kodust menüü jaoks kaasa külmkapist ratsu ja pooliku spraidi ja pidu võis alata. taaskord sümboolselt väikesekaliibriline üritus, jahis oli meid 7...10, olenevalt kellaajast. ehksiis täiesti vastavalt nõuetele ja eeskirjadele sest lotte passis on kandevõimeks kuni 10. üritus taaskord ülimõnus, ratsu maitses hea nagu alati ja tuttu roniti ära, nagu juba traditsiooniks saanud, millalgi peale nelja. vist. fotokas on viimane pilt tehtud veidi enne kolme aga see ei loe, möll käis ju edasi. jahti tuttu jäi meid seekord kuus. hommikul oli ühel meist palavik ja ei saanud tööle minna (muahahahaaa, yours truly), ühel eksprompt hommikune väljasõit vormsile ja ei saand tööle minna, ühel hommikune hambaarst ja noh sai tööle minna a paaritunnise hilinemisega ja kolm õnnelikku kellel lihtsalt ei olnud tööd, kuhu minna.

tegelt oli kogu point hoopis selles, et reedehommikul pidime startima tessaga vormsi suunas. lihtsalt vahemärkusena ja infoks et ka tessa on jaht. siuke 10,55meetrine ridas 35. väike ja nunnu :) igastahes lottele peole mindi esialgu puhtalt seetõttu, et pidime tessaga väljasõitma reedese päikese esimestel tundidel, nii umbes kella kuue ajal. kell kuus me muidugi kõik magasime. järgmine, nii umbes sujuvalt ööjooksul tekkinud plaan oli startida kell 9. millal me ka muidugi enamik magasime. siis läksime hommikust sööma ja start lükkus 12le. hommikusöögi kõrvale lugesime internetist tuuleilmateadet ja kuna juba pealevaadates oli näha, et tuuli oli tugev ja väikeste kalduvustega tormile, lükkasime stardi jälle 2h edasi, pärastlõunale, et tuul vaibuks ja nii. vahepeal käisime poes ja chillisime niisama lotte peal. sest kuigi tuuline ja herilasterikas, siis tegelt oli ilm ju ilus. mingihetk saabus tõdemus et kaheks ei ole ilm veel piisavalt tuulevaikseks jäänud ja nii otsustasime proovida kuue ajal liikuma hakata. 12h hiljem kui esialgu planeeritud :) siiski siiski, mingihetk ilmnes karm tõsiasi, et ilmateadetes hakkas domineerima pühapäevane torm ja tuulesuunaga täpselt tallinnateekonnale vastu. seega võttis kapten kurva südamega vastu otsuse hoopis autoga haapsallu sõita ja sealt erinevate tuttavate kaatritega üle kihutada. aga kuna kaatrijuhid said pealinnast liikuma alles peale tööpäeva lõppu, siis ei olnd meil jälle midagi teha ja vahepealse aja sisustasime järjekordselt chillimisega ja paar tundi käisime viiekesi tessaga tallinnalahel kruiisimas ja kalasadamas ka. tuule tugevuse tõttu küll ainult mootoriga a polnd hullu, lahe ikkagi. mõnus tegevus ajaviiteks ja nii.

nats huumorit ka tõsise kroonika hulka. istusime ja chillisime mingihetk neljakesi lotte peal - ma, alar, maaja ja kadri - kui jahtklubi väravatest veeres sisse kurvasilmne mersu. ja kurvasilmsest mersust veeres välja savisaar isiklikult. läks võttis pagassist tobevärvilise jope ja venice vms itaalia linna kirjadega kaptemütsi ja oligi vist endaarust merekaru valmis :D jalutas lotte poole ja alustas meiega juttu stiilis et mis te siin istute nagu õnnetusehunnikud ja kas läheme täna sõidame ka ja milline teist siis täna see minu pruut on ja ega vandeadvokaat aavikut pole näind täna :D meie reaktsioon oli muidugi et wtf :D natuke ajas veel lambijuttu ja lõpuks ronis lotte pardalegi :D meil segadus muidugi aina kasvas, kuni ta mingihetk adus ära et oiiii kuulete vä, vale jaht äkki! ja läks ronis jälle kaldale ja kaks jahti edasi hoopis oli tema pidu :D ja kes tema 3 blondi tsikki pidid olema? noo selgus saabus umbes 5 minutit hiljem, kui jahisadamasse jalutas sisse 2/3 vanilla ninjast ja keegi kolmas, minujaoks tundmatu, aga siiski täiesti blond tsikk :) niiet votsiis, me oleme maaja ka kadriga samahead kui eesti kultusbänd! autogramme jagan teisipäeva varahommikul RRi ees.

