sisukord:
* eurovisioonilood
* koolimöll
* naabrid
* pesu

kasutatud inspiratsiooniallikad:
* siimu blog
* eliisi blog
* susani blog
* martha blog

ja nimelt ei lingi sest lihtsalt ei viitsi. ühtlasi loobun antud sissekandes ka suurtähtedega lausete alustamist, sest leian, et see on siiski tööst vabal ajal väga mitteminulik käitumine. võib olla, et neid keskmisest suuremaid tähti ikka hakkab eksima siia-sinna, aga ilusamini ja soravamalt saan ikka ühtlaselt väikeseid tähti kasutades hakkama. shift klahv ei ole mul absoluutselt (oleks tahtnud üldse kirjutada, aga ei tulnd meelde kas keskel on tugev või nõrk täht ja asendati seega kindlama sõnaga) sõber koduses keskkonnas.

igastahes täna peale kooli, igapäevast blogilugemisannust täites, sattusin siimu veebist euruviisu lugusid kuulama etv lehele. kõigist lugudest kuulasin pool läbi. ja mitte ükski ei pugenud kohe kiiresti südamesse. tõdesin ainult et inest on ikka tõeliselt visuaalne nauding laulmas vaadata sest ta on kaunis inimene (aga ainult lähivõttes, sest see tema kostüüm ei kannatanud küll mitte mingit kriitikat!), hr kasearu paljukiidetud lauluanne on kuidagi kesine, prl linda laulis oma kõrgenoodi kohti püüdlikult mikrist paremale ja sellegipoolest mööda, lennale sobisid pikad tumedamad juuksed ikka natsa rohkem, see krishnade laul oli kummaline ja soul militia sobib euroviisutama täpselt samapalju kui pingviinid kanaari saartele talvituma. okeid emotsioonid tulid laura imearmsast kollasest ballikleidist ja sellest, et koit laulis. kuigi see viimane tunne hävis umbes kohe, kui ta sopranite laulualasse tükkis oma looga. vot sellised mõtted siis seekord. salsalleri laulust ootasin rohkem kui video lubas ja muid mõtteid nagu ei jäänudki pähe. ahjaa, krishnade laulu oranshikleidiline taustalaulja oli mu armas endine kursaõde elina, kes kunagi quattrobändiga ilma tegi. üheööliblikad :)

koolis on esimene nädal läbi. nalja nurk, ütleks selle kohta. esmaspäeval oli algatuseks 2xautod1 loenguid. see tundub aine, mis mind vägagi huvitaks, lisaks on hans suht okei suhtumisega ja varases keskeas õppejõud. heameelega käin seal loengutes kuulamas ja konspekteerimas. kuna hans siuke pooleestlane-poolvälismaalane, siis ta juba lubas, et mõned asjad loeb hr lup(p)in. temaga olen väljaspool loengusaali paar korda kokku puutunud ja esmamulje on... väga kummaline. ehksiis ei saa lubada et temapoolsetest loengutest täie entusiasmiga osa hakkan võtma :P õhtupoolikul oli risk&ohutus loeng. oehhh.. järjekordne loeng, mis teoorias võiks kasulik olla, kuid kus mul esimese 5 minutiga on tähelepanu täielikult hajunud ja õppejõud otsekui ladinakeeles seal kuskil kaugel seletaks. antud aine esimene praktikum toimub minul alles järgmisel nädalal, aga niipalju kui kuulnud olen, siis suhtkoht mõttetu mulliaine. hee, seda semestrit vaadates mu leivanumber :) tänast alustasin kl10 logistika alustega. nele soovitas raamatuga tegutseda ja see on mul ka kavas. kahjuks tädi enam küsimusi ette ei anna aga mis seals ikka. logistika aluste kollane köide öökapiraamatuks ja küll kuidagi hakkama saab. õppejõu juures meeldis mulle see, et ta iga 15min järel neid vallatuid esmakursuslasi talitseda üritas, ei püsinud neil suud kinni kuidagi. kuigi raske oli kuulata sellegipoolest. paar tundi hiljem algas meie toredal MATB64 rühmal selline tagasihoidliku nimega aine nagu ekspluatatsioonimaterjalid. tõlkes maakeelde õpime seal kütustest ja määrdeainetest. tundus taaskord suht tehtav asi, õppejõud oli eriti vahva. natuke meenutas seda emt G3-kõne reklaami tüüpi. kullast kell. näete? hinna sees! rääkis hästi palju ja hästi korraga aga siuke tore ja sõbralik vana. paljureisind ja paljunäind ja palju inimeste kütustekeelt parandanud :D õhtu lõpuks siis veel ekspluatatsioonimaterjalide praktikum. tädi jelena ja labor suurte klaasanumatega. algatuseks kuulasime tundaeg ohutustehnikat ja ma ausalt vist ei julgegi seal praksis midagi teha. ähvardati vere ja klaasikildude ja põlevate juustega (no ma olen ju muidugi ainus pikkade juustega tüdruk kaa grupis :D). igastahes vot sellised esimesed emotsioonid siis.

susani blogist lugesin tema naabrite kohta. kuna ma viimased ca10 aastat eramajas olen eland siis see läbikostuvate seinte värk on mulle suht võõras, kuid seda huvitavam. tähelepanekud peale esimesi korterinädalaid: krt 1 elavale kristole meeldib kõva muusika, kus on palju tümpsu. soovitatavalt peaks tema muusikamaitse olema kosta ka magasini tänaval jalutades. enamasti on ka. lisaks oli tal nädalavahetusel keegi tüdruk külas ja nad itsitasid kahekesi pool hommikut. näost-näkku pole tema ega tüdrukuga veel olnud au kohtuda :) krt 3 elava perekonna koer jupi(ke) vms haugub kõige liikuva ja võõra peale. jumal tänatud, et nende aknad hoovi poole on. ühtlasi käivad krt 3 elanikud väga tihti kodust väljas sest nende uks käib iga paari tunni tagant. meie kohal peaks olema krt 5. seal elab väike must puudel, kellel on päeval väga kurb olla. ta ulub ja nutab nagu väike laps ja tunde järjest, üli meeldiv. lisaks otsustas keegi sealt samast korterist paar ööd tagasi terve öö üheljalal keksimise maratonist osa võtta. boonusena vahepeal komistada ning kukkuda, kuid kiiresti kosudes uuesti jätkates. üleüldiselt on tegemist müstilise korteriga. enamik ajast valitseb seal vaikus, kuid vahepeal keegi käib korralikult trampides ühest toa otsest teise, heal juhul ka tagasi. paar korda päevas võibolla. ei oskagi midagi mõelda. esiuks on meie korteril ka sümboolne. sesmõttes, et kõik, mis esikus toimub on ilusti kosta. eriti see, kui uksi avatakse või suletakse. samuti treppidel liikumine ja kui puudel või jupike jalutama läheb. ühesõnaga igav ei hakka. mitte kunagi.