aga etsiis nädalavahetus mitteeritipikalt kokku võtta siis põrutasime reedeõhtupoolikul alari kämriga haapsallu, sealt ronisime tsikkidega kaatrile, põrutasime vormsile, kust ronisime alari teise kämrisse (alar ja ints ja paar teist tüüpi tulid teise minikaatriga ja ronisid ka), kihutasime rälbysse ja alustasime timmimist. hannale infoks et tegin väikest uuringut ja selgus, et vormsis on vallaliste meestega kurvad lood. eriti selliste meievanustega +/- 5 aastat. nädalavahetus oli muidu üllatavalt informatiivne ja hämmastavalt tegus. selle jooksul sain paljugi teada erinevate inimeste (sh mu enda) era- ja mitteniieraeludest, jõin ära peaaegu et liigapalju ratsut, tegin hästipalju mittemidagi, möllasin koos 16aastasetega, käisin taas kord poistega saunas, avastasin enda jaoks gunnari (tõlge: sinebrychoff), arenesin rõveduse järgmisele astmele, ei allunud provokatsioonidele, soendasin end paduvihma ajal lõkke ääres, olin järjekindlalt kuni kella neljani hommikul üleval ja sõitsin elus esimest ja teist korda purjus peaga autoga sestet kõik teised autojuhikandidaadid (kes muide ka väga tahtsid autoga sõita) püsisid vaevu jalul. lisaks veel lõpetuseks, et ühel õhtu trahteris sain pool ööd tõrjuda kohalike sebimiskatseid, mille keskmine vanus marvan oli mingi 48 või midagi sinnakanti, ja teisel päeval õpetas ints mulle hoovipeal akordionimängu. ja nagu ikka, alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama ja seega pean veel ära minima, et kirsiks tordil oli tõsiasi, et 15aastased pakkusid mulle vanust ja esimene katse oli 16 :D teine oli 18. diplom seekord siiski intsule, kelle vanuse esimene katse oli 38. ainult 14 aastat mööda :))

jõudsin täna tõdemusele et minu ajul on peo ajal kaks võimalikku töövarianti.

variant A - mõistus on enamvähem omal kohal, ühtegi lollust ei tee, pidutsen täiega ja olen kõigi sõber ja kõik on minu sõbrad ja kõik on superluks. AGA antud õhtust talletatakse mällu kas siis väga vähe ja ülivalikuliselt võisiis absoluutselt mitte midagi. hommikul on ainult peavalu ja aimdus et eelmise õhtu pidu oli kas ülimõnus või veel parem.

variant B - mõistus on kadunud ja katus sõidab, joon end suhteliselt täiesti sodiks, üks lollus on teises kinni ja ükski jook ei ole liiast. SAMAS antud õhtust _ei_ jää mälul talletamata midagi. kuigi pool ajust tundub olevat end totaalselt välja lülitanud siis teine pool teeb see-eest topelttööd ning kõik lollused ja ajuvabadused on hommikul imeselgelt meeles ja peavalu kõrvalt on piinlik, nii piinlik.

mõlema variandi puhul on hommikul garanteeritud peavalu, pohmakas ja kehv enesetunne. niietsiis jah, no win situation. üldiselt elu on näidanud et variant A saavutatakse kas (pudeli)kokteilide või veini(kokteilide) tarbimisega, variant B suhteliselt ükskõikmille muuga, kas puhtalt või segamini. õpiks siis oma vigadest ja jooks edaspidi mõõdukalt onju....