minu pesuasjad käisid esimest korda elus pesumajas. seekord maakri omas. asju oli 5,3 kilo (ookei, risto asju oli rohkem, mult käisid teksad, kampsun, paar särki ja mõned sokid) ja maksin peaaegu poole rohkem kui martha. eks siis järgmine kord proovin kaa seda tõnismäe kohta. aga kõik on nii puhas ja mõnus ja värki. natuke mängis oma rolli ka tõsiasi, et riided said paar tundi pagassis endasse värkust koguda. chilly! pesumaja avatud-ajad on muidu 7-22.

avastused kodust: kui külmik häälitsemise lõpetab, siis lööb võimendist mingi plaksu läbi. ja mitte väikese plaksu. veel ei ole harjumuseks saanud ja seega iga kord ehmatan põhjalikult.

Kuidagi väsinud tunne on täna. Suutsin inimesi vihastada ja ennast vihastada ja täieliku mõttetuse tunde tekitada ja põhimõtteliselt midagi muud ei teinudki. Tahaks kuidagi maailma ilusaks teha ja mured kasvõi natukeseks ära kaotada. Tegelikult ei olegi mured, rohkem sellised paradoksaalsed probleemid. Lihtsalt täna tundub, et kõigil teistel läheb paremini, nad on ilusama välimusega ja kõhnemad, käivad paremini riides, neid armastatakse ja neist hoolitakse, nende korterid on nii ilusad ja alati korras... Kõigil on kõik parem kui mul noh. Nendest, kellel ei ole, ma täna ei mõtle.

Neljapäeval siis tööle juhuu.

Otse loomulikult tuleb kaks asja siis meelde, kui juba kõik valmis on kirjutatud ja avaldatud ka. Ehksiis ükspäev sai shampoon otsa ja kui eile Selverisse läksin siis kiikasin nende shampooniosakonda ka. Kuna asi, mida eelkõige otsisin, oli mingi hooldussprei, mis vähendaks pusasid ja kaitseks föönikuumuse eest (see Babylissi föön, mis ma endale ostsin soojaga just eriti ei koonerda), siis piidlesin riiuleid eelkõige spreipudeleid otsides. Mingi Swartzkopfi läikesprei jäi esimesena silma aga sellel ei olnud föönijuttu kuskil niisiis uurisin edasi ja leidsin mingilt teiselt riiulilt VO5 Silky Smooth sarja. Hooldussprei lubas 3 korda kergemini kammitavaid ja 2 korda säravamaid juukseid, lisaks kaitset fööni eest, silestamist ning katkevuse vähendamist ning otsad kaa ei lõhene enam (jahhh.. mul oli pudel ees praegu ja kirjutasin sealt maha) niiet tundus pöörfekt. Shampooni võtsin kaa samast sarjast aga see on kaugel riiulil niiet ma ei viitsi seda hetkel tuua et uurida, mida see kõike head teeb. Igastahes olen suht optimistlikult meelestatud et tegin hea valiku. Proovinud veel ei ole kuna juuksed alles täiesti puhtad kuid eks ma kommenteerin kui kogemusi koguneb :)

Lisaks tahaks kiita oma toredat elukaaslast, et ta nii universaalne on. Peale selle, et ta ilma eelneva elektrikukogemuseta meie kodusse 4 lampi paigaldas, müras ta eile natuke vannitoas ja saime ilusa värvilise vannikardina jagu rikkamaks. No more sea in the shower room! Ja kõik plaadid ja vuugid ja dushinurga lae pesi ta ka ära :) Keskmisest tublim, ma ütleks. Üksielamiskogemuste saaga jätkub - eile, suure külmaga, tuli tõdemus, et üks elektriradikas on meie elamise jaoks vähe. Öösel värisesime mõlemad tekiall ja päeval sai kõik soojad riided korraga selga lükatud. Algselt oli toas olnud 2 radikat (no nüüd on muidugi teada et miks :D) aga kui sisse kolisime siis tundus et saab ühega ka hakkama. Niipalju siis sellest. Väike radikas tõsteti suurest toas magamisnurka ja suurde tuppa toodi garaažist hiigelradikas. Täna on juba täiesti lühikestevarrukateilm siin.

Viimane lause meenutas mulle veel seda asja, et kui esmaspäeval (?) tööle sõitsin, siis ühe foori taga sõitis mulle kõrvale üks Audi. Sees istus mingi oss lühikeste varrukatega T-särgis. Väljas oli mingi -5 kraadi vist. Imelikud inimesed.

Päris ühe korra on peast mõte läbi käinud, et oleks aeg kirjutada. Võib isegi öelda, et liiga mitu korda, praeguseks on suurem osa kirjutamisideedest juba meelest läinud. No üritagem kuskil alustada. Sessiga sain siis esmaspäeval koos viimase hindega ühele poole ja tulemus isegi suht okei. Muidu oleks tulemus superluks hüperhea aga kahjuks üks transporditehnika kaks kergelt öeldes natuke varjutab seda üldmuljet. Võibolla lähen mingihetk Jürkaga juttu ajama - tahaks suuliselt vastata või mingi essee kirjutada või maitea, tahaks hinnet natukenegi tõsta, kolm või neli oleks juba vägagi normaalne. Kõik ülejäänud ained tuldiki viied kirja. Isegi integreeritud tootearendus, mille projekti ma pea-aegu nullist ööl vastu esitamistähtaega valmis mehkeldasin. Kõige rohkem muserdab siiski see, et kaks tuli ainukeses 4AP aines. Raisk. Ja et keskmist ainult 0,1 võrra tõsta suutsin.