aga nädalavahetus läks täiesti totaalselt teisiti kui olin planeerinud. reedel pidin minema keskeestisse sünnipäevale ja tegema ühe siidri ja laupäeva hommikul haapsallu võistlusele sekretäriaati sõitma. ise. TEGELIKULT läksin reedel sünnipäevale, teel sinna rääkisin serxi pehmeks et ta mu hommikul oma autole võtaks, tarbisin lugematu arvu siidreid, proovisin varianti B, lohisesin umbes kella kuueks tallinnasse koju ja ärkasin kell 11 ajal. telefonil oli 6 vastamata kõnet, minul täiesti purjakil enesetunne ja turbokiirusel lähenev pohmell ja haapsalus ei olnud ma kohe mitte kindlasti. ja kuigi valisin MSNis neli ohvrit välja, kes võiks mind sinna viia ning alustasin ulatuslikku moosimismissiooni, siis haapsu ma lõpuks ei jõudnudki. see-eest jõudsin pärastlõunaks mustamäele chillile ja muuvile ja hilisõhtul viimsisse grillile ja saunale. kuigi teine õhtu oli alkoholi suhtes ülivaene ehksiis suutsin ära juua täpselt 1 pokaali veini, enne kui isu täis sai, siis oli siiski supermõnus. seltskond oli mõlemas kohas enamgi kui meeldiv, film hea, saun soe (110*C!!), grill-liha maitsev ja öö kokkuvõttes taaskord ulmepikk aga ei kurda. magama sai 5 ajal ja uni oli magus :) pühapäeval pidin minema raplasse rajapäevale end ja oma oskusi arendama. TEGELIKULT chillisin terve päeva, vaatasin müüdimurdjaid ja olümpiat, lahendasin ristsõna, sõin kodust hiinanuudlit, uudistasin tagarattalisi suursõjamäe tagumises otsas, istusin harju maavalitsuse trepi peal ja ajasin mõnusat juttu. selveris käisin ka. niiet taaskord. ühestküljest läksid kõik plaanid vastu taevast ja muid tähtsaid kohti aga samas olen rahul. lahe oli.

veidi rohkem kui nädalaega tagasi käisime koos deaga bodypumpis. oli hirmus ja pärast oli pool nädalat umbes täpselt igalt poolt oioioioi kui valus. kuigi tegelt oli lahe ja peale seda taban end alatasa mõttelt, et tahaks ikka jälle korraliku trennilainele saada. peab vist ikkagi mingit ulmeraha maksma hakkama ja end kuhugi spordiklubisse sisse kirjutama. et kui juba metsikud summad igakuiselt mingi lambika ettevõtte kontole ära põgenevad et äkki siis motiveerib ka hommikuti ulmevara ärkama ja hommikuse spordi suunas sammud seadma. kuigi motiovatsiooniprobleeme on mul alati olnud ja seega selle idee headuses ei ole nagu päris kindel..

teine uus asi on selline, et mu peebiixus sai eelmise nädala lõpus surma. ehksiis kalle viis mind rattaga sõitma ja näitas kuidas oleks narvast tallinna suunas kulgeda nii 230km/h. suht kiire ja mürane oli ma ütleks. a ixusele see ei meeldinud kohemitteüldse ja ta otsustas poolel teel jopetaskust põgeneda. et kui keegi leiab siis palun tooge kasvõi tükid mulle tagasi. eriti ootaks mälukaarti ja nii, seal olid nupsikud pildid peal, shoti mägiveistebeebidest... aga ilma väikese fotokata mina ei saa ja niisiis konsulteerisin põgusad 10minutit tarmoga ja eile tõin koju beebiroosa ixus 80 is'i, kes tänaseks on end juba ilusti sisse seadnud mu käekoti sees. natuke veel õpime ja harjume teineteisega aga ma usun et meist saab asja :)

sellised kiire lühiuudised seekord. tegelt on mul üks pikem jutt minu hetkeseisuga kõrgelt üle harjukeskmise intrigeerivast elust ka valmis kirjutatud ja ootel aga ma ei ole veel päris kindel kas seda peaks ikka kõigile lugemiseks näitama. et logi on siiski nagu avalik päevik ja pole nagu päris avalik jutt.. no vaatab, kuidas asjalood kujunevad ja kui kuhugisuunas midagi muutub siis vaatab üle. võibolla kunagi saavad ka kõik mu umbes 10 ustavat lugejat teada mis mu elus-südames-hinges praegu toimub. vihjeks võin öelda et paras karauul (uus sõna minujaoks, täna õppisin!) on tegelt. aga nüüd tudisse, homme üritan veidi ilusaks saada:)

lugedes praegu aastatetaguseid kirjutisi ei saa ma teinekord üldse aru, mida ma täpselt mõelnud või millest kirjutanud olen. kes on ühe või teise emotsiooni põhjustaja või milliseid tundeid kolmanda või neljanda isiku kohta tundnud olen. mitte et midagi oleks jäänud kirja panemata, oo ei, kohati isegi pigem liialt detailselt on tolleaegne mõttemaailm üles kirjutatud. segadus tuleb hoopis tõsiasjast, et enamik arhiivides leiduv on totaalne mõistujutt. siukesed ilustused ja keerutused nagu vaataks läbi tähede iluuisutamist. olin ikka kunstilise õrnhingega isend, tuleb tunnistada.