Aga minu töötukarjäär jäi õige lühikeseks. Kolmapäeval oli Wallis viimane päev. Vehkisin TRK Estonia pakkumise valmis, delegeerisin igasugused projektid teistele edasi ja rallitasin pärisintervjuule. Tundaega hiljem olin Combisse tööle võetud :D Järgmisel teisipäeval alustan karjääri logistikas, alguses küll lennutranspordiosakonnas assistendina aga sihiks saada spetsialistiks :) Tõotab tulla huvitav ja pingeline töö, loodan väga, et saan ilusti hakkama. Eks saab natuke raske olema end kooli ja töö vahel jagada aga noh... Ennegi hakkama saadud. Lõpuni pole palju jäänud ka enam. 102AP on juba koos, 18AP veel jäänud. Seal hulgas tugevus2 uuestitegemine (sest noh... praegu on seal üheseis ja no natuke saab ju ennast kokku võtta ometi :D), 5AP lõputöö ja 1,5AP praktika. Tuleb üks põnev kevad!

Kuna mul praegu siuke between jobs hetk on siis olen praeguse seisuga poolteist päeva totaallohetamisega tegelenud. Äratus siis, kui silmad lõplikult lahti lähevad, täna panin näiteks alles tundaega tagasi pidžaama asemele päevariided, hommikusöök reeglina pärastlõunal. Mitte mingeid kohustusi ei ole (eriti) ja hea lohetamistuju on. Täna mõtlesin kasulik olla ja nõud ära pesta. No otsemuidugi katastroof - lõhkusin ära mõlemad allesjäänud suured veinipokaalid. Üks libises käest ja kukkus teisele peale ja mõlemad killustusid :( Selle mis tervemaks jäi olin just jõundud puhtaks pesta. Ehmatusest jäigi nõude pesemine pooleli, taldrikud ja maailma kõige õhema põhjaga pann ootavad endiselt oma järge.

Et optimistlikule rongile tagasi saada, siis meil on peres uus tibu. Team DarkBlue teine liige, teisipäevaõhtul tõime ta õismäelt ära. Just, selle eriti suure lumetormi ajal. Märksõnad - tumesinine, tagaveoline, 211hj, suvekummid (255 laiad :D), targa katus ja üli armas olemus. Tõlge - garaažis ootab kevadet Porsche 944 S2. Käin teda ise ka igal võimalusel garaažis vaatamas. Minu nimi on passis olemas niiet millalgi suvepoole jään ootama super sõiduelamust. Tõeline loom.....

Novotsiis, rohkem ei tulegi meelde asju, millest kirjutada. Täna öösel nägin unes (magasin suht vähe kuna keegi ülemise korruse idikas otsustas POOL ÖÖD täiega trampida mööda korterit) et ema helistas ja süüdistas mind täiega vihaselt mingi tumba varastamises. Hiljem selgus et õde oli selle salaja Ameerikasse kaasa võtnud ja mind süüliseks lavastanud. Armastusväärne. Ning see ei ole mingi uudis et ma ARMASTAN lauseid sidesõnadega alustada :)

Ametlikult olen ma homme töötu. Aga tegelikult sain lõpupalka 16h võrra rohkem ja lähen teen veel 3 poolikut tööpäeva järgmine nädal. Ehksiis läksin lõpupoole veidi ahneks ja sain hambusse tükke, milledest reedel läbi ei hammustanud. Kuid tuleb põnev nädal - natuke töötamist ja õige palju müramist. Ükspäev peab abakhani minema, garderoob vajab kardinat ja rullood tahavad taustakangast. Ja kogu see asi tuleb veel kuidagi tööle saada. Neljapäeval mõtlesin soome sõita aga see plaan on siuke udune ja ebakindel veel. Kuna risto otsustas mitte lumelaudama minna vaid selle raha hoopis oma verivärskesse autosse investeerida, siis toimub nädalavahetusel tõenäoliselt paar väikest soolase leiva olemist kõigile soovijatele.

Minu viimane päev oli ühtlasi DISCi testi analüüsimise päev. Minu tulemus oli ettearvatav - väga madalad D ja I, kõrge S ja keskmine C. Järelikult halb müügiinimene ja keskmine eestlane :) Kahju et minu isiksusetüübi jaoks konkreetset käitumisemudelit polnud, oleksin enda kohta ehk nii mõndagi teada saanud. Ilmnes ainult tõsiasi, et ma projektijuht Mardiga isentse isiksusetüübiga ja see on hea, sest ma olen tead alati väga toredaks pidanud. Mõned isiksused olid veidi üllatavad, teised ettearvatavad. Igastahes arendav päev. Koolituselt sain niipalju targemaks et Shawnshank Redemption tuleb ära vaadata. Praegu selgus et see on veel imdb.com 250 parima filmi edetabelis nr 2 kohal ka!

Õhtu oli väga vahva. Mängisime bowlingut ja olin sunnitud tõdema, et ma olen ikka tõeliselt koba :) Kolmest mängust sain ainult korra lõpptulemuse kolmekohaliseks. See-eest sain töökaaslastelt imeilusa roosa buketi viimase päeva puhul, vahepeal isegi ununes tõsiasi, et suutsin VIIMASEL PÄEVAL oma Walli uksekaardi kuhugi ära kaotada ja seda kontoris. No vapustavalt tore lugu onju eksju. Aga õhtu oli päris pikk ja super tore. Wallis töötavad ikka täiega head inimesed, nii tore :)

Ühtlasi osalesin täna MSNis peetud pool-töö-vestlusel. Sven küsis, mina vastasin ja ka teistpidi. Loodame, et tal läheb korda mind oma ülemusele ilusti serveerida ja saan millalgi varsti alustada tööd ühes päris mainekas logistikafirmas lennundustranspordi korraldavas osakonnas logistik/ekspediitori õpilasena :D Kontor on kodu lähedal, järvekeskus käega katsuda, meeskond noorepoolne, palju peab kasutama inglisekeelt ja lennnnukid!! On, mida oodata lühidalt.

Ohhh, milline hea kergendustunne on praegu. Homme on Wallis viimane päev, see ka poolik, sest lõunast läheme Piritale DISCi testi tulemusi analüüsima ja sellele otsatuleb kohe bowlinguturniir. Õhtul töökaaslastega kuhugi mürama ka. Teisipäeval tegin terve päev transpordivahendite kodutööd, mis lõunaks Jürka meilile läks, teisipäevast kolmapäevaöösel kella kaheni arendasin oma äratuskellabeebit, mille kolmapäeval ära esitasin, eileöösel närisin end lõpuks ITA konspektist läbi ja täna kell 13 sain, kui sisetunnet usaldada, selle eksamiga suht okeilt ühelepoole. Tulemus tuleb esmaspäeval, seni kasvatan pinget. Sess seega tõenäoliselt suht-koht edukalt läbitud. Siiamaani hinded 5, 5 ja 2 aga seda viimast veel vaatab. Tahaks Jürkale suuliselt vastama minna, need valikvastused on ikka super nilbed...

Kuna minu ühelauseline shampoonilõik eelmises postituses põhjustas tõelise kommentaarilaviini, proovin ka seekord. Probleem levind ja pikaajaline - leida super luks ripsmedush. Kasutasin suht lapsepõlvest õige mitu aastat manhattani roheroosat. See oli nii täiuslik ja ma olin kergelt öeldes maruvihane kui selle tumepruuni variandi tootmine lõpetati. Nüüd olen juba paar aastat igasuguseid asju testinud. Vahepeal vaimustusin Rimmeli Volume Flash'ist kuid kuigi esimene tühjakskasutatud pudel oli väga normaalne, siis teine sattus mingi hälvik ja produtseeris põhiliselt tükkis ripsmeid. Eelmine nädal ostsin Lili soovitusel selle 2000 Calorie Dramatic Look vms dushi. Mis iganes see mark ka polnd, Maxfactor vist. Dramatic lookist on asi ikka väääga kaugel kuid ripsmed värvib ilusti loomulikult ära (ka otsad) ja ei kurda. Parem kui viimane Rimmel igastahes. Ükskord ostisn prooviks mingit siukest, kus alla tuleks see valge asi panna ja siis dush peale aga see ei sobind mulle üldse. Võibolla olen lihtsalt liiga valiv :D

Teisipäeva õhtul käisime Marthaga tervist parandamas - Viimsi SPA soolakambris. Suht naljakas oli tegelt, seal oli mingi issi oma armsa tütrekesega ja mingid suured ning ekstra kummalised soome tädid ja väga väike ruum. Me ajasime 45 minutit juttu ja tegime mobiiliga pilte, suht tore oli minumeelest. See tuba oli ka lahe, ei saand täpselt aru kuidas ta tehtud oli aga põnev oli spekuleerida, siiamaani on. Soolapõrand mulle ei meeldind, liiga pude värk (Soolaga seoses... Ostsin soola ja pipratopsi, mis siis et pipart kodus pole :D) ja puges kärmelt varvaste vahele. Peale kambrit otsustasime SPA restosse sööma minna. Martha oli möödaminnes näinud, et pasta oli 55 krooni ja no kõht oli tühi küll. Alguses tundus täiega dreamy koht aga lõpus läks suht imelikuks :D Teenindajaneiu oli mingi natuke välismaalane ja kui M küsis, mis loomad mereandidega pastas elavad siis ta ei teadnud ja sõna "tigu" oli talle ka võõras. Niiet mereandidega pasta jäi seekord igaks juhuks ära. Kui otsustasin viinerivarda tellida, siis selgus, et fritüür ei tööta ja friikartuleid ei saa. No okei, otsustasin ümber ja valisin koos Marthaga söögiks hoopis pasta bolognese. Eeltoiduks olime valinud paneeritud juustupallid aga no neid valmistatakse ju KA fritüüris. Ei saanud midagi :( Sõime ootel siis salaja mu Cheetose krõpse ja õnneks vähemalt pasta maitses hea. Noh, 100 krooni eest kõlbas küll, ütleme nii.

Ma miskipärast just avastasin, et Martha nime lühend on MB. Nagu Mercedes Benz. Suhteliselt Eliit nimi :D

nädalavahetusel kolisin. elan alates eilsest suhteliselt magasini tänaval ühes armsas esimese korruse ühetoalises korteris. suuremosa korteri seintest on kollane, natuke ka oranži ja valget. pesu ja tualetiruumid on sinivalged. värviline värk. iseenesest oli eile ropult sportlik päev. tassisime risto asjad kolm korrust allapoole ja minu asju valitud koguses meriväljalt linna. kodustest suurematest asjadest krabasin kaasa oma armastatud L-tähe (riiul), pisikese telekalaua, kausi ja ühe vana panni. risto varustas kodu voodi (õhkmadrats), muusikakeskuse ja garderoobiasjaga (see kokkupandav toruasi kuhupeale riidepuid riputada. neid on ainult üks hetkel aga kuna mul on kergelt 3 korda rohkem riideid kui ristol siis jätkuvad otsingud teise jaoks. ei ole macgyver nagu mu ema, kes juba kodus mingit palki üritas mulle tulevase garderoobipuu pähe kaasa määrida :P). nüüd on siin juba õige mõnsik ja hubane. mind ainult ärritab see vastik pliidialla sisseehitatud külmkapp, mis on nagu tapper haisupomm. teed ukse kasvõi korraks lahti siis terve korter lehkab õige mitu tundi. tal vist freoon otsas või midagi, kui tast külma kappi üritasin teha (voolu sisse panin) siis läks soojaks hoopis. jobu...