aga et oleks tulevikuminal ka 23-aastase minevikumina hingeliste keerdkäikuda kohta mõistatada, siis tuleb kirja panna mis praegu toimub minu peas, hinges ja südames. hetkel, tuleb tunnistada, käib seal paras tramburai ja põhilisemad peategelased on kaks noormeest. ütleme, et ühe noormehe nimi võiks olla A. ma tean teda juba aastaid aastaid aastaid, läbisaamine on olnud normaalne, hea, väga hea, olenevalt päevast ja ilmast eksole. igastahes kallis sõber, kelle arvamus mulle korda läheb ja kelle mõttemaailm mulle istub. praeguseks on asjalood muidugi kuidagi jõudnud sellisesse faasi, et sõber on natsa liiga südame külge kasvanud ja see veidi komplitseerib olukorda, ütleme nii. mis veel olukorda raskendab - lisaks eksisteerib veel teinegi noormees, kelle nimi võiks olla H. teda ma tean võibolla kuukese jagu. niipalju tean et ta on A sõber (ofkoors elu ei ole kunagi nii lihtne kui võiks) ja et talle meeldivad kiired ja ilusad asjad. ning käitumisest võib välja lugeda et mina ei jäta ka vist päris külmaks? :) aga point on nagu selles et mõlemaga nagu midagi oleks või võiks olla aga samas ei ole ka.

olukord A'ga on kestnud juba kuid. teinekord ei näe mitu nädalat, aga lõpuks satume ikka samadele üritustele. ja noh, enamasti on nende ürituste öidki veedetud teineteise niivõrd-kuivõrd vahetus läheduses. aga samas paar me ei ole. kohtingutel ei käi ja käestkinni linnapeal ei jaluta. kui, siis ainult klubis, aga seda ka seetõttu, et ära ei kaoks ja nii. ehksiis täpselt. kohati midagi nagu peaaegu oleks aga tegelt vist ikka ei ole ka. aga kuna kumbki pole nagu seda meie värki jutuks toonud siis hetkel närib hinges ja mõistuses teadmatus. tore lugu küll. H lihtsalt moosib mind üle õhtu MSNis, et ma külla ja kaissu tuleks. ei oskagi seisukohta võtta :D poiss on kena, olukord põnev, jutt on konkreetne ja magus aga.. maiteagi tegelt mis takistab. põhimõtteliselt olen peaaegu murdunud juba :)

aga et asi siiski liialt lihtsaks ei läheks siis tuleb mainida, et käivad veel mingised kahtlase väärtusega jutud linnapeal. ma ei olegi täpselt aru saanud mis jutud. a igastahes mina ja A oleme peategelased ja suht sellised intrigeerivad tunduvad olema, mitmeltpoolt olen mingeid pisiasju kuulnud juba. nähtavasti suht kõik peale minu teavad midagi, mida mina ei tea.... et sellessuhtes suht nõme. igaltpoolt tuleb mingeid vihjeid ja silmapilgutusi ja mina ei oskagi seisukohta võtta. ja et asi veel keerulisem oleks siis on ilmnenud tõsiasi, et A üks igavene pleikar ja tal on mitu lanti eestipeal sisse visatud, mina muidugi üks nendest :) ja H ümber on lihtsalt koguaeg tsikiparv. ja sõbrad ütlevad et peaks silmad hoopis kuhugi kolmandasse kohta pöörama. aga ega mina silmi ei käsuta ju, neil on mingi oma mõistus mis neid juhib, süda vist?

vot sellistel eluhetkedel annaksin ma ükskõik mida et olla tüüpiline mees. minna vooluga kaasa ja mitte üldse mõelda ega analüüsida olukordi ja nende tagajärgi. et vaataks mis tuleks ja ei roniks kaelani mingite pseudoprobleemide sisse.......