ühtlasi sai õige palju raha tulevikku investeeritud. toidupoes ajasime korvi ääreni täis, et kodus leiduks soola ja suhkrut ja toiduõli et praadida saaks, samuti oli vaja köögirätikuid (mul muidugi ema leidis kodust pühapäeval mingi 10tk ja andis need ka meile), puidust spaatlit et pannitada saaks, taldrikuid, lõikelauda jms. harilikest toiduainetest ei hakka üldse rääkimagi! :D risto lubas et veebruaris ostame hackmani ilusa hõbedase disain-noa, et oleks millegagi lõikelauda kasutada. jeee! jyskit ahistasime ka. prioriteet oli kardinad ja lambid (mõlemaid ostsime 3tk ja kokku läks aint 544 eeku! aga nojah, kardinad paistavad täiega läbi igatpidi ja on suhtkoht viltused :D), hiljem ostsime veel voodikatte. täna investeerisin ise veel ja hankisin babylissi fööni juuksuripoest, sest ilma föönita ma eriti ellu ei jää. hinnaklass oli vist miiniumist järgmine aga vähemalt cool-nupu sain. vaatasin seal poes ringi ja juurdlesin, et kas 300 eeku on mõistlik maksta shampoonipudelikese eest ja kas ta huvitav kogu raha eest mind ilusaks ka teeks. seekord jäi ostmata aga ma kahtlustan, et kui mu über-kvaliteetne dove värvitudjuuste shampoon end ammendab (see on varsti...) siis sean sammud uuesti sinna poodi ja laon korvi kas bedhead'i või tigi asju täis. kui mõistus koju tuleb siis mängin siiski reklaami ohvrit ja läheb pantene pro-vee. tunne end nagu supermodell, mis siis et klõpsid vaid sõpradega pilte! niii mõjuv....

homme on transptehnika kontrolltöö ja kodutöö esitamise tähtaeg. no kas mul on MIDAGIGI tehtud juba? eheheheh ei.. lähen hoopis 18:30 karti sõitma ja siis peale seda D&G juurde filmileboõhtule. teisipäeva võtsin vabaks ja pühendan 110% koolile. neljapäeval on mullieksam ja selle 100lk konspektiga ei ole eriti kaugemale jõudnud kui esimesed 10lk. blöäk, üldse ei viitsi.

aga koduperenaise esimesed iseseisvad sammud: nussa shokolaadivõi ei käi külmikus, sest seal ta külmub ära ja siis ta ei saa kuidagi saia peale. daaah, täiesti unustasin ära.

et inimesed ei hakkaks arvama, et ma mingi suitsiidi lävel olen, siis natsa nalja kaa. nimelt õnnestus mul just hetk tagasi üks kahekümneviiekroonine segastel põhjustel WCpotti kukutada :D esimesena tuli meelde kohe see tele2 mobiilireklaam, kus mehel telefon rinnataskust pissuaari kukkus aga kuna minul oli WCpott ja rahatäht siis ei ole päris analoogia. no igaljuhul sain selle peale kiiret urgitsemist sealt kätte ja nüüd olen täieõiguslik rahapesija - loputasin raha maksimaalselt põhjalikult läbi. igastahes kui kellelgi kunagi elujooksul tuleb kokku puutuda 25-kroonisega mis on võibolla veidi krimpsus ja seerianumbriga BY232427, siis teate kus see raha käinud on. sellest äpardusest hakkasin hirmuga mõtlema, et see ei ole kindlasti esimene ega viimane sellise kogemusega kupüür. ja raudselt on rahatähti, kelle saatus on veel hirmsam olnud. seda ideed kohe hea meelega ei arendaks edasi :P igastahes kurikuulus mõttelt-mõttele hüppaja, nagu ma olen, oli järgmine ideevälgatus, et raudselt ma suren kunagi tänu mingile 5-kroonisele, mis kellegi turisti taskus kuskil keskaafrika džunglis käis ja sada lihasööjabakterit külge kogus mis mind siis kunagi nakatavad ja tapavad. sellest ilusast ideest järgmine oli tõdemus, et pean oma kohustuseks oma sõpru teavitada, et millal iganes ma siis ka ei sureks (lihasööjabaker või mitte), mina ei taha maetud saada. ma tahan raudselt ahju ja tuhaks (lugeda: kremeeritud saada). kellegi kaminasimsile urnitäiteks ma ka ei taha, pigem kuskilt pangalt alla merre või mõnda eesti ilusasse paika. kus oleks ilus igavik veeta onju. muidugi läks mu heatahtlik naljajutt ikkagi lõpuks morbiidseks kätte ära.

aga teine naljaasi veel. ükspäev märkasin, et marthal on vahva komme prille keskmise sõrmega kergitada. kohe tuli meelde, kuidas sõber janar kunagi mingilt ossilt fooritaga pidi peksa saama, kui autoroolis prille kergitas, sest ise ta ei märganudki et kergitus toimus keskmise sõrmega ja no teadagi, mida oss sellest välja luges. sellest jutust alates olen alati prillikergitajaid vaadates muhelema hakanud, sest päris paljudel on kergitamissõrmeks justnimelt see kõige pikem. kuigi teisteüle on maru hea naerda, tuleb tunnistada, et teinekord isegi vale sõrmega roppusi pilduma hakanud :P tegijatel juhtub, onju? eksju?

ma vihkan seda konkreetset jaanuarikuud ikka täiega. nii halb on olla, nagu suure vatitupsu sees. JÄLLE. ei saanudki vahepeal täisväärtuslikku elu nautida. nohutan ja köhatan ja pea valutab ja korraga on külm ja soe. aga haige ei tohi olla sest haige ei saa olla tööl ja st ei saa teenida raha. aga raha on vaja. väga. võtaks neid nohutablette, mis mu eelmisest nohust välja aitasid, aga ma ei tea, kas ma neid peale mingi nädalast pausi tohin võtma hakata jälle ja äkki nad enam ei mõjugi ja siis on jälle jama. oehh, ma pean tõesti apteeki minema ja mingit näritavad vaarikamaitselised lastevitamiinid välja rääkima endale, sest tablette ma neelata ei suuda. ükspäev pea nii kohutavalt lõhkus et ei suutnud mõeldagi ja siis pidin ibumaxi võtma ning see otsustas otsemuidugi kurku kinni jääda. ainult väikeseid ja/või näritavaid asju mulle, aitäh. üleüldse, kui ma kunagi nende vitamiinide võtmiseni jõuan siis on raudselt kevad käes ja polegi lisaenergiat vaja enam. lisaks kõigele muule vihkan ma sessi, sest et 1 aine, mis tegemata veel, on suur mull ja selle konspekt on HIIGELMULL ehksiis 100 lk igast jama millest MIDAGI võib õppejõud eksamil küsida. ja teine aine on konkreetne aga valikvastustega testi kujul teadmistekontrolliga. ei ole väga palju asju, mida ma vihkaks rohkem kui valikvastustega testi, kus on variant "D" a la "kõik eelnevad" või "ei üksi eelnevatest" või midagi analoogselt rõvedat. faaaakkkk, mul ei jää ju üldse (konspektidest) meelde kas asjad on korraga või kordamööda või kas nende vahel käib ja või mõni mittesiduv sidesõna. nii saingi teise testi uuestitegemisel (peale seda kui olin konspekti 3 korda läbi lugend!!!) 10/20 asemel 8/20 viga. noh jah. emm tegi sealiha makaroni küüslaugu ja porgandiga. porgand ja küüslauk koos olid nii rõvedad et mul süda siiamaani läigib ja põhiliselt sp ma praegu magama lähengi. ei tunne end üldse produktiivsena.

värvitud korteri nägin ära. oranž oli väga cool, aga kuna kohtumine toimus õhtupimeduses ja korteris oli värvimise tõttu ainult 2 valgustit, siis kollasest ei saanud väga aru. niipalju sai et ikka kollane värk jah. nüüd on vaja koristada ja siis saab endale pesa hakata tegema. nüüd võiks keegi mingi ime korda saata ja mu korterikaaslase mind mõistma orgunnida, ma olen nii väsinud mõistmatu olemast :(

oijah. tööl on veel 1,5 nädalat jäänud. aga iga päev läheb järjest vastumeelsemaks, kuna prl venelanna sai mu laua endale ja mu arvuti ja kõik mu ülejäänud asjad. ning inimesed, kes on puhkusel või haiged, on kõik läpakakasutajad ja neil on oma läpakad kaasas ja mul ei ole kuskil tööd teha. pean terve päeva passima, et ÄKKI keegi kuskil läheb korraks kasvõi oma arvuti tagant ära ja saan mina natuke kasutada. ega ei saa siiski süveneda, sest pidevalt tuleb jälgida, et kui arvutiomanik tagasi tuleb, siis kõik ikka salvestatud saaks ja arvuti maksimaalselt kiiresti jälle vabaks. lisaks on bärbust ja küllikesest mingid elusõbrantsid saanud äkki. tunnen end nii üksi seal ja juba täiega ootan, et lõpptähtaeg kiirelt läheneks. ei suuda vist jätta endast viimastel nädalatel muljet kui toredast ja armastusväärsest töökaaslasest. aga lihtsalt kogu see möll nii väsitab :(

mõned head asjad on ka juhtunud. näiteks koolis on juba kahe ainega ühelpool. kvaliteeditehnika ja sissejuhatus mehhatroonikasse. siiamaani on veidi müstiline, aga miskipärast on mõlemas aines õnnestunud maksimumhinne saada. minu viies ja kuues "5" ülikoolikarjääri jooksul. ühejaoks õppisin suht korralikult ja juuvist oli see hinne mingilmääral väljateenitud, teine oli lihtsalt apsakas. samamoodi nagu eelmine aasta rakendusstatistika. kui veel toredal lainel jätkata siis sain LÕPUKS oma TOEFL testi tulemuse. 15 päeva my ass, rohkem nagu kuu aega läks sellega. kuigi peale testi olin suht muserdunud - sisetunne andis häirekella, et ikka õige shitasti läks - siis tulemus ei tulnudki kõige kehvem. 106/120 ehksiis peaaegu 90%! halvimad osad olid esimene rääkimine (olin sips segaduses et mida tegema pidi ja teema oli ka nõme - viimati loetud raamat. hallooo, mina ja raamatud ei ole sõbrad!) ja esimene kirjutamine (noh jah, selles läks mul endaarust suht okeilt aga juuvist siis mitte). samas ülejäänud rääkimised ja teine kirjutamine said maksimumid. niiet harjutamise asi vist.

üldiselt on suht väsinud tunne. tahaks kõiki lauseid alustada sidesõnadega ja koguaeg magada. tunne on, et inimesed ei hooli ja endal on kaa kopp ees. kuigi päevad hakkavad juba pikemaks minema on väljas jätkuvalt pime. ristol on uus töö ja uued inimesed ja teda ei näe pea-aegu üldse ja kui näeb siis on tal kaa muud mõtted. tunnen end mõne mööbliesemena juba. mingi väike taburett vms. meriväljakodus on kaa kõigil stress. ema leiutab mingit eluohtlikku riiulit elutuppa ja kui mina selle riiuli läheduses ei tahtnud olla, siis karjuti mu peale. kui ma avaldasin arvamust et riiul kukub alla siis karjuti kaa. või õigemini reet manitses. aga mida tema ka teab, arhitekt siuke. tahaks kollasesse korterisse juba. istuks kuskil nurgas mingi sooja teki ees ja tukuks lihtsalt. keegi ei saaks liiga teha. veidi kurvastab muidugi see, et korter on vaimusilmas sadatuhatkorda ilusamaks mõeldud kui ta tegelikult on. ma olengi selline unistustes elav tüüp.