//kuuaega hiljem// mõlemad ignoreerivad mind. üks rohkem kui teine. huvitav, mida ma valesti tegin. H suhtub minusse ebaviisakalt ja negatiivse alatooniga. nähtavasti sebis mingi teise tsiki ära muga paralleelselt ja nüüd on temaga jamad. mingil igavavõitu pühapäeval ma murdusin ja käisin ühe korra kaisus filmi vaatamas a see oli siuke nats... imelik. niiet jah. A on lihtsalt mind ära unustanud. võisiis üritab seda täiesti hingest teha. ma tahaksin teda unustada. ta numbri kustutada ja ignoreerida neid tundeid ja mõtteid mis on mind viimased pool aastat piinanud. kaduda lihtsalt ära. et temas tekiks huvi või igatsus või misiganes. ja ta helistaks. ja kutsuks kuhugi. küsiks, kuidas mul läheb ja mis ma teen. mul on tunne et kõik mis ta teeb või viimasel ajal teinud on on olnud minu provotseeritud ja põhjustatud. et tegelt meil ei ole enam ammu midagi olnud. et ta ei taha mind enam. v.a. kui mängus on väike suur kogus alkoholi. siis kõik muutub. siis tahetakse mind kaissu ja mida kõike veel. aga ta ei räägi. ta ainult vihjab ja tegutseb. ma olen juba ühe korra olnud suhtes kus ei räägita. võin vihjeks öelda et see on suht jama. ei oskagi enam midagi teha. elu läheb edasi, loodame.

//veel hiljem// mittemidagi ei saa aru enam.

//4 kuud hiljem// jumala suva on :)

üle 2 aasta esimene nädalakene, mille jooksul ma ei tegelenudki laulmise ja laulureisindusega! hoopis puhkasin täpselt niipalju kui jaksu olin ja nautisin pidurdamatult tõsiasja, et kohustused sai kõik lükatud algava nädala varna. mis nüüd muidugi algava nädala raames ei tundu enam üldse NII hea ideena. a no pole hullu.

tähtsamad tegemised-käimised-mõtted-aktisoonid toimumise järjekorras mis 2008 aasta suvisesse minipuhkusesse mahtusid:
- kikul oli laagris sünnipäev
- viimsis oli päevane minigrillchill ja niisama lebo ;) ja uue plaadi sain autosse
- veerennis vaatasime tähetolmu
- pühapäeva lõpetasime viimsis sauna ja piibuga
- tegin igasuguseid otsuseid umbes 15min ooteajaga.
- möllasin mööda vormsit kolme poisi ja kohalikega
- puhusin hommikul 0,4 ja olin sealjuures kõige kainem
- umbes 6h järjest praamidega ja/või praamijärjekorras
- külastasin hiiumaad ja sõin grillforelli
- majutasin ja möllutasin kolme (vahepeal ka viie) italiaanoga
- meenutasin noorust ja sain peaaegu surma sellisel suurepärasel reivil nagu warmdusher
- käisin pärnu rannas ja katsusin käega vett. külm oli.
- sõin steffanis kaks viilukest õhukest pitsat. ise ei oska ka põhjendada.
- olin 2 tundi proovis ja ei jagand nagu üldse matsu lahti. piinlik
- pühapäeva lõpetasin kahe poisi ja piibuga viimsis.
- tegin öösel vastu esmaspäeva oma turistikestega jalutuskäigu vanalinnas

esiteks pean ma järgmine kevad minema malagasse. teiseks pean ma järgmine kevad minema rooma. jälle. ja kolmandaks on mul SIUKE uni et ma lihtsalt jään kohe magama ja mulle see plaan hullult meeldib sest umbes 2 viimast ööd olen olnud suht unetu aga oi kui vässu. äkki nüüd saab lõpuks puhata ka :) küll öösel ja une ajast aga no asi seegi, puhkus läks igastahes asjaette.

aa ja olukord ei ole selginenud. võiks isegi öelda, et olukord on muutunud kordades keerulisemaks ja enam ei saa ma üldse mitte midagi aru. oli pool väga toredat nädalat ja pool nädalat, mis oli täiesti vastupidi ja no üldse, igasugused jutud levivad kõikjal ja ma isegi ei jaksa reageerida enam. oh jah, õnneks maailmalõpp tuleb maajade kalenderi järgi 4 aasta pärast ja siis on kõigest niikuinii üks kõik :P