ahjaa, mul vist jookseb mingi kolmas nädal köhides. vaikselt hakkab tekkima kerge ebamugavustunne juba. ja maitea, kas ma ei oska riietuda või mis värk see on, aga kurk hakkab jälle uuesti valusaks minema. ei ole kaugel see häälekadumine ja uus külmetuspõrgu. järgmisena vaadatakse jälle manitsevalt otsa ja mõeldakse et MIKS ei või inimene soojalt riides käia.... aga ma tõesti ei tea, misasju ma endale veel selga peaks ajama. 2-3 pluusi + mantel + SUUR sall peaks ju teoreetiliselt soojas hoidma? samas autoroolis hakkab 3 pluusi (v pluus + kamps) korral peale esimest 10 minutit juba rämepalav. ahhh, maitea. ma olen neetud igavesti poolhaige olema.

ohh, täna oli mõõõnus päev. kõik algas natuke kurvas võtmes. esimene kurb asi, et pidin kl 9:30 ärkama, kuna ristol oli vaja kl 10 tööjuures olla sest neil oli mingi talveüritus uue firmaga. mina ei saanud kahjuks osaleda, sest õhtuks olid juba muud plaanid. aga risto viskasin tööle ja läksin päriskoju koristama ja õppima. eriti palju muidugi ei jõudnud kumbagi, sest juba kella 13x koguneti reaalis seoses teise kurva asjaga. reaali staažika, armastatud ning kahjuks varalahkunud füüsikaõpetaja mälestusteenistuse jaoks moodustati ansambel ning oli tarvis veidi harjutada. ja nii me siis seal laulsime. küll muusikaklassis ja küll õpetajatetoas ja aulas muidugi ka. minumeelest oli lõpuks päris ilus. reaali aula aga on maagiline koht. sest "kõrgustesse tähtedeni" harjutamisele lisandusid märkamatult kõikvõimalikud kooriteosed ja ansamblilood. meid oli küll kõigest kaheksa (suhtes 2*esimene sopran, 2*teine sopran, 1*esimene alt ja 3*teine alt), kuid see ei takistanud meid karvavõrdki. reaalkool kuulis väga puudulikku "gratiast", alati imekaunist "ei saa mitte"t, üritati esitada ka 8-häälseid teoseid a la "hilissuvi" ja "virmalised", edukalt etendati "pueri hebreorumit", mis siis et mina ja maarja alustasime valedes koorides ja poole loo pealt ümber pidime vahetama ja ma ikkagi põhimõtteliselt terve loo mõlemat koori laulsin nagu sisse on harjunud :D väikese puusanõksu saatel laulsime-tantsisime ka "in the mood"i ja üli ilusti sai läbi lauldud legendaarne kooriteos "bow down" koos elo vapustavalt kauni soologa. nostalgilisematest teostest kõlas koridorides mu isiklik superlemmik "credo from missa brevis in b", lisaks meenutasime ansambliaegu ja esitamisele tulid muuhulgas "ginning to see", "otseloomulikult "aisakell" ja pea-aegu meeles olnud "kui viimaks tuled". nele ja lili esitasid oma lõpulaulu "aeg" ja maarja mängis ning laulis ivo linna "minu saar"t (ei mäleta täpselt kas oli selline nimi). igastahes kui väsimus hakkas võimust võtma siis otsustasime selleks korraks lõpetada. tunnikesest harjutamisest oli kogemata saanud kolm :D

kuna kontserdini oli ainult 3 tundi aega siis otsustasime sööma minna. alguses nelega moskvasse, aga sellest soovist sai sujuvalt idee, mille põhipointid olid lavashirullid ja lili kodu. ehksiis nordesse, lavashimaterjal korvi ja lilijuurde vorpima. õudselt vahva oli, toimetasime kolmekesi köögis süüa vorpida ja samalajal rääkisime igasugustest asjadest. elust ja haridusest ja inimestest. mul on ikka üli mega toredad sõbrantsid :))) lili pakkus meile luksuslikku aroomikohvi (vms) mis oli isegi ilma suhkruta suhtelised joodav ja igaljuhul superhea lõhnaga. näksisime kõhud täis ja suundusime nelega õhtu põhinaelale.

tänu minu kõige superkallimale kalevile olid meil olemas 235kroonised seitsmenda-rea-piletid estoniasse m-pacti kontserdile. ma pole küll eriti mingi super muusikagurmaan, aga vokaalansambleid olen ikka paar korda kuulamas käinud ja mulle nad meeldivad väga. ma mäletan, et sai käidud paar aastat tagasi intsuga mingit vokaalansamblit pärnus kuulamas, aga ma ei ole üldse kindel, kas tegemist oli m-pacti või hoopis take 6'ga. üks neist kahest see igastahes oli ning väga meeldejääv kontsert ka. neljaliikmelise club for five kontsert prantsusmaal on alles päris värske elamus, ainult paari kuu vanune. see oli selline esinemine, millelt tulles jalad värisesid ja ei osanudki muud teha kui ainult õhku ahmida. niiet vokaalansamblid rokivad igastahes. ja ei pidanud ma pettuma ka seekord. milline harmoonia! milline tasakaal! milline ühtsus ja ühemeelsus! kõik oli nii lihtsalt täiuslik noh :) super hea oli vaadata, millise suure emotsiooniga mehed laval tegutsesid. rokkisid ja laulsid kordamööda ja korraga. inim-beatboksi-mees oli suht lahe, tegi publikuga showd täiega. mina oleks nad vabalt veel tagasi kutsund kolmanda lisaloo jaoks aga nõmedatel eestlastel oli vaja garderoobi joosta ju :D

igastahes täisväärtuslik muusikapäev oli. ja üldsemitte väärtuslik õppepäev nagu välja tuli. noh jah, win some, lose some ;)

täna oli minu esimene külastus korterisse. väga omapärane koht on. korter ise on natuke vääraka kandilise U kujuline, ühest U otsast on sissepääs ja esik, siis U alumine osa mis on kööginurk ja natuke elutuba ja kolmas ots on siis elutuba meets magamisnurk vist. U keskmise osa (noh korter ise on nagu ruut tegelt, aga keskmine osa on kinniehitatud ja siis tulebki selline kandiline u) moodutavad pisike WC, tilluke dushiruum ja maailma väikseim kööginurk. külmkappe on tervelt kaks aga ahju pole ja neid pliiditäppe on ainult kaks. huvitav, et 1toalise korteri peale on 3 väikest kraanikaussi - köögis, dushiruumis ja WCs ka veel. kõigerohkem painab mõistust, et nõusid pole kuhugi kuivama panna sest kööginurga pinna moodustavadki ainult kraanikauss ja pliit, hädasti on mingit lisapinda tarvis. risto pani korteri värvid õnneks suht kiirelt paika - kolm esikuseina tulevad sinised ja kõik ülejäänud korter kollane. värviline värk ühesõnaga. kiirelt visandati paberile ka kaks kergvaheseina ja köögiosasse tulev letitaoline lauavärk. no eks ta ise leiutab kui tahab. veel käib mulle veidi ajudele et korteris on kaks erisuurust radikat. üks kööginurga vastas ja teine elumagamistoa vahepeal. köögipoolne on selline normaalne ja pisike ja elutoa oma on supersuur. nagu.. kuhu me voodi peaks panema et se vastu radikat põlema ei läheks?? dilemmmma.... aga aknad on ilusad ja suured ning aknalauad otsekui loodud küünalde jaoks. (keskmiselt) suur peegel oli ka esikus olemas. vahva :)

täna oli naljakas töö päev. meie müügiosakond sai endale värske liikme - eelarvestaja elvira. ta siis suhtkoht tuli minu asemele. sai minu laua ja minu läpaka ja minu sahtlid ja paberid ja kõik asjad. hea, et sekretär lumesisse mürama läks, võtsin kolm asja ja ronisin tema laua taha istuma. no iseenesest ju loogiline - 3 nädalat on jäänud, polegi minuga vaja arvestada enam. ja nendest kolmest nädalast on ka mingi 4+4 päeva kui ma natuke-palju koolis pean olema ja tööl üldse ei olegi. niiet tegelikult ei olegi asi NII hull. aga tiina laua taga oli vahva. seljataga oli aken ja laud oli suur ja tool oli ka suur. ja siis istusingi terve päev MSNis ja kolasin orkutis ja netis ja vahepeal kui süümekas natuke liiga hakkas tegema, siis tegin paar tööasja kah. chillens. ja nii kuni kümnendani, siis tuleb tiina tagasi ja pean oma luksuslikest tingimustest loobuma, niuts.

aga kurdid olid täna korterist välja kolinud. r oli kristo ära rääkinud et korteriseinad värvitakse ka üle (whatever see põhjus siis oleks ka) ja nüüd on jäänud ainult kriitiline pisiküsimus - toon? valge keskel ma olen pool elu elanud, tahaks nüüd midagi veidi värvilisemat. tegelt ma ei tohiks üldse sellele mõelda hetkel. kvaliteeditehnika konspekt lebotab voodi peal ja nõuab, et ma temajaoks mingi tund-paar leiaks. ja leian kaa, kohe kirjutan lõpuni ja ronin tekialla lugema. aga samas alateadvuses käib totaalne sõda - kollane vs oranžikas vs sinine vs roheline. oma pikaaegset unistust - tumepunast seina - tahaks tegelt hirmsasti teostada, aga see vist ei ole väga ühetoalise korteri teema. ja kuigi punased toonid mulle nii-ii väga meeldivad, ei suudaks ma tõenäoliselt sellises keskkonnas end eriti normaalsena tunda. halli ja pruuni nagu ka ei sooviks eriti. kuigi tegelt mustvalge korter koos VÄGA värviliste aksessuaaridega oleks ju rockin. asjad lähevad huvitavaks.

aga tänu maailma kõige paremale kalevile läheme nelega pühapäeval kvaliteeti ampsama. seitsmes rida, KESKEL, vouhh. paneme kõrvad ja vaimu valmis ja ma loodan, et m-pact suudab minus tekitada kasvõi kümnendiku nendest emotsioonidest, mis club for five esinemiselt prantusmaalt sain. kuigi tegelikult väga vahet ei ole ju - igasugune acapellamjuusik on suhtkoht superlukslahe.

tegelt mulle käib närvidele, et kui ma postitada tahan siis blogger mõtleb niiii kaua enne kui kirjutamisakna lahti teeb. mul lähevad alati pooled mõtted meelest ära.

aastanumber vahetus seekord väga mitmekülgselt. vahetasime henriku kodus ja kõike oli. glamuuri oli, sära oli, telekas oli, süüa ja juua oli, rakette oli, punast veini valgel diivanil oli, purjus inimesi oli, ehitud nulg oli, rusikaid oli, verd oli, higi oli, pisaraid oli, katkiseid aurusaunauksi oli, vihaseid inimesi oli, karjumist oli, bikiinides naisi ja ujumispükstes mehi oli, naeru oli, fotokate välkumist oli, säraküünlaid oli kaa... nagu üks korralik seebiooper. ei mäletagi millal viimati uusaastat ilma alkoholivineta vastu võtsin aga veerand kuus lahkusime juba tollekt hetkeks veidi rahunenud piritaresidentsist. õhtujooksul teenisin ühe autojuhiteenega karbitäie kõrvarõngaid (teoreetiliselt) ja pea-aegu oleksin vähemalt 300 eeku ühe kesklinnaotsa eest teeninud aga ei viitsind sõita rohkem. sellessuhtes oli nagu okei et mu tänu mu universaaltõbisusele rääkisin terve öö õige mehiselt ja näksisin morsi kõrvale sudafeditablette et end üleüldse veidi inimlikumalt tunda. tänane rohi on veel võtmata ja seetõttu on kergelt vatine tunne. ohh, detsoober, mu suurim armastus...

ma küll uuaastalubadusi ei teinud, aga mõned asjad tahaks ühelepoole saada küll.
- vanas töökohas tuleb otsad kinni tõmmata.
- uus töökoht tuleb leida ja seal end ilusti sisse seada.
- kolida planeerin, loodetavasti 2 korda aga vähemalt 1 kindlasti.
- tugevusõpetus II teen uuesti.
- üleüldse kooli tahaks õudselt ära lõpetada.
- 22-aastaseks planeerin saada maikuus.
- rootsikooli tahaks vastu võetud saada.
- jms.